Kuidas putukate hirmust üle saada?

Insektofoobia ehk hirm putukate ees on ärevushäire, mis tekib siis, kui inimesel tekib irratsionaalne hirm teatud tüüpi putukate või erinevat tüüpi putukate ees. Üks levinumaid insektofoobia ravimeetodeid on pidev kokkupuude putukatega, mida inimene kardab. Teine meetod, mida tavaliselt kasutatakse koos esimesega, hõlmab toimetulekut selle putukaga seotud häirivate mõtete ja ärevusega. Isik võib proovida ravida foobiat mainitud meetoditega, kuid äärmuslikel juhtudel võib osutuda vajalikuks litsentseeritud terapeudi abi.

Inimesel tuleb foobia täpselt diagnoosida, et putukate hirmu tõhusalt ravida. Esiteks peab isik näitama üles liigset või põhjendamatut reaktsiooni putukale, arvestades putuka poolt põhjustatud ohtu. Foobia võib häirida igapäevaste ülesannete sooritamist, millega kaasnevad ekstreemsed füüsilised sümptomid, kui esinevad vead. Samuti võib see põhjustada märkimisväärset stressi ja pärssida eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi ning häirida inimese võimet elada normaalset elu. Need seisundid viitavad isiku foobilisele reaktsioonile, mis vajab ravi.

Kuna foobsed reaktsioonid on õpitud vastused, kasutavad terapeudid putukate hirmu kõrvaldamiseks või vähendamiseks tavaliselt süstemaatilise desensibiliseerimise meetodit. Terapeut palub patsiendil lõõgastuda ja kujutada ette järjest hirmutavamaid olukordi, mis hõlmavad putukaid. Pärast mõnda aega pildistamistehnika harjutamist asetatakse kardetav putukas patsiendi juurde ja säritust suurendatakse järk-järgult, kuni reaktsioon ei ole enam ülemäärane. Foobial inimesel võidakse paluda putuka kohta lugeda, sellest pilte vaadata ja seda puudutada. Patsient õpib putukate hirmu kontrolli all hoidma ja hirm võib väheneda või üldse ära kaotada.

Mõnikord on hirm putukate ees tihedalt seotud traumaatilise kogemusega, mida inimene usub, et see kordub tulevikus. Sel juhul on vaja, et inimene kontrolliks kogemuse ja putukatega seotud mõtteid. Patsient alustab ravi putukaga seotud negatiivsete mõtete uurimisega ja kirjutab need mõtted üles. Pärast selle ülesande täitmist palub terapeut inimesel leida argumente negatiivsete mõtete vastu ja tuletab patsiendile meelde, et midagi halba ei saa juhtuda. See meetod töötab tavaliselt kõige paremini koos putukatega kokkupuutega, kuid tehnika võib töötada ka iseseisvalt.