Uuringud näitavad, et tugeva verejooksu korral surve avaldamine aitab verekaotust minimeerida. Ideaalis suruda haava vastu lapp või side, aga kui see on sinu ainus võimalus, võid haavale vajutada ka käega. Eksperdid ütlevad, et enne surve avaldamist tuleks siiski kutsuda abi ja kontrollida haava väljaulatuvate esemete suhtes. Esmaabi andmine raske verejooksuga inimesele võib olla hirmutav kogemus, kuid saate aidata tal saada taastumiseks vajalikku abi.
1
Hankige abi. Kui hakkate vigastatu eest hoolitsema, helistage kiirabi või paluge kellelgi teisel läheduses seda teha. Tehke seda niipea kui võimalik, et abi saaks kiiresti kohale. See on raskelt vigastatud inimese ellujäämise võti. Kui kahtlustate, et inimesel on vigastusi, mis põhjustavad sisemist verejooksu, andke helistades arstiabi teada. Kui märkate, et inimene köhib verd, oksendab või veritseb kõrvadest, silmadest, ninast või suust, võib tekkida sisemine verejooks. Kõik äkilised verevalumid koos selja, kõhu või käe või jala tursega on samuti sisemise verejooksu tunnused.
2
Hinda vigastatud isikut ABCDE mnemoonika abil. ABCDE tähistab hingamisteid, hingamist, vereringet, puuet ja kokkupuudet/keskkonda ning tuletab meelde, millises järjekorras peaksite vigastatud inimese traumat hindama. Trauma allika teadmine aitab otsustada, kuidas esmaabi anda, ning teavitada hädaabipersonali, näiteks 911 operaatoreid, et probleemiga täpsemalt tegeleda.Hingamisteed: kontrollige, kas vigastatu hingamisteedes pole takistusi. Kas teel on mõni võõrkeha? Kas õhuvoolu takistavad välised või sisemised luumurrud? Hingamine: kontrollige, kas nad hingavad. Kas nende rind tõuseb ja langeb? Kas nad vajavad lisahapnikku? Vereringe: Kontrollige, kas vigastatul on piisav vereringe. Kas neil on pulss? Kas nad on teadvusel? Puue: kontrollige ajutrauma märke. Kas nad on teadlikud? Kas nende pupillid on laienenud? Kokkupuude/keskkond: kontrollige, kas nad on mujal vigastatud või on ohus. Kas need on kaitstud külma või kuuma eest? Kas neid piiravad nende endi riided või ohtlikud elemendid?
3
Veenduge, et pole otsest edasiste vigastuste ohtu. Ärge liigutage vigastatud inimest, kui te seda ei pea. Kui aga on vahetu oht saada muid vigastusi (liikluse, kukkuvate esemete jms tõttu), proovige moodustada tõke, hoides vigastatuid ja teisi turvaliselt, näiteks suunates liiklust ümber õnnetuspaiga. Kui peate kindlasti vigastatut ise liigutama, fikseerige haavakoht nii hästi kui võimalik.
4
Võimalusel peske käsi. Kui saate, desinfitseerige oma käed, pestes neid seebi ja veega. Pange kätte ka kirurgilised kindad, kui need on saadaval. See mitte ainult ei kaitse teid haigestumisohu eest, vaid väldib ka vigastatu nakatumist. Olge kellegi teise vere käsitsemisel alati ettevaatlik. Kuna veri võib kanda haigusi põhjustavaid patogeene, peske käsi ja kaitske ennast.Ärge kunagi kasutage plast- või kirurgilisi kindaid, kuna see võib nakkust levitada.Kui teil pole ühekordseid kindaid, proovige kasutada midagi, näiteks kile. asetage käte ja haava vahele barjäär.
5
Tühjendage haavakoht. Kui haavas on ilmset mustust või prahti, eemaldage see võimalusel. Ärge püüdke siiski eemaldada suuri või sügavalt haava sisse jäänud esemeid, kuna see võib verejooksu hullemaks muuta. Kui peate mõne eseme haavasse jätma, vältige sellele vajutamist, kuna see võib suruda selle haava sügavamale.
6
Rakendage survet. Kasutage steriilset või puhast lappi, sidet või marli ja suruge otse verejooksu kohale. Kasutage oma käsi ainult siis, kui teil pole midagi muud. Ärge avaldage survet silmahaavale või kui haava sees on mõni ese. Verejooksu kontrollimiseks jätkake surve avaldamist lappi eemaldamata. Kui võtate sideme ära, võite häirida tekkivaid trombe, mis peatavad verejooksu.
7
Kinnitage side. Saate sideme oma kohale kinnitada teibi, marliribade või muu käepärast oleva asjaga, näiteks lipsu või riideribaga. Olge ettevaatlik, et ribasid ei seo liiga tihedalt kinni, vastasel juhul võite ringluse katkestada.
8
Tõstke haav üles. Kui luu ei tundu olevat katki, tõstke haavakoht nii, et see oleks südame kohal. Näiteks kui jalg on vigastatud, tõstke see toolile või asetage selle alla padi. Haava tõstmine võib takistada verd sellesse tormamast ja verejooksu intensiivistamist.
9
Kui verejooks ei peatu, avaldage survepunktile survet. Survepunkt on koht, kus saate arterit luu vastu pigistada, mis võib aeglustada verevoolu. Kehal on kaks peamist survepunkti; vali haavakohale lähim.Kui verejooks on jala lähedal, suruge ja hoidke vastu reiearterit kubemes, kus jalg paindub puusas. Kui verejooks on käe lähedal, vajutage ja hoidke vastu kubemes asuvat reiearterit. õlavarrearter piki õlavarre sisekülge.
10
Aidake vigastatul pikali heita, kui vigastus seda võimaldab. Katke vigastatud isik teki või sarnase materjaliga, et hoida keha soojas. Vigastatud inimese puhkamine võib aidata vältida tema šoki sattumist.
11
Vajadusel kandke haavale rohkem sidet. Ärge eemaldage haava katvat lappi isegi siis, kui see on verest läbi imbunud, kuna see võib verejooksu hullemaks muuta. Leotatud kihi peale võid asetada veel ühe kihi riide või sideme. Peaasi on jätkuvalt survet avaldada.
12
Kasutage žgutti ainult siis, kui teil on korralik väljaõpe. Kui verejooks ei peatu isegi pärast pikaajalist survet, peate võib-olla tegema žguti. Kuna žguti ebaõige paigutamine või paigaldamine võib põhjustada tõsiseid ohte, peaksite seda kasutama ainult siis, kui olete selleks koolitatud. Lihtsasti kasutatav võitlusžguett on nüüd saadaval tsiviilisikutele. Kui saate selle hankida, ostke Combat Application Tourniquet (CAT) ja õppige seda kasutama. Kui parameedikud või muu abi saabub, andke neile teada, kui kaua žgutt on paigas olnud.
13
Ole rahulik. Tõsise verejooksuga tegelemine võib olla šokeeriv ja stressirohke. Arstiabi saabumist oodates rahustage end, keskendudes verejooksu peatamiseks vajalikele sammudele. Rahustage vigastatut, rääkides temaga ja kinnitades, et abi on teel.
14
Pöörduge vigastatud isikule õige arstiabi. Kui ootate kiirabi, jääge vigastatu juurde. Jätkake haavale surve avaldamist. Või kui verejooks on peatunud ja abi pole teel, püüdke vigastatu võimalikult kiiresti kiirabisse toimetada. Pidage meeles, et kui peate vigastatut ise teisaldama, tehke haavakoht liikumatuks. Võimalusel oodake, kuni verejooks on peatunud, et inimest liigutada. Ärge eemaldage sidemeid enne inimese viimist kiirabisse. Nende eemaldamine võib põhjustada verejooksu taaskäivitamist. Kui inimene on valvel, küsige tema kasutatavate ravimite või teadaolevate meditsiiniliste probleemide kohta, samuti teadaolevate ravimiallergiate kohta. See võib hoida nende tähelepanu segatuna, kui ootate abi, ja see on oluline teave, mida saate seejärel meditsiinitöötajatele edasi anda.