Autodidakt on keegi, kes õpetab ennast aines või ainetes, milles tal puudub formaalne haridus. Märkimisväärsed autodidaktid on Leonardo da Vinci, Rabindranath Tagore ja Ernest Hemingway. Pidev õppimine on ainus viis konkurentsis püsimiseks tänapäeva maailmas, kus automatiseerimine on moesõna. Veebipõhise õppe kasvuga saate praktiliselt tasuta õppida kõike, mis teile meeldib. Kõik, mida pead tegema, on tund või kaks vaba aega päevas. Väikese pingutusega saate õppida, kuidas olla autodidakt mis tahes aines.
1
Koguge kokku hädavajalikud asjad. Autodidaktiks saamiseks vajate mõnda tarvikut. Õppimine ei toimu vaakumis; vajate mõningaid tööriistu, mis teid sellel teel aitavad. Alustamiseks hankige märkmik, pliiats ja võib-olla tass kohvi.Hankige väike märkmik, mille saate igale poole kaasa võtta. See on kasulik tähelepanekute või ideede ning edasiseks uurimiseks mõeldud teemade üleskirjutamiseks, kui te neid mõtlete. Samuti soovite hõlpsat juurdepääsu Internetile. See on suurepärane teabeallikas, nii et kui teil on nutitelefon või mõni seade, mis võimaldab teil pääseda Internetti alati, kui soovite mõnda teemat uurida, aitab teil saada autodidaktiks.
2
Seadke eesmärgid ja tähtaeg. Küsige endalt, miks te teatud teemal õpite, kui palju loodate õppida ja millal soovite lõpetada. See on oluline samm, kuna selle teabe paberile panemine muudaks plaani konkreetsemaks ja sunniks sellest loobumata jääma. Joonistage, mitu tundi päevas saate õppimiseks varuda ja proovige ajakavast kinni pidada. . Võite teha iganädalasi hinnanguid ja vaadata, kas ajakava on tõhus, ja uuesti hinnata, kui see ei ole nii.
3
Otsustage, mida õppida. Peate otsustama, millele keskenduda. Teadmised on tohutud ja kõike pole võimalik õppida. Alustuseks valige teemadest väiksemad osad, et saaksite hõlpsasti omandada kõik teadmised antud teema kohta. Kui olete selle tüki selgeks õppinud, saate liikuda mõne teise teema juurde või suurema teema kõikehõlmavama vaate juurde. Näiteks kui plaanite ajalugu õppida, oleks kõige parem valida ajaperiood või konkreetne riik. Nii saate keskenduda teatud aspektidele ja mitte sattuda teabe ulatusse. Valige teemad, mille vastu olete kirglik.
4
Tuvastage ressursid. Saadaval on palju õpperessursse, nagu raamatud, Internet, dokumentaalfilmid ja massilised avatud veebikursused (MOOC). Ei ole realistlik eeldada, et õpiksite, olles pidevalt kõigi nende ressurssidega seotud. Seega valige enda jaoks üks ressurss või nende kombinatsioon. Näiteks India valitsuse kohta teabe saamiseks võite valida kümme raamatut ja MOOC-i. Või võite õppida ainult raamatutega. Või võiksite lugeda veebis saadaolevaid artikleid ja esseesid.
5
Tehke nimekiri selleteemalistest raamatutest. Selle meetodi abil uurite sisuliselt teemat, õppides seda erinevatest vaatenurkadest. Alustuseks peate koostama loendi raamatutest, mis on seotud teatud teemaga, millest olete huvitatud. Saate alustada oma raamatute loendi koostamist, otsides teemat veebisaitidelt, nagu Goodreads või Amazon.
6
Alustage nimekirjas oleva raamatuga. Pole vahet, millise raamatu sa esimesena läbi loed, välja arvatud juhul, kui sul on nihkest konkreetne järjekord. Näiteks võiksite alustada raamatust, mis pakub teemast laiemat vaadet, enne kui asute teema nüansirikkamatesse aspektidesse. Kui olete sellega lõpetanud, liikuge loendis järgmise raamatu juurde. Nii see sülemlemine käib. Loed kõike teatud teemal erinevate autorite vaatenurkadest lähtudes. Kui otsustad alustada kodusõja uurimist, võiksid alustada raamatuga, mis annab laia ülevaate sõjast üldiselt, enne kui asud raamatute juurde, mis käsitlevad üksikuid aspekte. nagu Gettysburgi lahing või probleemid kodusõja vanglatega.
7
Lugedes tehke märkmeid. Märkmete tegemine võimaldab teil lugemise ajal kogutud teavet töödelda. Nii saate endalt küsida, kui hästi te teemast aru saite, ja ka asjakohast teavet meelde jätta. Hoidke oma märkmikus sõnastikku õpitava teemaga seotud sõnade ja mõistete jaoks.
8
Laiendage oma lugemisloendit. Peaksite pidevalt oma lugemisnimekirja mõnel teemal täiendama, kui leiate uusi teabeallikaid. Kui soovite lugeda kõike, mis teema kohta on kirjutatud, peate otsima uut materjali, mis teid valgustaks. Saate otsustada, mida järgmisena lugeda, kas lõpetatud raamatus viidatud teoste või uue Google’i otsingu põhjal. . Või võite valida, mida järgmisena lugeda, tuginedes mõnele uuele kontseptsioonile, millest lugesite viimasest raamatust.
9
Kasutage MOOCide eeliseid. Paljud kolledžid ja ülikoolid pakuvad massilisi avatud veebikursuseid, mis on tasuta veebikursused, millele saate registreeruda, et õppida erinevate teemade ja ainete kohta. Neid pakutakse erinevates keeltes ja erinevatel aegadel, et jõuda võimalikult laia publikuni. Registreeruge soovitud teemal võimalikult paljudele MOOC-idele ja osalege täielikult kursusel. Tehke kõik ettelugemised ja osalege klassi veebiaruteludes. See on suurepärane ja tasuta viis teema kohta lisateabe saamiseks.
10
Otsige sellel teemal dokumentaalfilme. Dokumentaalfilme vaadates saate osa teabest näha dramatiseerituna. Samuti võivad need anda teile rohkem selgust selle kohta, mida olete juba lugenud või võite tulevikus lugeda, ja aitavad teil seda paremini meeles pidada. Dokumentaalfilme saate hankida oma kohalikust raamatukogust või teenusest nagu Netflix. On palju dokumentaalfilme, mis pakuvad visuaalselt ajaloolisi sündmusi, mis aitavad teil teemat selgemalt visualiseerida. Samuti on palju ajalooliselt täpseid filme, mida saate vaadata, et laiendada teemast arusaamine.
11
Vaadake TED-i kõnesid. Teine suurepärane viis teema kohta õppimiseks on TED-i kõnede vaatamine. TED on tehnoloogia, meelelahutuse ja disaini valdkondadele keskendunud mittetulundusühing, mis korraldab kõnelusi, mille eesmärk on levitada ideid uuenduslikel teemadel. Kutsutud esinejad on tavaliselt oma ala liidrid ja neil on mõni uus nägemus teemast või mõni leidlik idee, millest nad lühiettekandes räägivad. TED-i kõnede veebisaidilt saate otsida teema, kategooria, esineja, keele, kuupäeva või märksõna järgi. . Seega on lihtne leida midagi informatiivset teema kohta, mida soovite uurida.
12
Külastage ajaloolisi paiku. Üks parimaid viise teema kohta õppimiseks on minna kohta, kus see tegelikult juhtus või kus on mõni monument või ametlik asukoht, kus seda teemat tähistatakse. Näiteks kui olete huvitatud prantsuse kultuuri tundmaõppimisest, kaaluge veedate mõnda aega Prantsusmaal, et saaksite kultuuri omal nahal kogeda, mitte lihtsalt sellest lugeda. Võite külastada ka oma teemale pühendatud muuseume. Näiteks kui uurite Ernest Hemingway elu, võiksite külastada Ernest Hemingway muuseumi Illinoisi osariigis Oak Parkis või Hemingway maja Floridas Key Westis.
13
Lugege organisatsiooni infolehti. Mõnikord on ametlikel organisatsioonidel uudiskirju, mida nad saadavad nende teemast huvitatud tellijatele. Tavaliselt kajastavad need teemaga seotud uudiseid, eelseisvaid sündmusi, mis võiksid olla jälgijatele huvi pakkuvad, ja muid teemaga seotud olulisi uuendusi. Selliseid uudiskirju võidakse saata kord kaks korda nädalas, kuus, kord kvartalis või kord aastas. Näiteks kui olete huvitatud Ameerika kirjandust uurides võiksite kaaluda Modern American Literature (MLA) uudiskirja või American Literature Association (ALA) uudiskirja või isegi autorispetsiifilise uudiskirja, nagu Walt Whitman Review või Henry James Review, tellimist.
14
Ajurünnak igal õppeetapil. Enne õppimise alustamist kirjutage üles kõik ideed, mis teil selle teema kohta võivad tekkida. Kui olete oma teemaga tutvumas, proovige ajurünnakut teha ja oma teadmised uuesti kokku võtta, et näha, mida olete selle teema kohta siiani ära võtnud. Ja kui olete selle teema kohta kõik vajaliku läbi lugenud, tehke oma uutest teadmistest kokkuvõte uuesti ajurünnakuga. See aitab teil sünteesida kõik omandatud teadmised, kuid võimaldab teil ka jälgida, kui kaugele sa tulid protsessi käigus.
15
Pea päevikut. Uute asjade õppimisel on oluline need üles kirjutada, et saaksite neile hiljem tagasi pöörduda. See võimaldab teil oma uusi teadmisi tõhusamalt säilitada. Midagi üks kord lugedes ei jää see tingimata igaveseks meelde, kuid teabe kirjutamine ja ülevaatamine aitab selle teie pikaajalist mällu salvestada. Kirjutage üles huvitavad faktid, mida õppisite, ja oma tähelepanekud nende kohta. Saate teha märkmeid selle kohta, kust teave pärineb – märkides raamatu nime ja lehekülje numbri juhuks, kui soovite hiljem algallika juurde tagasi pöörduda.
16
Loo ajaveebi. Veel üks hea viis oma äsja omandatud teadmiste jälgimiseks on hoida neid korraldatuna mingis veebifoorumis. Nii on teil juurdepääs sellele kõikjal, kus te olete – isegi kui jätate märkmikud koju. Kutsuge oma sõpru neid lugema ja kommenteerima. Sa võiksid seal diskussiooni alustada. Parim viis millegi õppimiseks on jagada oma teadmisi teistega.