Põletused tekivad, kui nahk puutub kokku kuumuse või kemikaalidega. Esimese astme põletusi ja põletusi, mille läbimõõt on kuni 3 tolli (7,6 cm) saab ravida kodus. Alustage põletuspiirkonna hindamisest, et teha kindlaks, kas see on väike või tõsine. Seejärel puhastage ja katke korralikult, et see oleks kaitstud. Veenduge, et vahetate sidet regulaarselt ja kontrollige põletushaaval nakkuse tunnuseid. Kui teil on tõsine põletus või põletus ei parane, pöörduge kohe arsti poole.
1
Eemaldage põlenud riided ja piiravad ehted. Eemaldage põlenud riided nii, et need ei kataks põletuskohta. Ärge tõmmake põletuskohalt riideid seljast, kui see on kinni jäänud. Eemaldage kõik sõrmused, käevõrud, kõrvarõngad või kaelakeed, mis on põletuspiirkonna lähedal või piiravad verevoolu piirkonnas.
2
Asetage põletuskoht 10-20 minutiks jaheda jooksva vee alla. Veenduge, et vesi ei oleks jääkülm ega kuum, kuna see võib nahka veelgi kahjustada. Püüdke põletust mitte puudutada, pigistada ega nühkida, sest te ei soovi nahka häirida.
3
Veenduge, et põletus ei ole tõsine. Pärast põletuse loputamist uurige seda hoolikalt. Kui põletushaava läbimõõt on 3 tolli (7,6 cm) või väiksem ja see tundub veidi punane või paistes, saate seda kodus ravida. Kui põletus on suur, villiline ja nahk tundub nahkjas või vahajas, on põletus tõsine ja seda peab ravima arst. Kui põletus on tõsine, võite põletuskoha ajutiselt pesta ja katta, kuni jõuate arsti juurde.
4
Peske käsi antibakteriaalse seebiga. Kasutage käte seebiga vahutamiseks jahedat voolavat vett. Ärge puudutage põletuskohta enne, kui olete käed korralikult pesnud.
5
Puhastage põletuskoht pehme seebi ja jaheda veega. Asetage põletuskoht jaheda jooksva vee alla ja kandke piirkonda väike tilk pehmet seepi. Loputage ja puhastage põletuskoht õrnalt, et eemaldada mustus, praht või bakterid.
6
Vältige tekkivate villide puudutamist. Kui põletuskohale hakkavad tekkima villid, ärge torkige ega pigistage neid. Villide lahtimurdmine võib põhjustada infektsiooni. Jätke villid rahule, et arst saaks neid hiljem hinnata.
7
Riietage põletuskoht läbipaistva toidukilega. Hankige toidukile, mida tavaliselt kasutatakse toidu katmiseks, kuna see ei kleepu nahale ja on kaitsev. Eemaldage rullilt esimene 1–2 tolli (2,5–5,1 cm) kile. Seejärel rebige kilest lahti ribad. Asetage kile põletuskoha peale, et see katta ja kaitsta. Kasutage selle paigal hoidmiseks meditsiinilist teipi. Ärge kerige kleepuvat kilet ümber põletuskoha, kuna see võib vähendada vereringet piirkonnas, eriti kui põletuskoht hakkab paisuma. Selle asemel asetage see põletuskohale. Kui põletuskoht on käes või jalal, asetage sellele kohale läbipaistev kilekott ja kinnitage see meditsiinilise teibiga.
8
Kasutage steriilset puuvillast lina, kui teil pole kile. Kui toidukilet pole saadaval, hankige puhas puuvillane lina, mis ei ole kleepuv. Asetage see põletuskoha kohale ja kinnitage see meditsiinilise teibiga. Ärge kinnitage meditsiinilist teipi liiga tihedalt lehe ümber, vaid nii palju, et see paigal püsiks. Ärge kasutage marli ega sidemeid, mis võivad kiududest väljuda, kuna need võivad põletushaava külge kinni jääda ja piirkonda rohkem kahjustada.
9
Ärge määrige põletuskohta salvi ega kreemi. Vältige antibakteriaalsete salvide või steriliseerivate kreemide pealekandmist, kuna see võib nahka rohkem kahjustada. Samuti võivad need takistada teid põletust õigesti hindamast ja jälgimast. Hoidke põletuskoht esimese 24 tunni jooksul kile või puuvillase lina all kuivana.
10
Kontrollige põletust 24 tunni pärast. Eemaldage ettevaatlikult side ja uurige põletust. Tänu kaitsesidemele ja teie keha loomulikule paranemisprotsessile peaks see olema vähem paistes ja punane. Kui põletus on ebameeldiva lõhnaga, on tekkinud villid või see tundub väga paistes ja punetav, pöörduge oma arsti poole.
11
Vahetage sidet iga 48 tunni järel. Eemaldage kile või puuvillane lina ja loputage põletuskoht jooksva veega. Seejärel pange peale uus kile või puuvillane lina. Kandke puhaste sõrmedega põletuskohale väike kogus antibakteriaalset salvi või kreemi iga kord, kui vahetate sidet. Kui on tekkinud väikesed villid, võite nahale kanda koheva, mittekleepuva sideme. või pöörduge ravi saamiseks oma arsti poole. Kui side muutub määrdunud, märjaks või läbimärjaks enne 48 tunni möödumist, vahetage see. Side peaks olema kogu aeg puhas ja mugav.
12
Võtke käsimüügis olevaid valuvaigisteid. Hallake põletusvalu, võttes ibuprofeeni või atsetaminofeeni. Järgige annustamisjuhiseid ja võtke ainult soovitatud kogus.
13
Laske 10-14 päeva, kuni väike põletus paraneb. Enamik väiksemaid põletushaavu hakkab koorima 1-2 nädala jooksul. Proovige põletushaav õhu kätte saada, jättes see katmata, kuna see koorub. Kui põletus ei parane 1–2 nädala jooksul või tekivad villid, pöörduge arsti poole. Hoidke põletuskoht paranemise ajal kindlasti niiske. Niiske õhkkond haava kohal loob paranemiseks sobiva keskkonna.
14
Pöörduge oma arsti poole, kui põletus ei parane 2-3 nädala pärast. Põletus võib olla nakatunud või olla raskem, kui algselt arvasite. Hoidke põletushaav korralikult riides või kaetud ja minge kohe oma arsti kabinetti.
15
Pöörduge arsti poole, kui põletusel on ebameeldiv lõhn ja nahk muutub mustaks. Need on märgid, et põletus on nakatunud või raskem. Minge kohe oma arsti vastuvõtule, kuna teil on oht, et põletuse tõttu tekivad tõsised terviseprobleemid.
16
Laske oma arstil põletust hinnata. Teie arst puhastab põletuse ja uurib seda, et teha kindlaks, kui tõsine see on. Nad võivad teilt küsida, kuidas te põletuse saite ja kui kaua aega tagasi põletuse saite. Ettevaatusabinõuna võivad nad teile teha teetanuse süsti, et vä