Häbelikkuse ületamiseks ja enesekindlusega kõnelemise õppimiseks on palju nippe. Kui tunnete, et enesekindluse puudumine hoiab teid tagasi, ärge muretsege! Hingake hinge, lõdvestage ja proovige mitte olla närvis. Teadmine, millest räägite, on hea lähtepunkt. Olenemata sellest, kas räägite sõbraga, tõstate kätt tunnis või tööintervjuul, võib ettevalmistumine ja aktiivne kuulamine aidata teie enesekindlust tõsta. Ära ole enda vastu karm, astu beebisammud ja ole kannatlik. Aja jooksul on end igas olukorras lihtsam väljendada.
1
Tehke oma kodutöö, et oleksite valmis rääkima. Olete enesekindlam, kui täidate määratud lugemise või teate teie ettevõtte müüdavate toodete kohta. Kui teate, millest räägite, võite olla vähem närvis, et rääkides segadusse lähete. Kui teil on tunnis osalemisega probleeme, lugege hoolikalt oma määratud peatükki ja kirjutage üles kommentaarid, mida võiksite teha. Proovige ette näha teemasid, mida klassis arutate. Näiteks võib teie õpetaja küsida novelli konflikti või tegelaste kohta.
2
Proovige kirjutada, mida soovite öelda. Pidage meeles, et te ei soovi oma märkmeid sõna-sõnalt lugeda, ilma oma silmi padjalt tõstmata. Selle asemel kasutage oma märkmeid organiseerimiseks ja õigel teel püsimiseks, kui mõttekäik hakkab kaduma. Näiteks kui loete ülesannet, mõelge küsimustele, mida võiksite klassis esitada. Pange tähele kõike, mis teid segadusse ajab, või tähelepanekuid, mida võite teha. Kirjutage need märkmikusse ja kujutage ette, kuidas tõstate oma kätt ja räägite valjult ja selgelt. Enne töökoosolekut kirjutage üles mõned ideed või probleemid, mida soovite mainida. Võite panna kirja oma uue turundusidee või selle, et arvate, et müügimeeskond peab nende müüdavate toodete valmistamise kohta rohkem teada saama.
3
Otsige koosoleku alguses võimalusi rääkida. Andke endast parim, et esimese 10 või 15 minuti jooksul oma seisukoht selgeks teha. Alguses kipuvad koosolekud olema organiseeritumad ja aeglasema tempoga. Aja möödudes tempo tõenäoliselt kiireneb ja inimesed hakkavad järjekordselt rääkima või üksteist katkestama. Kui soovite vahele segada, rääkige valjult, kuid proovige mitte karjuda. Pidage meeles, et eelnev ettevalmistamine võib aidata teil arendada enesekindlust kiires ja valjuhäälses vestluses vahele astuda. Tulge välja ja öelge oma idee või alustage millegi sarnasega: “Tahaksin seda teemat laiendada” “Kui me seda teemat käsitleme, või “Kui tohib”. Käe tõstmine või žesti tegemine võib samuti aidata teil kiiresti endale tähelepanu juhtida.
4
Kuulake tähelepanelikult, kui teised inimesed räägivad. Teiste aktiivne kuulamine on võtmetähtsusega, kui soovite enesekindlamalt rääkida. Vestluste, koosolekute või loengute ajal pöörake kõnelejale suurt tähelepanu. Töötlege nende sõnu ja proovige seedida nende tähendust, selle asemel, et unistada või mõelda, kuidas võiksite vastata. Kui kuulate, mida teised grupis olevad inimesed räägivad, võite mõelda, mida öelda rohkem. Teile võib tunduda, et kulutate kõik kuulamise aega ja ei saa kunagi võimalust rääkida. Püüdke lihtsalt tähelepanu pöörata ja anda endast parim, et leida võimalusi enda väljendamiseks.
5
Eelistage oma tööd või haridust teiste inimeste tunnete säästmisele. Sulle võib tunduda, et oma mure tõstatamine või sellele, et midagi on valesti, riivab kellegi tundeid. Kuigi te ei taha olla ebaviisakas ega süüdistav, ei tohiks te vaikida, sest kardate kedagi solvata. Võib-olla märkasite tööl projektis viga, kuid kardate seda välja tuua, sest te ei tee seda. ei taha häbistada inimest, kes selle tegi. Saate probleemi taktikaliselt parandada, ilma inimest kogu osakonna ette kutsumata. Olge selge ja otsekohene, kui teil on vaja probleemi tõstatada, kuid pehmendage oma väidet, et te ei tunduks liiga agressiivne. Näiteks “Ma arvan, et peame oma kvartalikvoodid ümber hindama,” tuleb paremini välja kui “Need kvoodid on lihtsalt täiesti ebareaalsed.”
6
Tõmmake keegi kõrvale, et rääkida rasketest teemadest. Olenemata sellest, kas olete juht või keskkooliõde, on karmi kriitika avalikult esitamine halb mõte. Kui teil on vaja lahendada konflikt, parandada kellegi halba käitumist või tõstatada erateema, rääkige ükshaaval. Oletagem, et olete juht, keegi personalist tapab meeskonna moraali ja te pole enesekindel teie võime kohta rääkida halvast käitumisest. Selle asemel, et neid teiste töötajate ees noomida, tõmmake nad kõrvale ja selgitage, et soovite aidata neil kontorikultuuriga paremini kohaneda. Kui olete üliõpilane ja arvate, et teie õpetaja annab teile raske, ära kutsu neid klassis välja. Selle asemel paluge neil pärast tundi privaatselt rääkida ja väljendada oma muret lugupidavalt.
7
Hingake sisse ja kontrollige oma emotsioone. Kui keegi käitub halvasti, solvab teid või ütleb midagi solvavat, võib olla raske oma emotsioone vaos hoida. Kui tunnete, et teie nägu muutub punaseks, võtke hetk lõõgastumiseks. Hingake, lugege 10-ni ja tuletage endale meelde, et tuju kaotamine ei ole produktiivne. Kui soovite sõna võtta, on selge ja mõistlik olemine tõhusam kui nutmine või karjumine.
8
Seadke ja jõustage oma juuresolekul inimestele piirid. Te ei saa kontrollida, mida inimesed teevad või mida nad mõtlevad, kuid saate seada isiklikud piirid. Kui keegi ütleb teie, teise inimese või teie väärtuste kohta midagi solvavat, andke talle teada, et te ei salli sellist juttu enda juuresolekul. Proovige öelda: “Teil võib olla õigus oma arvamusele, kuid palun ärge rääkige sellest. solvavad naljad minu ümber.â€
9
Apelleerige kellegi põhimõtetele, kui nad käituvad ebaõiglaselt. Kui näete, et keegi teeb teise inimese üle nalja või teeb midagi valesti, mainige, et ta peaks paremini teadma. Pange tähele, et te ei pruugi olla võimeline seda võõrale inimesele ütlema, seega on kõige parem, kui teil on selle inimesega juba suhe. Proovige öelda: “Olen alati teadnud, et olete õiglane ja lahke inimene. Mind šokeerib, et solvaks kedagi niimoodi.â€
10
Proovige oma veendumuste kaitsmiseks kasutada “mina” avaldusi. Kui nimetate kedagi rassistiks või fanatismiks või kasutate tema solvamiseks halvustavaid nimesid, püstitavad nad müüri. Teil on parem õnn, kui astute nende vastu. konkreetse käitumise asemel, selle asemel, et neid isiklikult rünnata. Lisaks väljendage end sõnadega “Ma tunnen” või “Ma arvan, et selle asemel, et esitada süüdistavaid avaldusi, näiteks “Te tegite seda” või “Sa oled see”. Öelge näiteks ” Ma ei ole nõus ja eelistaksin, kui te ei kasutaks minu ümber sellist keelt.” Te võite öelda: “Ma leian, et see väide on rassistlik ja ma tahaksin nüüd rääkida millestki muust.” Kui nad püsivad või muutuvad vaidlevaks, öelge rahulikult: “Ma arvan, et peaksime mõlemad püüdma oma tujusid vaos hoida. Me ei näe selles silmast silma ja vaidlus raiskaks lihtsalt meie aega. Leppigem kokku, et oleme eriarvamusel ja vahetame teemat.â€
11
Lõpetage vestlus, kui see on ebaproduktiivne või ebaturvaline. Kui lahkarvamus on muutunud karjumiseks, on aeg vestlus katkestada. Püüdke jääda rahulikuks ja hoida asjad rahulikuna, kuid kinnitage, et te ei ole kaklemisest huvitatud. Kui olete proovinud teemasid vahetada, kuid need on püsinud, öelge: “Ma arvan, et me mõlemad peame maha jahtuma ja minema. austan teie õigust oma arvamust avaldada, kuid ma ei ole huvitatud karjumisest.â€
12
Kontrolli oma hingamist ja lõdvestu. Ärge muretsege sõna segi ajamise, kokutamise või rumalana kõlamise pärast. Kõik lähevad ühel või teisel hetkel närvi, ajavad faktid segamini või ütlevad vale sõna. Püüdke mitte olla närvis; hingake aeglaselt ja sügavalt sisse ja välja ning mõelge millelegi meeldivale. Proovige koondada oma mõtted kolmele C-le: rahulik, lahe ja kogutud. Sulgege silmad ja mõelge iga sõna endale selgelt ja aeglaselt. Öelge iga sõna ja näete, kuidas muutute rahulikuks, lahedaks ja kogutuks, kui teie närvid eemalduvad.
13
Astuge beebisammud, kui hakkate enesekindlust kasvatama. Sa ei prooviks maratoni joosta, kui sa pole kunagi ümber kvartali jooksnud. Kui olete rääkides häbelik või närviline, ärge oodake, et suudate üleöö rahvarohkes auditooriumis kõneleda. Alustage rääkimisest ohututes või kergelt stressi tekitavates olukordades. Näiteks kui teie söögiga restoranis on midagi valesti, esitage probleem viisakalt serverile. Proovige vestelda tunnis teie kõrval istuva inimesega või tehke töökoosolekul kiire kommentaar.
14
Harjutage end väljendama mugavas keskkonnas. Tehke kindlaks ajad ja kohad, kus te ei tunne end nii närviliselt. Näiteks võib teil olla lihtsam oma arvamust oma perele või lähedastele sõpradele avaldada. Töötage selle nimel, et rääkida oma mõtetest ja arvamustest nende juuresolekul ning kasutada neid kogemusi enesekindluse suurendamiseks stressirohkemates olukordades. Iga kord, kui räägite mis tahes olukorras, patsutage endale õlale. Ütle endale: “Ma tegin seda ja jäin ellu! See polnud nii hull. Inimesed on lihtsalt inimesed; ma ei pea kartma teistega rääkida.”
15
Projekteerige enesekindlust oma kehahoiaku ja kehakeele kaudu. Sirge ja pikk seistes annate teistele teada, et te ei lase kellelgi üle enda kõndida. Rääkides kasutage võtmesõnade rõhutamiseks žeste. Tehke kõik endast oleneva, et vältida askeldamist või lösutamist, ning püüdke säilitada loomulikku silmsidet ja noogutage vestluse ajal asjakohaselt. Te ei tohiks närviliselt alla vaadata ega silmi nihutada, kuid te ei taha ka kellelegi tühja pilguga otsa vaadata. Vaadake neile silma või, kui see on mugavam, silmade vahele või otsaesisele.
16
Lõpetage süütunne vajaduste või soovide pärast. Paljud inimesed tunnevad, et nad ei peaks oma vajadusi teistest ettepoole seadma. Küll aga saab enda eest seista, olemata täiesti enesekeskne. Pidage alati meeles, et kriuksuv ratas võtab määrde! Näiteks kui vajate koolis mõne teemaga seoses lisaabi, tehke oma vajadused õpetajale viisakalt selgeks. Andke neile teada: “Ma tean, et olete hõivatud, kuid ma sooviksin teie ajast paar minutit. Olen tänase õppetunni pärast veidi segaduses ja võiksin natukene selgitust teha.â€
17
Ära lase tagasilöökidel end heidutada. Mitte iga suhtlus või rääkimine ei õnnestu, kuid see on täiesti okei. Isegi kui hääldate midagi valesti, eksite mõne faktiga või saate nalja, pole see maailmalõpp. Käsitlege tagasilööke õppimisvõimalustena. Sa ikka hingad ja õppisid midagi uut. Teil on palju muid võimalusi oma meelt avaldada või seisukohta avaldada.