See, kuidas te väljakutsetega toime tulete, määrab sageli teie edu ja õnne. Kui te ei tea, kuidas probleemi lahendada, proovige see määratleda ja jagada see väiksemateks tükkideks. Valige, kas läheneda probleemile loogiliselt või mõelda sellele, kuidas tulemus võib sinus tundeid tekitada. Leidke võimalusi oma probleemidele loovalt läheneda, töötades koos teiste inimestega ja lähenedes probleemile teisest vaatenurgast.
1
Määratlege probleem. Otsige üles tegelik probleem, mitte ainult probleemist tulenevad sümptomid. Probleemi määratlemisel ärge arvestage kõrvaliste asjadega, vaid ainult sellega, mis on tegelik probleem. Teisi küsimusi saate kaaluda hiljem. Tutvuge probleemiga ja mõistke seda täielikult. Näiteks kui teie tuba on pidevalt segane, ei pruugi probleem olla selles, et olete räpane inimene. Võib juhtuda, et teil pole konteinereid või kohti, kuhu oma esemeid organiseeritult paigutada. Proovige probleemi määratlemisel olla võimalikult selge ja põhjalik. Kui see on isiklik probleem, olge probleemi põhjuste suhtes enda vastu aus. Kui tegemist on logistikaprobleemiga, määrake täpselt kindlaks, kus ja millal probleem ilmneb. Tehke kindlaks, kas probleem on tõeline või ise tekitatud. Kas peate selle probleemi lahendama või on see midagi, mida soovite? Asjade perspektiivi asetamine aitab teil probleemide lahendamise protsessis navigeerida.
2
Tehke esmalt olulised otsused. Tunnistage otsuseid, mida peate tegema, ja kuidas need aitavad teie probleemi lahendada. Otsuste tegemine võib aidata teil oma probleemide lahendamisel edasi liikuda, seega alustage sellest, et otsustage, millele keskenduda, mida tuleb teha ja kuidas seda teha. Näiteks võib teil olla mitmeid probleeme, mida lahendada ja mida peate lahendama. otsustada, milliseid neist kõigepealt lahendada. Ühe probleemi lahendamine võib leevendada pingeid või leevendada stressi teisest probleemist. Kui olete otsuse teinud, ärge kahelge endas. Olge valmis sellest hetkest edasi vaatama, mõtlemata, mis oleks juhtunud, kui oleksite valinud midagi muud.
3
Lihtsustage probleemi. Liiga keeruline probleem võib tunduda ülekaalukas ja seda on raske lahendada. Kui probleeme on mitu, jagage need väiksemateks osadeks ja tegelege nendega eraldi. Kui suudate probleemi kõige väiksemateks osadeks jagada, aitab see teil sellest aru saada ja lahendust leida. Näiteks kui teil on tunni läbimiseks vaja palju ülesandeid esitada, keskenduge sellele, kui palju peate tegema ja lähenema neid ükshaaval. Proovige võimalusel probleeme kombineerida ja koos lahendada. Näiteks kui teil hakkab õppimise aeg otsa saama, proovige klassi kõndides kuulata salvestatud loengut või lehitseda õhtusööki oodates märkmekaarte. Selguse saamiseks proovige probleemi kohta päevikut pidada. See võib isegi aidata teil emotsioone faktidest eraldada, mis võib teid otsustusprotsessis aidata.
4
Kirjeldage, mida teate ja mida ei tea. Vii end kurssi juba olemasolevate teadmiste ja teabega. Seejärel otsige seda, mida vajate. Teavitage end kogu võimalikust teabest ja korraldage see sisukalt. Näiteks kui proovite sooritada kumulatiivset testi, mõelge välja, mida te juba teate ja milleks peate õppima. Vaadake üle kõik, mida juba teate, ja seejärel hakake oma märkmetest, õpikust või muudest ressurssidest lisateavet õppima, mis võivad teid aidata.
5
Ennusta tulevasi tulemusi. Mõelge välja plaan B (või rohkem), et te ei jääks ühe lahenduse juurde. Kui olete võimalikud lahendused välja mõelnud, mõelge, kuidas igaüks neist toimiks. Mõelge võimalikele tulemustele ja sellele, kuidas need teid ja teid ümbritsevaid mõjutavad. Looge oma kujutluses parima ja halvima stsenaariumi stsenaarium. Pöörake tähelepanu sellele, et need stsenaariumid panevad teid tundma.
6
Jaotage oma ressursid. Teie ressursid võivad hõlmata aega, raha, jõupingutusi, reisimist jne. Kui probleemi lahendamine on esmatähtis, peate võib-olla eraldama probleemi lahendamiseks rohkem ressursse kui muidu. Mõelge, milliseid ressursse teil on, mida saate oma probleemi lahendamiseks anda. Näiteks kui teil on tähtaeg, võite vahele jätta õhtusöögi valmistamise või jõusaalis käimise, et saaksite selle aja oma projektile pühendada. Vähendage tarbetuid ülesandeid igal võimalusel. Näiteks võite oma toidukaubad teile kohale toimetada, et säästa ostuaega. Selle aja saate kulutada muudele ülesannetele.
7
Mõelge erinevatele lahendustele. Mõelge erinevatele viisidele oma probleemi lahendamiseks. Teadmine, et probleemile lähenemiseks on rohkem kui üks viis, võib aidata teil mõista, et teil on valikuid. Kui olete mõne alternatiivi välja mõelnud, otsustage, millised neist on usutavad ja millised võite unustada. Kui teete keeruka otsuse, kirjutage oma alternatiivid üles. Nii ei unusta te ühtegi valikut ja saate maha kriipsutada kõik, mis ei ole usutavad. Näiteks võite olla näljane ja vajate midagi süüa. Mõelge, kas soovite valmistada toitu, hankida kiirtoitu, tellida kaasa või istuda restoranis.
8
Proovige probleemile erinevaid lähenemisviise. Kui lahendate otsest probleemi, aitavad teil kõige paremini analüüsi- või loogilised oskused. Mõnikord peate võib-olla toetuma oma emotsioonidele, et teid juhtida. Sageli nõuavad probleemid lahenduse leidmiseks mõtlemisoskuste, tunnete ja võib-olla isegi sisetunde kombinatsiooni. Ärge kartke kasutada neid viise probleemide lahendamiseks, vaid mängige nendega ringi ja vaadake, mis teie jaoks kõige paremini sobib. Sellised probleemid nagu töö vastuvõtmine kogu riigis, mis pakub head tasu, kuid viib teid perekonnast eemale, võivad nõuda erinevaid viise lähenemine. Mõelge loogilisele lahendusele, aga ka oma mõtetele, tunnetele ja sellele, kuidas otsus teisi mõjutab.
9
Hankige teistelt nõu. Kui teie probleem ei ole kohene, küsige nõu teistelt inimestelt. Võib-olla tead kedagi, kes on varem sarnase probleemiga kokku puutunud ja kes saab kaaluda ja anda teile tagasisidet. See, kas järgite nende nõuandeid või mitte, on teie otsustada, kuid sellest võib abi olla teistsuguse vaatenurga leidmisest. Näiteks kui ostate kodu ja pole kindel, kuidas oma lõplikku otsust teha, rääkige nende kohta teiste majaomanikega. mõtted või kahetsused kodu ostmise üle.
10
Jälgige oma edusamme. Kui töötate eesmärgi nimel, pange tähele, kuidas asjad kulgevad. Kui teete edusamme ja liigute positiivses suunas, jätkake. Kui mõistate, et teie lähenemine pole parim, siis mõelge probleemi lahendamisele muul viisil. Võimalik, et peate oma probleemi paremaks lahendamiseks välja pakkuma mõned uued strateegiad. Näiteks kui teil on rahalisi raskusi, pange tähele, kuidas teie jõupingutused mõjutavad laekuvat raha ja kulutatavat raha. Kui eelarve pidamine aitab, pidage sellest kinni. Kui ainult sularaha kasutamine tekitab peavalu, proovige midagi muud. Pidage päevikut, kuhu salvestate oma edusammud, õnnestumised ja väljakutsed. Saate seda vaadata motivatsiooni saamiseks, kui tunnete end heitunult.
11
Rahustage oma emotsioone. Otsuse tegemine või probleemi lahendamine võib olla keeruline, kui tunnete muret või närvilisust selle pärast, kuidas see läheb. Kui teie hirm hägustab teie võimet probleemi lahendada, võtke hetk rahulikuks. Hingake paar aeglaselt sügavat hinge, et aidata oma närvisüsteemi rahustada ja naasta praegusesse hetke. Kui tunnete end ülekoormatuna, proovige kirjutada üles nimekiri kõigest, mida peate tegema. Kui saate selle kõik oma peast välja ja paberile, võib olla lihtsam otsustada, mida järgmiseks teha. Esimene samm on sageli kõige hirmutavam. Alustuseks proovige teha midagi väikest. Näiteks kui proovite muutuda aktiivsemaks, alustage igapäevaseid jalutuskäike.
12
Lahendage kõik alusprobleemid. Ilmsel probleemil võib olla mõni põhiprobleem, mida oleks parem lahendada. Kui olete varem lahendanud sarnase probleemi nagu praegune, kuid see ilmneb pidevalt, uurige, kas sellel võib olla mõni põhjus. Võib-olla suudate probleemi lõplikult lahendada. Näiteks kui teid vaevab pikk ülesannete nimekiri, ei pruugi probleemid olla loendis, kuid te ei ütle “ei” asjadele, mida te ei saa teha. tehke.Kui tunnete end stressis, vihasena või ülekoormatuna, võite olla läbi põlenud. Tehke nimekiri asjadest, mis põhjustavad stressi või frustratsiooni. Proovige neid tulevikus vähendada. Kui tunnete end uuesti ülekoormatuna, võib see olla märk sellest, et pead kärpima.
13
Töötage terapeudiga. Kui leiate end pärast probleemi lahendamist pidevalt raskustes otsuste langetamisega või kahtlete endas, võiksite vaimse tervise spetsialistiga koostööd teha. Võite võidelda madala enesehinnanguga, mis võib panna teid endas kahtlema või tundma end lüüasaatuna. Teie terapeut võib anda ülevaate ja panna teid nägema ennast positiivsemalt ja realistlikumalt. Otsige terapeudi, helistades kohalikule vaimse tervise kliinikule või oma kindlustusandjale. Soovituse saate ka arstilt või sõbralt.