Kuidas saada Greenskeeperiks?

Greenskeeper on isik, kes hooldab golfiväljakuid. Enamik inimesi, kes soovivad saada rohehoidjaks, saavad seda teha, omandades esmalt keskkooli, kuigi on hea mõte läbida kolledži kursused aianduse, maastikukujunduse ja isegi väikese mootoriremondi alal, et olla väärtuslikum kandidaat töö. Kui kolledž ei sobi teile, võite saada greenskeeperiks, palgates end golfiväljakule või maaklubisse ja tehes koostööd praeguste professionaalidega, et õppida vajalikke oskusi ja tehnikaid.

Greenskeeperid tunnevad üldiselt suurt huvi nii golfi kui ka maastiku kujundamise ja hooldamise vastu. Kui teil on sarnased huvid, võib olla hea mõte saada greenskeeperiks, kuigi pidage meeles, et uus greenskeeper ei pruugi teenida märkimisväärset summat. Tavaliselt makstakse uutele greenskeeperitele töötasu tunnitasu alusel, kuigi neil on potentsiaali ettevõtte sees tõusta ja rohkem raha teenida. Mõned golfiväljakud pakuvad tööalast koolitust, mis annab teile väärtuslikud oskused, et saada greenskeeperiks ja potentsiaalselt töötada süsteemis kõrgema palga ja vastutuse nimel.

Spetsiifilised teadmised väikeste mootorite remondist aitavad, sest tõenäoliselt kasutate golfiväljaku hooldamiseks mitut tüüpi masinaid. Muruniidukeid, golfikärusid ja muid sõidukeid kasutatakse tavaliselt muru lõikamiseks, väetise puistamiseks, aukude kaevamiseks ja muuks muuks ning kui need mootorid katki lähevad, peab neid sageli parandama ja hooldama rohemees. Kui soovite saada greenskeeperiks, peaksite end ette valmistama ka tööga kaasnevateks rasketeks raskusteks, kuna olete suurema osa päevast jalul, täites füüsilisi ülesandeid, nagu niitmine, kaevamine, võsa lõikamine jne.

Pole ebatavaline, et greenskeeperid üritavad liikuda golfiväljakul teistele ametikohtadele või koos teiste ettevõtetega. Paljud greenskeeperid püüavad saada golfiväljakute kujundajateks, kes vastutavad golfiväljaku planeeringu eest nii, nagu seda ehitatakse või kui seda aastate jooksul muudetakse. Rajakujundaja märgib ohud, loob või kõrvaldab nõlvad, paigutab griinid ja griinidel olevad augud, tee asukoha ning puude, põõsaste ja käruteede istutamise ning muud takistused, mis muudavad kursuse raskusaste.