Kuidas programmeerida võrrandilahendajaid kõikidele Ti graafikakalkulaatoritele

Kas olete tüdinenud kõigist 5 või 6 etapist keerulise algebralise probleemini jõudmisest? Noh, programmeerimisega lihtsalt programmeerige kalkulaator, nii et ainus asi, mida teha jääb, on muutujate sisestamine! Lugege edasi, kui võrrandi iga üksiku osa sisestamine on igav!

1
Lülitage kalkulaator sisse.

2
Vajutage nuppu “PRGM”.

3
Vajutage kaks korda paremnoolt ja valige suvand “Loo uus”.

4
Looge programmile nimi “Volume” Kogu näite puhul kasutatakse näidetena mõningaid geomeetrilisi mahuvalemeid. Vajutage sisestusklahvi.

5
Vajutage uuesti “PRGM” ja menüü peaks ilmuma. Vajutage üks kord paremnoolt ja valiku nr 3 all on “Disp”. See tähistab Display. See peaks minema tagasi programmeerimise peamenüüsse.

6
Jutumärgi saamiseks vajutage “ALPHA” ja seejärel “+”. Seejärel tippige tippimisrežiimi lukustamiseks “Volume”, vajutades “2ND” ja seejärel “ALPHA”. Seejärel pane pärast seda veel jutumärk. Vajutage sisestusklahvi. Ekraan peaks välja nägema selline: PROGRAM:NÄIDE :Disp “Volume”

7
Pange teine ​​”Disp”, järgides juhiseid, mis on praegusest sammust kaks sammu kõrgemal. Pange teine ​​jutumärk ja tippige “1 CYLINDER”. See peaks olema sama, mis ülaltoodud näites, ainult “:Disp “1 CYLINDER”” on selle all.

8
Liigume edasi võrrandi juurde. Kui vajate rohkem valemeid, järgige samu samme, lihtsalt pange silindri asemel objekti nimi ja seadke numbrid järjekorda. Vajutage sisestusklahvi. Teise menüü kuvamiseks vajutage menüüs klahvi “PRGM”. Kerige alla kuni #9 ja valige see. #9 peaks olema Lbl. Kui see on tehtud, tippige K, nii et rida peaks välja nägema selline: “:Lbl K”. Vajutage sisestusklahvi.

9
Vajutage uuesti klahvi “PRGM” ja vajutage üks kord paremale, et siseneda I/O menüüsse. Kerige alla ja valige nr 1, mis peaks olema “Sisend”. Seejärel pange “Sisend” ja “W” vahele jääva tühiku järele “W”. Vajutage sisestusklahvi.

10
Vajutage “PRGM” (lihtsalt vajutage seda klahvi, kuni pole öeldud teisiti, kuid seejärel minge tagasi klahvi “PRGM” kasutamise juurde, et hankida vajalikud üksused.) ja seejärel vajutage sisestusklahvi, mis valib “Kui”. Sisestage “If” järele “W=1”, et saada “Kui W = 1”. Vajutage sisestusklahvi ja leidke klahvi “PRGM” CTL-menüü jaotisest “Siis”. Veelkord vajutage sisestusklahvi.

11
Leidke jaotis “I/0” ja valige “ClrHome”. Vajutage sisestusklahvi. Sisestage “Disp “Radius””. Vajutage sisestusklahvi. Seejärel valige “Sisend” ja tippige selle järele “R”, et see näeks välja nagu “Sisend R”. Vajutage sisestusklahvi. Valige “Disp” ja tippige “Kõrgus”. Vajutage sisestusklahvi. Otsige uuesti üles “Sisend” ja tippige “H”, et see näeks välja järgmine: “Sisend H”. Vajutage uuesti Enter.

12
Pange valemisse “Pi sümbol*R”ruudus”*H salvestada A-sse”

13
Lõpuks tippige “Disp A” ja vajutage sisestusklahvi. Sellel viimasel real leidke nupu “PRGM” menüüst “Lõpp” ja see on #7 esimeses jaotises, mis on “CTL”. Seejärel vajutage väljumiseks “2N” ja seejärel “MODE” selle kõrval.

14
Programmide loendi kuvamiseks vajutage uuesti “PRGM”. Seal peaks olema äsja loodud programmi nimi. Tõstke see esile ja vajutage sisestusklahvi. Peaksite minema tagasi kalkulaatori kõige esimesele ekraanile ja seal peaks olema kirjas “prgmEXAMPLE (ilmselgelt programmi nimi, mitte näide)”. Vajutage uuesti sisestusklahvi ja vaadake programmi edenemist!

15
Sisestage “?” juurest 1 ekraani allservas ja kuvab menüü, mis küsib raadiust, sisestage see, seejärel küsib kõrgust, sisestage see ja see annab vastuse. Õnnitleme, programm on nüüd lõppenud!