Kas tunnete pettumust oma süngetes teadmistes ümbritsevast maailmast? Kas soovite saavutada edu põnevas geograafia valdkonnas? Teades, kuidas lugeda kaarte ja asukohti kogu maailmas, avardab teie arusaam meie planeedist. Geograafia valdamiseks võite teha koduõpet maailmakaartide ja atlase abil, teha iseseisvalt geograafiaharjutusi või registreeruda geograafiatundi, et saada juhiseid geograafiaeksperdilt.
1
Vaadake oma kohalikus või kooliraamatukogus maailmakaarte ja atlaseid. Kuigi geograafiaõpe on enamat kui lihtsalt kaardid, võib abi olla visuaalsest viitest. Suunduge oma kohalikku või kooliraamatukokku ja otsige värvilisi ja võimalikult suuri maailmakaarte. Samuti võite leida maailma atlase, millel on tõenäoliselt väiksemad pildid erinevatest maailma piirkondadest või aladest. Abiks võib olla ka juurdepääs maakerale, millel on ajakohased nimed ja asukohad. Otsige Internetist maailmakaarte, sealhulgas 3D-kaarte ja kaarte, millel saate klõpsata, et sisse suumida ja teatud asukohti või piirkondi lähemalt vaadata.
2
Õppige geograafia 5 põhiteemat. Geograafiameistriks saamiseks peate esmalt meeles pidama, et geograafia on midagi enamat kui lihtsalt kaardid ja kartograafia. Geograafia valdamiseks peate läbima 5 põhiteemat: Regioonid: peaksite teadma Maa erinevaid piirkondi ning seda, kuidas need piirkonnad aja jooksul kujunevad ja muutuvad. Asukoht: peate olema teadlik kus asuvad inimesed ja kohad Maa pinnal.Koht: peate tähele panema füüsilisi ja inimlikke omadusi, mis eristavad üht kohta teisest, ning seda, mis teeb koha eriliseks või ainulaadseks.Seosed kohtades: peaksite teadma, kuidas inimeste suhtlemine kujundab inimeste ja keskkonna iseärasusi. Liikumine: peate teadma, kuidas liikumine Maal inimestest toodeteni ja teabeni mõjutab kohtade omadusi.
3
Tuvastage maailma piirkonnad, mandrid ja peamised ookeanid. Alustuseks vaadake nimesid, mis on antud maailma kohtadele, näiteks maailma piirkondadele (Aafrika, Ameerika, Euroopa ja Okeaania), seitsmele mandrile (Aafrika, Antarktika, Aasia, Austraalia, Euroopa, Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika) ja 4 nimetatud ookeani (Atlandi ookean, Vaikne ookean, India ja Arktika). Peaksite mõtlema, kuidas need piirkonnad tekkisid ja kuidas need aja jooksul muutusid. Võib-olla soovite vaadata Pangea 3D taasesitusi, kus geoloogid on näidanud, kuidas maailm mandrite triivi tõttu aja jooksul erinevatesse piirkondadesse jagunes. Samuti peaksite kaaluma, kuidas maailma piirkonnad mandriteks jagunevad. Igast piirkonnast parema ülevaate saamiseks võiksite vaadata ametlikku linnade nimekirja igas maailma piirkonnas.
4
Õppige kohtade asukohta pikkus- ja laiuskraadidega. Üks geograafia põhielemente on asukohad Maal. Igal kaardil oleval kohal on “globaalne aadress”, mis ütleb teile täpselt, kus see asub. Pange tähele 2 numbrit globaalses aadressis; 1 number tähistab laiust ja 1 number on pikkuskraadi. Saate kasutada laius- ja pikkuskraadi, et leida mis tahes koht maailmas ja märkida selle absoluutne asukoht. Ekvaator eraldab põhjapoolkera lõunapoolkerast ja selle laiuskraad on 0°. Algmeridiaani pikkuskraad on 0° ja see kulgeb läbi Greenwichi, Inglismaa. Laius- ja pikkuskraad kaardistatakse ruudustiku abil, kus laiuskraad näitab koha asukohta horisontaalteljel ja pikkuskraad koha asukohta vertikaalteljel. Igale numbrile on määratud ka juhised, mis põhinevad nende asukohal maailmas, näiteks põhja, lõuna, ida või lääne suunas. Koha globaalse aadressi tuvastamise teadmine võimaldab teil paremini mõista selle täpset asukohta maailmas ja leida selle hõlpsalt kaardilt. Näiteks võite märkida, et teie kodulinn San Juan Puerto Ricos on laiuskraadil 18° 27′ põhjalaiust ja 66° 6′ läänepikkust. Samuti võite märkida, et teie uus kodu New Yorgis, NY on 40° 42′ põhjalaiust / 74° 0′ läänepikkust. kasutage seda teavet, et määrata, kui kaua teie ja teie pere läbisite kaardil oma vanast kodust uue koduni.
5
Kirjeldage maailma piirkondade erinevusi. Geograafia uurib, mis eristab üht piirkonda teisest piirkonnast. Peaksite kaaluma, mis teeb ühe asukoha ainulaadseks või erineb teisest asukohast. See võib olla nii selle lähedus mõnele teisele suuremale linnale või piirkonnale kui ka päikese lähedus. Asukohal võivad olla ka keskkonnaomadused, mis muudavad selle ainulaadseks, näiteks eristuv maastik või teatud kliima. Võib-olla soovite kasutada näitena kahte piirkonda ja uurida nende kahe piirkonna erinevusi. Võite kasutada oma kodulinna ja naaberlinna või linna, mis asub maakera vastasküljel. Võtke arvesse iga asukoha kliimat ja maastikku. Samuti peaksite mõtlema, mis keelt räägivad igas asukohas elavad inimesed ja kuidas nad oma keskkonnaga suhtlevad. Näiteks võib-olla vastandate oma kodulinna San Juani oma uuele kodule New Yorgis. San Juani kliima on troopiline, nii et see on tavaliselt niiske ja märg ning kuiva hooajaga on vähe või üldse mitte. Seevastu New York City on subtroopiline kliima, kuid talvekuudel on seal külm ja lund. San Juan asub troopilises vihmametsas, kus on märgalade maastik, kuid see asub ka põhjarannikul ja seda peetakse riigi kõige olulisemaks meresadamaks. New York City on ka sadamalinn, kuid see on tihedalt asustatud ja linnaline, kus on vaid mõned suuremad rohealad.
6
Mõelge, kuidas piirkonnas elavad inimesed piirkonna geograafiat mõjutavad. Geograafia teine aspekt on selle uurimine, kuidas inimesed mõjutavad oma keskkonda ja kuidas keskkond mõjutab inimeste tegevusi. Samuti peaksite kaaluma, kuidas keskkonda muudeti, et kohandada inimeste, toodete ja/või teabe liikumist. Sellised muudatused on olulised, et mõista, kuidas asukoha geograafia nihkus ja miks see on nihkunud. Näiteks Panama kanal rajati üle kitsa maariba Kesk-Ameerikas. See ehitati laevateeks Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel. Seda tehti seetõttu, et see hõlbustas kaupade edasi-tagasi liikumist Lõuna-Ameerika ja teiste maailma piirkondade vahel. Kanal muutis ka selle piirkonna keskkonda ja mõjutas selle piirkonna geograafiat.
7
Võrrelge mitut erinevat maailmakaarti. Geograafia määramisest parema ülevaate saamiseks peaksite vaatama mitut erinevat maailmakaarti ja neid võrdlema. See aitab teil paremini mõista, miks asukohad paigutatakse kaartidel teatud piirkonda ja kuidas muud elemendid, nagu poliitika, klass, rikkus ja rass, on mõjutanud seda, kuidas kaardid maailma kuvavad. Näiteks Euroopa kartograafi tehtud kaart võib Euroopa on alati esile tõstetud ja teised piirkonnad teisejärgulised. Paljud koolides kasutatavad kaardid näitavad eurotsentrilist kaarti, kuid teadlased on hakanud neid kaarte ringi lappama, et näidata, kuidas me saame maailmakaarti erinevalt vaadata. Tagurpidi eurotsentrilisel kaardil kuvatakse kaardi ülaosas idaosa, Hiina, Indoneesia ja Austraalia on kaardi keskel. Võib-olla soovite vaadata kaarte, mis näitavad või tõstavad esile maailma eri piirkonnad, mis põhinevad teatud tingimustel. juhised või eristused. Näiteks võib kaart näidata inimeste elukohta nende majandusliku seisundi või koloniaalajastu peamiste laevateede alusel. Pange tähele, et atlas on kaartide kogu. Võite võrrelda vana ja uut atlast, et näha, kuidas kaardid on aja jooksul muutunud.
8
Vaadake reisiblogisid ja veebisaite. Kui olete huvitatud konkreetsest geograafilisest piirkonnast, võite vaadata selle koha kohta käivaid reisiblogisid ja veebisaite. Sellistest allikatest saate palju õppida piirkonna väiksemate linnade või linnade kohta, aga ka topograafiliste objektide kohta, nagu mäed või jõed. Samuti saate vaadata fotosid piirkonnast ja õppida, mis teeb selle ainulaadseks, näiteks piirkonnas levinud toidud või tavaliselt tähistatavad pühad, mis võivad teie omast erineda.
9
Visandage oma vahetu geograafia koolis või kodus. Geograafia intiimsema tunnetuse saamiseks võite harjutada oma maja, naabruskonna, kooli ja linna vabakäejooniste joonistamist. Samuti võite proovida kaardistada oma osariiki ja riiki. Võrrelge oma kaarte atlases olevate kaartidega ja märkige üles oma teadmistes esinevad lüngad. Mõelge, kuidas võiksite leida lisateavet teatud piirkondade kohta, mida te ei saanud ise joonistada. Võite ka oma kodus või koolis ringi jalutada ja kasutada ruumi kaardistamiseks oma silmi. See võib olla ka hea ettekääne oma naabruskonnas ringi jalutamiseks ja piirkonnas liikumise kaudu piirkonna kaardi tegemiseks. Võite märgata detaile, millele te tavaliselt tähelepanu ei pööra, ja saate oma naabruskonna geograafiast paremini aru.
10
Kasutage oma kodus olevate esemete leidmiseks kardinaalseid juhiseid. Üks lõbus viis põhisuundade (põhja-, lõuna-, ida- ja läänesuuna) paremaks tuvastamiseks on lasta sõbral või vanemal objektid teie toas peita ja seejärel juhiste abil need leida. Näiteks võib sõber öelda: “kaks sammu itta ja neli sammu põhja poole.” Seejärel võite proovida kasutada oma suunataju ja/või kompassi, et aidata teil kardinaalsete juhiste abil objekte leida. Samuti saate seda mängu laiendada, et määrata asukohad kaardil põhisuuna alusel. Näiteks võite märkida, et teie kodulinn San Juan asub Puerto Rico põhjarannikul ja ekvaatorist ida pool.
11
Vaadake jooksvaid uudiseid ja leidke sündmuste asukoht kaardil. Ühendage päevauudised geograafiaga, märkides sündmuste toimumiskohad kaardil. Võite vaadata maailmauudiseid ja proovida paigutada sündmusi linna või piirkonna alusel nende toimumispaika. Samuti saate vaadata kohalikke uudiseid ja paigutada sündmusi oma koduriigi või naabruskonna kaardile. See võib aidata teil märgata mustreid, kus teatud sündmused maailmas toimuvad, ja välja mõelda teooriaid selle kohta, miks see nii võib olla. Samuti saate paremini mõista, kuidas sündmusi saab geograafiaga siduda. Näiteks võib maavärin toimuda piirkonnas, mis asub rikkejoonel. Või võib orkaan minna läbi troopilise piirkonna oma asukoha tõttu ookeanis.
12
Mängige võrgus maailma kaardistamismänge. Saate oma geograafiateadmisi täiendada, mängides võrgus kaardimänge. Kasutage mänge, mis võimaldavad teil jälitada teatud tegelast üle maailma, otsides vihjeid või lahendades missiooni. Samuti saate mä