Filmi meigikunstnikud on isikud, kes meigivad filmiesinejaid nii, et nende välimus ühtiks nende tegelaste omadega, keda nad filmides kujutavad. Need inimesed peavad olema loomingulised ja omama tugevat käelist osavust, lisaks suutma kiiresti töötada filmivõttel. Kui soovite saada filmimeigikunstnikuks, võite selles töövaldkonnas läbida kahe- või nelja-aastase kraadiõppe. Samuti peaksite oma tööstusoskuste lihvimiseks läbima praktika.
Üks võimalus, mida võite sellesse tööstusesse sisenemisel kaaluda, on osaleda kosmeetikakoolis. Seda tüüpi keskharidusjärgne koolitusprogramm kestab tavaliselt kaks aastat ja annab assotsieerunud kraadi. See on lühem kui nelja-aastane kraadiõppekava ja võimaldab seega filmimeigikunstnikuks saada soovival inimesel kiiremini valdkonda siseneda, kuigi tema õppekavad tõenäoliselt teatritööstusele suurt rõhku ei pane. Selle asemel keskendute lisaks juuste kinnitamisele, küünte hooldamisele ja klientide nahahooldusele, kuidas inimestele meiki kanda.
Isik, kes soovib saada filmi meigikunstnikuks, peaks kaaluma nelja-aastase bakalaureusekraadi teenimist teatris. Seda tüüpi koolitusprogrammi pääsemiseks peate esitama oma viimased standardiseeritud testi tulemused koos keskkooli lõputunnistuse või samaväärse tunnistusega. Lisaks palub teie soovitud koolitusasutus teil täita registreerimisvormi ja saata keskkooli õiendi.
Näitlemise ja meigirakenduste kursused õpetavad teile oskusi, mida vajate selles karjäärivaldkonnas edu saavutamiseks. Näiteks peate uurima, kuidas näitlejale või näitlejannale meiki kanda, pöörates erilist tähelepanu filmivõtteplatsil pakutavale valgustusele. Lisaks peaksid teie tunnid hõlmama seda, kuidas meigikunstnikuks pürgimisel paistavad, et inimesel on haavad või muud eri filmistseenide jaoks vajalikud omadused.
Valdkonnakogemuse omandamine praktika kaudu on oluline, et olla edukas selles konkurentsitiheda valdkonnas. Seda tüüpi võimalusi saate otsida filmitootmisettevõtetest, kui soovite saada filmimeigikunstnikuks. Praktikantina töötades peaks teie eesmärk olema uurida filmi võtteperioodi, teha kindlaks, millised meigirakendused muudavad lavastuse realistlikuks, ning seejärel kasutada meiki ja isegi proteesimist, et muuta näitlejad ja näitlejannad uuteks tegelasteks.