Kui teil on lihasvalu või valu, võib selle põhjuseks olla pinge. Lihaspinged tekivad siis, kui lihas venib liiga kaugele või tõmbub liiga kiiresti kokku. See võib juhtuda spordi, muude füüsiliste tegevuste või lihtsalt igapäevaelu tõttu. Sõltuvalt lihaspinge raskusastmest saate seda kodus ravida või pöörduda arsti poole.
1
Puhake vigastatud lihaseid, et vältida edasisi kahjustusi. Kõige olulisem asi, mida saate lihaspinge puhul teha, on anda sellele aega paranemiseks. Püüdke vältida kõike, mis koormab pinges lihaseid, sealhulgas sportimist, treenimist või füüsilist tööd. Selle asemel jätkake õrnade liigutustega. Näiteks kui pinges lihas on teie käes või rinnal, vältige raskete asjade ülesvõtmist. Proovige lihast vähemalt 2–3 päeva puhata, seejärel tehke mõni minut kerget tegevust, et näha, kuidas tunned. Kui tunnete endiselt valu, puhka veidi kauem.
2
Taastumise kiirendamiseks hakake uuesti liikuma 24–48 tunni pärast. Kui saate vigastatud lihast kasutada ilma, et valu teid peataks, proovige jätkata oma igapäevaseid tegevusi. See hoiab ära lihaste kangeks muutumise. Pikaajaline voodirežiim võib teie sümptomid tegelikult kesta kauem, jättes taastumise edasi.
3
Tõstke pingutatud jalalihas padjale. Näiteks voodis lamades või diivanil istudes saate oma jala padjale toetada. Lihase võimalikult kõrge tõstmine aitab ennetada ja vähendada turset. Kui peate koolis laua taga istuma, küsige oma õpetajalt, kas saate kasutada väikest taburetti või tooli, et jalga paranemise ajal toetada.
4
Kuumutage 15-30 minutit iga 2-3 tunni järel, et suurendada verevoolu vigastusele. Kuumus aitab parandada pinges lihaste vereringet. Kui sul on kuumaveepudel, siis hoia seda koormuse vastu umbes 15-30 minutit korraga mitu korda päevas. Kui teil pole kuumaveepudelit, võite kasutada ühekordset kuumutusmähist või soojenduspatja. Võimalik, et peate oma naha kaitsmiseks panema rätiku soojusallika ja vigastuste vahele. Kontrollige iga kord soojusallika all olevat nahka. paar minutit, et veenduda, et see ei lähe liiga kuumaks. Kui teil on palju valu ja turset, võite kuumuse vaheldumisi kasutada jääkotiga, mis vähendab valu ja turset.
5
Valu ja turse vähendamiseks võtke mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (MSPVA-d). Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid on saadaval käsimüügis ja nende hulka kuuluvad ibuprofeen, aspiriin ja naprokseen. Need võivad olla väga tõhusad tüvest tuleneva ebamugavuse ja turse leevendamisel. Järgige tootja juhiseid annustamise kohta ja lugege võimalike ravimite koostoimete kohta hoiatussilte. Helistage oma arstile, kui teil on küsimusi selle kohta, kas mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite võtmine on ohutu teiste terviseprobleemide tõttu, nagu hiljutine gripp või tuulerõuged. , või ravimid, mida te võtate.Võite võtta ka atsetaminofeeni, kui see on kõik, mis teil käepärast on, kuid see aitab ainult ebamugavustunde, mitte turse vastu.Ärge andke aspiriini alla 12-aastasele lapsele.
6
Pöörduge viivitamatult arsti poole, kui kuulete vigastuse ajal popsu. Popsutav heli võib viidata sellele, et teil on lihasrebestus. Sageli kaasneb sellega tugev valu, turse, hellus ja värvimuutus. Sellisel juhul pöörduge kiirabi poole, et vältida lihaste edasist kahjustamist. Tõsised lihaspinged põhjustavad selle lihase funktsiooni kaotust ja võivad vajada operatsiooni.
7
Pöörduge oma arsti poole, kui te ei suuda lihasele mingit raskust kanda. Kui te ei saa liigest liigutada ega kanda raskust või kui teil on vigastatud ala mis tahes osas tuimus, võib see olla tõsisem vigastus, näiteks luumurd. Leppige kokku oma arstiga või minge kiirabi või kiirabikeskusesse, et saada võimalikult kiiresti. Võimaliku luumurru teine sümptom on valu, mis tundub otse luu kohal.
8
Leppige kokku kohtumine, kui lihaspinge ei parane 48 tunni pärast. Enamiku tüvede puhul märkate paranemist juba esimeste päevade järel. Kui teie valu on endiselt väga kõrge ja olete mures, et lihased ei parane või kui pinge ei lase teil teha igapäevaseid tegevusi, nagu kõndimine, riietumine või söömine, helistage oma arstile ja leppige kokku aeg. Teie arst saab otsustada, kas peate oma tegevusi piirama või töölt vabaks jääma. Vajadusel võib arst anda saatekirja ka füsioteraapiasse.
9
Venitage enne ja pärast treeningut. Tehke mõni minut soojenduseks enne pingutavat treeningut, näiteks jookske õrnalt paigal, enne kui asute pikemale jooksule. Pärast treeningut venitage lihaseid, mida olete töötanud, näiteks tehke pärast sörkimist säärevenitusi. Samuti on hea mõte veeta iga päev paar minutit venitades, isegi kui te ei plaani trenni teha.
10
Suurendage treeningu ajal intensiivsust järk-järgult. Lihaspinge tekib tõenäolisemalt siis, kui surute end liiga kõvasti peale. Alustage treenimisega tasemel, millega tunnete end mugavalt, seejärel jätkake aeglaselt pikemate treeningute ja raskemate harjutustega. Näiteks kui tõstate raskusi, alustage kogusest, mida teate, et suudate tõsta. Tehke selle raskusega paar kordust, seejärel lisage raskust väga järk-järgult. Kui olete taastumas liigsest pingutusest, võib jooga olla suurepärane tava, mis aitab teie taastumist hõlbustada.
11
Harjutage kogu päeva jooksul head kehahoiakut. Seistes hoidke selg sirge ja õlad tahapoole. Istuge kõverdatud põlvedega ja jalad põrandal. Raske eseme tõstmisel painutage põlvi ja kasutage koormuse tasakaalustamiseks jalalihaseid. Samuti on oluline vältida üleulatamist ja äkilisi keerdliigutusi.