Digitaalne ajakirjandus on laienev karjäärivaldkond, mis on pühendatud veebiuudiste kajastamisele. Mõned ajakirjanikud kirjutavad veebiajalehtedele, -ajakirjadele ja täpsetele uudiste edastamisele pühendatud saitidele, teised aga hostivad sõltumatuid veebisaite ja ajaveebe. Digiajakirjanikuks saada soovival inimesel on valdkonnale sisenemiseks üldjuhul mitu võimalust. Paljudel ajakirjanikel on bakalaureusekraad või kõrgem kraad ajakirjandusega seotud aines, kuigi kraadinõuded on väga erinevad, olenevalt tööandjatest ja kirjaniku võimetest. Paljud professionaalsed ajakirjanikud alustavad oma karjääri vabakutseliste veebikirjanikena, et saada väärtuslikke kogemusi ja luua muljetavaldav avaldatud tööde portfell, et nad saaksid potentsiaalsetele tööandjatele oma võimeid tõestada.
Interneti-ajakirjanduse valdkonda kuuluvad kirjalikud uudised, fotoajakirjandus ja uudiste digitaalsed videod. Enamik ajakirjanikke uurib põhjalikult probleeme, määrab uudisteallikate usaldusväärsuse, teeb või leiab sobivaid fotosid ning kirjutab informatiivseid ja huvitavaid lugusid. Inimene, kes soovib saada digiajakirjanikuks, peaks tutvuma erinevate uurimistehnikatega, nagu Interneti-andmebaasidest otsimine, aga ka veebisuhtlusega, et ta oleks tööks ette valmistatud. Spetsialistid töötavad sageli tähtaegadest kinni pidades, seega on kiire, täpne uurimine ja kirjutamine hädavajalik. Tulevased ajakirjanikud arendavad neid oskusi tavaliselt aja jooksul praktika kaudu.
Kolledžikraad võib olla suureks abiks üksikisikule, kes soovib saada digiajakirjanikuks, kuna ülikoolikursused aitavad üldiselt inimestel oma kirjutamis- ja suhtlemisoskusi täiustada. Paljud tulevased digiajakirjanikud tegelevad ajakirjanduse, emakeele või kommunikatsiooniga. Nad saavad asjatundlikke juhiseid selgete ja täpsete artiklite ja uudiste kirjutamiseks. Õpilane võib olla võimeline praktikal olema oma kooli uudisteväljaandes, mis võib hõlmata ka veebitööd. Potentsiaalsed tööandjad hindavad sellist kolledži ajakirjanduse kogemust sageli kõrgelt.
Veebimeedia väljaandjad eelistavad tavaliselt palgata ajakirjanikke, kellel on varasem reportaaži- või kirjutamiskogemus. Üksikisik, kes soovib saada digiajakirjanikuks, võib otsida vabakutselist kirjutamistööd muudes suhtlusvaldkondades, et parandada oma volitusi ja alustada professionaalsete kontaktide võrgustiku loomist. Paljud ajakirjanikud saavad kogemusi tehniliste kirjutajate, tekstikirjutajate ja toimetajatena. Toimetamiskogemus võib olla eriti kasulik digitaalse ajakirjanduse töökohale kandideerimisel, kuna see näitab potentsiaalsetele tööandjatele, et inimene on võimeline tootma faktiliselt täpseid ja tehniliselt täpseid kirjutisi.
Inimene, kes soovib saada digiajakirjanikuks, saab uurida erinevaid veebimeedia allikaid ja küsida tööpakkumiste kohta. Mõned kirjastajad töötavad täis- või osalise tööajaga ajakirjanikke, kuigi paljud uudisteväljaanded pakuvad vabakutselisi lepingupõhiseid võimalusi. Olenevalt tööandjast võivad digiajakirjanikul olla selgesõnalised või üldised juhised oma lugude sisu ja stiili kohta. Inimese jaoks on oluline mõista, millist tööd teatud kirjastaja ootab, ja otsustada, kas ta suudab neid ootusi täita või mitte.