Kroonilised haigused võivad hõlmata peaaegu kõike, mis mõjutab teie tervist pikaajaliselt, nagu astma, artriit, tsöliaakia, krooniline obstruktiivne kopsuhäire (KOK), diabeet, depressioon, epilepsia, südamehaigused ja füüsilised puuded. Oluline on järgida oma tervishoiuteenuse osutaja nõuandeid oma seisundi juhtimiseks, kuid on ka mõningaid viise, kuidas saate asjad enda kätte võtta, näiteks otsides abi emotsionaalsete võitluste korral ja muutes elustiili, et parandada üldist tervist.
1
Õppige oma seisundi kohta nii palju kui võimalik. Kroonilise haiguse juhtimine nõuab sageli mitmesuguseid strateegiaid, mis võivad olla üle jõu käivad. Küsige oma arstilt oma haiguse kohta küsimusi, kui lähete kohtumistele, kuid küsige ka, kust saada lisateavet teie seisundi juhtimise kohta. Näiteks võib teie arst pakkuda teile teabevoldikuid, soovitada meditsiinilisi veebisaite või suunata teid organisatsioonid, mis pakuvad ressursse teie kroonilise haigusega inimestele.
2
Konsulteerige oma arstiga, et leida parim viis oma seisundi juhtimiseks. Oluline on järgida oma arsti soovitusi oma seisundi juhtimiseks. Küsige oma arstilt, mida saate teha oma kroonilise haigusega toimetulemiseks. See võib hõlmata paljusid asju, näiteks: ravimite võtmine vastavalt juhistele; dieedi muutmine; treenimine; suitsetamisest loobumine; füsioteraapiasse minemine; teie seisundi muutustest teavitamine oma tervishoiumeeskonnale.
3
Määrake realistlikud terviseeesmärgid, mille nimel saate töötada. Kui olete kindlaks teinud parima viisi oma kroonilise haiguse juhtimiseks, seadke mõned eesmärgid, mis aitavad teil keskenduda ja motiveerida. Valige midagi, mida saate kontrollida, ja seadke endale SMART-eesmärk (konkreetne, mõõdetav, saavutatav, realistlik, ajapõhine eesmärk). Näiteks kui teie arst on tuvastanud, et igapäevane 30-minutiline treening on midagi, mis aitab teie vererõhku, seejärel seadke endale eesmärk “teha iga päev kaks 15-minutilist jalutuskäiku oma naabruskonnas.” Kui teie arst on soovitanud tsöliaakiaga toimetulemiseks eemaldada kõik gluteeniallikad, võib teie eesmärk olla “alustada”. toodete etikettide lugemine, et kontrollida gluteenisisaldust enne nende ostmist.â€
4
Võtke ravimeid vastavalt tervishoiuteenuse osutaja juhistele. Kui teil on kroonilise haiguse raviks retseptiravimeid, võtke neid täpselt nii, nagu arst on teile määranud. Lugege ravimiga kaasasolevaid juhiseid ja küsige oma arstilt või apteekrilt, kui midagi jääb ebaselgeks. Näiteks kui teile on välja kirjutatud põletikuvastane ravim, mis aitab leevendada artriidi sümptomeid, võtke ravimit kindlasti iga päev. .
5
Vajadusel küsige nõu eriarstiabi osutajatelt. Mõnes olukorras peate võib-olla konsulteerima oma kroonilise terviseseisundi lahendamiseks teiste tervishoiutöötajatega peale oma esmatasandi arsti. Nende hulka võivad kuuluda dietoloogid, füsioterapeudid, terapeudid või eriarstid, nagu pulmonoloog (kopsuarst) või kardioloog (südamearst). Andke oma arstile ja kõikidele spetsialistidele teada, mida teete oma seisundi, kasutatavate ravimite ja muud teavet, mida nad võivad teie abistamiseks teada saada. Tõenäoliselt ei räägi nad omavahel, nii et peate jälgima, mida iga professionaal teile soovitab.
6
Veetke kvaliteetaega sõprade ja perega. Ärge proovige seda üksi teha! Andke oma lähedastele teada oma diagnoosist, sellest, mida te läbi elate ja mida teete oma seisundi juhtimiseks. Veetke nendega regulaarselt aega, et nautida nende seltskonda ja anda neile teada, kuidas nad saavad teid aidata. Näiteks kui astma on raskendanud toidukaupade ja muude esemete iganädalast koju tassimist, võite korraldada kellegi tulge ja aidake teil toidupoe päeval auto maha laadida. Kui krooniline depressioon on põhjustanud teie isolatsiooni ja raskustes inimestele helistamise vältimise, siis paluge mõnel sõbral või pereliikmel teid kord paari päeva jooksul kontrollida, kas neil on pole sinust kuulnud.
7
Otsige tugirühma, et leida teisi inimesi, kes mõistavad. Koos teiste inimestega, kellel on teiega sama seisund, võib olla võimas kogemus. See võib aidata teil end vähem üksikuna tunda ja võite isegi saada kasulikke ideid oma seisundi juhtimiseks. Otsige oma piirkonnas tugigruppi, mis on mõeldud teie kroonilise haigusega inimestele. Näiteks kui teil on vähk, siis leidke tugirühm vähihaigetele või inimestele, kellel on teatud tüüpi vähk. Küsige oma arstilt või terapeudilt teavet kohalike tugirühmade kohta.
8
Rääkige terapeudiga, kui teil on probleeme toimetulekuga. Kui teie krooniline haigus raskendab igapäevaeluga toimetulekut, leidke terapeut, kellega saate regulaarselt kohtuda. Need võivad aidata teil arendada emotsionaalseid toimetulekuoskusi, mis võivad hõlbustada igapäevaelus toimetulekut ja tunda end paremini oma seisundiga toimetulekuks. Kui teil on probleeme kurbuse tundega, rääkige sellest ka oma arstile. Depressioonil on tugev seos teiste krooniliste haigustega.
9
Tehke plaane iga võimaliku tulemuse jaoks, et saavutada parem kontrollitunne. Kuigi sellele võib olla ebameeldiv mõelda, võib halvima stsenaariumi planeerimine aidata teil meelerahu anda. Kui muretsete sageli selle pärast, mis võib juhtuda, kui olete töövõimetu või surete oma kroonilise haiguse tõttu, võib olla kasulik koostada plaan nende võimalike tulemuste jaoks. Näiteks võite panna kirja oma soovid, kui peaksite teadvuse kaotama, näiteks elustamist või mitteelustamist.
10
Treenige regulaarselt, et parandada oma energiataset ja suurendada endorfiine. Regulaarne treenimine on suurepärane viis üldise hea tervise ja heaolutunde edendamiseks. Kui teie seisund võimaldab teatud vormis treeningut, proovige see oma igapäevarutiini lisada. Võtke eesmärgiks 30 minutit iga päev mõõdukat treeningut või küsige oma arstilt, millises koguses ja tüüpi harjutusi saate teha. Näiteks kui teil on artriit, võite avastada, et tugeva löögiga harjutused on ebamugavad, kuid midagi õrnat, nt. ujumine või lamamisjalgrattaga sõitmine võib olla teie jaoks hea valik. Kui teil on seisund, mis raskendab hingamist, nagu krooniline obstruktiivne kopsuhäire (KOK) või astma, siis võib juhtuda, et saate hakkama vaid lühikese ajaga, rahulikud jalutuskäigud.
11
Oma füüsilise tervise parandamiseks järgige tervislikku toitumist. Hea toitumine võib samuti aidata kaasa teie üldise tervise parandamisele. Otsige lihtsaid viise oma toitumise parandamiseks, näiteks ostes vähem töödeldud toite ja rohkem täisväärtuslikke toite, nagu köögiviljad, puuviljad, teraviljad ja lahjad valgud. Küsige kindlasti oma arstilt kõigi oluliste toitumismuudatuste kohta, mida peaksite oma seisundi jaoks tegema. Näiteks kui teil on krooniline hüpertensioon, võib arst soovitada minna üle madala naatriumisisaldusega dieedile, näiteks DASH-dieedile. Kui teil on diabeet, siis peate õppima, kuidas oma toiduvalikutega oma veresuhkrut kontrolli all hoida.
12
Eesmärk on magada igal õhtul 8 tundi. Hea puhata võib aidata edendada üldist heaolutunnet ja muuta teie kroonilise haigusega toimetuleku stressivabamaks. Veenduge, et lähete igal õhtul umbes samal kellaajal magama ja ärkate iga päev samal kellaajal, et kujundada välja hea unerutiin. Mõned muud head strateegiad hea une saamiseks on järgmised: Korraldage oma magamistuba nii, et see oleks lõõgastav oaas. Hoidke magamistuba pimedas, jahedas, vaikselt ja korras. Kasutage magamistuba ainult magamiseks. Vältige voodis töötamist, söömist või muude päevaste asjade tegemist.Lülitage magamistoas ekraanid vähemalt 30 minutit enne magamaminekut välja, näiteks telefon, teler või arvuti.Ärge jooge kofeiini ega sööge suuri eineid 3 tunni jooksul pärast magamaminekut. magamaminekut.
13
Võtke iga päev aega lõõgastumiseks. Koos muude oluliste elustiilimuutustega on teie üldise heaolu oluline osa ka lõõgastumiseks ja nautimiseks aja eraldamine. Püüdke eraldada iga päev vähemalt 15 minutit, et teha midagi, mis teile meeldib või mis on teie arvates lõõgastav. Mõned head võimalused on järgmised: Aja veetmine oma hobidele.Pikka aega vannis käimine.Massaažis käimine.Sügava hingamise harjutamine.
14
Seadke ja hoidke enda kaitsmiseks terved piirid. Piiride seadmine on oluline, kui teil on krooniline haigus, kuna te ei pruugi alati tunda, et olete valmis suhtlema või inimeste heaks asju tegema. Kuid mõnikord jätkavad inimesed küsimist ja surumist, kui teil pole selgeid piire. Andke inimestele teada oma piirangutest ja sellest, et kui te ei soovi midagi teha, peate neist loobuma või varakult lahkuma, et enda eest hoolitseda. Näiteks kui teil on astma ja sõber palub teil abi kui nad liiguvad, võite öelda neile midagi sellist nagu: “Ma soovin, et ma saaksin, aga mu astma raskendab mul füüsilist tööd.” Või kui teil on depressioon ja sõber ei lakka teid survestamast, et tulla. Kui peol nendega peol, võite öelda: “Ma lihtsalt ei tunne end hästi ja ma ei taha minna. Palun ära küsi minult enam.â€