Kuidas ravida suguelundite herpes

Kuigi herpesviirust ei saa ravida, on ravivõimalused kättesaadavamad kui kunagi varem. Paljud inimesed, kellel on herpes, ei koge kunagi haiguspuhangut. Teised kogevad väga kergeid puhanguid ja nad ei pruugi isegi teada, et nende sümptomid on tingitud herpesest. Neile, kes kogevad herpese puhanguid, võib viirusevastaste ravimite retseptide ja enesehoolduse kombinatsioon aidata haiguspuhanguid mugavamaks ja juhitavamaks muuta.

1
Hinnake oma herpese riski. Herpese perekonnas on palju viiruseid, kuid kaks tüve põhjustavad seda, mida me herpesest arvame: HSV-1 ehk suuherpes ja HSV-2 ehk genitaalherpes. Mõlemat tüüpi herpes levib nakatunud alaga kokkupuutel nahk-nahaga. Tavaliselt pärineb genitaalherpes suguelundite kaudu toimuvast seksuaalsest kontaktist inimesega, kellel on HSV-2. HSV-1 võib aga oraalseksi kaudu levida suguelunditesse. Mõelge, kas teil on olnud mingit tüüpi intiimkontakti teise inimesega, kes oleks võinud herpese edasi anda. Herpes levimiseks ei pea seks hõlmama tungimist. Igasugune intiimne kontakt, sealhulgas suguelundite hõõrumine või lihvimine, võib levitada herpese.

2
Otsige herpese sümptomeid. Paljudel inimestel, kellel on herpes, ei esine mingeid sümptomeid ega haiguspuhanguid. Kui kellelgi ilmnevad sümptomid, on kõige tavalisemad villid suguelundite või pärasoole ümber. Need villid purunevad ja tekitavad valusaid haavandeid, mille paranemine võib kesta üle nädala. Muud haiguspuhangu sümptomid võivad hõlmata: Palavik Kehavalud Turses näärmed Kipitus-, põletus- või sügelustunne Ebatavaline tupest väljumine

3
Kui teil tekivad sümptomid, pöörduge arsti poole. Kui arvate, et teil on genitaalherpese sümptomeid, leppige võimalikult kiiresti kokku oma arstiga. Nad saavad aidata kindlaks teha, kas teie sümptomid on põhjustatud herpesest või mõnest muust tüsistusest. Teie arst ei ole mitte ainult paremini varustatud herpese diagnoosimiseks, vaid aitab teil koostada tervikliku raviplaani. Teie arst võib võtta proovi haavandid ja mõnel juhul võib teha vereanalüüsi herpese antikehade tuvastamiseks. Pange tähele, et kuigi vereanalüüs võib kindlaks teha, kas olete varem herpesega kokku puutunud, ei saa see teile öelda, millal olete nakatunud või kes selle teile andis.

4
Hankige arstilt viirusevastane retsept. Viirusevastased tabletid on kõige levinumad ja tavaliselt kõige tõhusamad vahendid HSV puhangu ohjamiseks. Leppige oma arstiga kokku kohtumine niipea, kui märkate võimalikke sümptomeid. Andke neile teada, et arvate, et teil võib esineda haiguspuhang, ja et olete huvitatud viirusevastase ravimi retseptist.Herpese puhul on levinud retseptid atsükloviir, famtsükloviir ja valatsükloviir. Kui te ei tunne end mugavalt oma arstilt abi otsides, või kui te ei saa endale lubada traditsioonilist arstikabineti külastust, kaaluge seksuaalse heaolu kliiniku külastamist. Need kliinikud on spetsialiseerunud seksuaaltervise probleemide lahendamisele ja neil on sageli libiseva skaala valik.

5
Ebamugavustunde vähendamiseks kasutage paikset kreemi. Atsükloviir on paikse kreemi kujul, mida saate haiguspuhangu algfaasis haavadele panna. See ei aita üldist haiguspuhangut hallata samal viisil kui viirusevastased tabletid, kuid see võib aidata leevendada põletustunnet ja ebamugavustunnet. Peske käsi enne ja pärast paiksete ravimite manustamist haavanditele või nende puhastamist.

6
Ebamugavustunde leevendamiseks kasutage käsimüügis olevat valuvaigistit. Valu leevendamiseks võib võtta käsimüügis olevaid valuvaigisteid, nagu atsetaminofeen, ibuprofeen ja aspiriin. Vaadake oma eelistatud valuvaigisti pakendilt annustamissoovitusi ja võtke seda vastavalt pakendil olevale juhisele. Nooremate kui 16-aastaste teismeliste puhul pidage enne aspiriini võtmist nõu oma arstiga. Suureneb Reye sündroomi risk.

7
Tuima sügeluse ja valu leevendamiseks tehke haavanditele jahe kompress. Valu ja sügeluse ajutiseks leevendamiseks tehke valutavatele kohtadele jahedat kompressi iga paari tunni järel. Külma kompressi saate osta enamikust apteekidest ja apteekidest või teha ise. Oma kompressi tegemiseks täitke kilekott jääga. Mähkige kott paberrätikusse või õhukese riidetüki sisse ja kandke see nahale. Kompressi mitte kauemaks kui 20 minutiks korraga ja kindlasti jätke nahale kompressiprotseduuride vahele vähemalt 2-3 tundi. et vältida külmumist.

8
Puhastage oma haavandid, et aidata neil paraneda. Igapäevase duši all peske oma haavandeid õrnalt seebi ja sooja veega ning kuivatage need puhta rätikuga. Ärge siduge haavandeid, vaid seiske vastu soovile neid noppida. Kandke lahtist puuvillast aluspesu ja riideid, et lasta haavadel paranemise ajal hingata.

9
Hankige supresseeriva ravina viirusevastase ravimi retsept. Kui mõned genitaalherpesega inimesed otsustavad haiguspuhanguid ravida kohe, kui need tekivad, siis teised jätkavad ravi, et aidata viirust maha suruda. Supressiivse ravina võib võtta igapäevaselt samu ravimeid, mida kasutatakse haiguspuhangute raviks, seega pidage nõu oma arstiga igapäevaste ravimite osas. Supressiivsed ravimid on eriti kasulikud, kui teil esineb 6 või enam haiguspuhangut aastas. Supressiivne ravi ei kõrvalda haiguspuhanguid täielikult enamikul juhtudel. Siiski võib see aidata vähendada haiguspuhangute üldist arvu ja muuta haiguspuhangud kergemaks.

10
Säilitage tervislik eluviis. Nagu paljude teiste haiguste puhul, aitab tugev immuunsüsteem vähendada herpese puhangu ohtu. Aidake hoida oma immuunsüsteemi tugevana, järgides tervislikku eluviisi, mis koosneb mitmekülgsetest söögikordadest ja regulaarsest treeningust. Proovige süüa igapäevast dieeti, mis sisaldab süsivesikuid, rasvu ja valke. Lisage kindlasti tervislikke puu- ja köögivilju ning proovige võimalusel süüa lahjasid täisväärtuslikke valke. Püüdke 3-4 korda nädalas teha vähemalt 20–30 minutit mõõdukat füüsilist tegevust. Kui saate 45–60 minutit vähemalt viis korda nädalas, on see veelgi parem.

11
Puhangute riski minimeerimiseks harjutage enesehooldust. Enesehooldus aitab hoida teid õnnelikuna ja tervena, mis omakorda aitab vähendada tulevase haiguspuhangu ohtu, hoides teie immuunsüsteemi tugevana. Harjutage iga päev regulaarset enesehooldust: magage öösel 7–9 tundi. Mediteerige või kasutage stressijuhtimise tehnikaid, et hoida stressi madalal. Võtke iga päev aega millegi meeldivaks tegemiseks.