Refleksioon on kunst mõtiskleda oma vooruste ja vigade üle. See on ka oskus mõtiskleda “siin ja praegu”, oma tunnete ja mõtete üle. See hõlmab ka teiste mõtete, emotsioonide ja tunnete kajastamist. Peegeldus võib olla kasulik viis elus positiivsete muutuste tegemiseks, kui hindate minevikus tehtud otsuseid. See võib nõuda mõnest inimesest või mõtteviisist lahti laskmist ja teiste hoidmist. Oma elu, oma kogemuste ja teiste elu üle mõtisklema õppimine võib aidata teil inimesena kasvada ja teha teadlikke valikuid oma tuleviku kujundamiseks.
1
Leia aega mõtisklemiseks. Kui teil on raskusi oma töö- ja eraelu tasakaalustamisega, võib tunduda, et pole võimalik järelemõtlemiseks aega lisada. Kuid refleksioon võib toimuda igal pool ja igal ajal. Mõned vaimse tervise eksperdid soovitavad igapäevaste tööülesannete ja asjaajamistega tegelemiseks aega võtta, kui te ei suuda pikemale järelemõtlemisajale pühenduda. Võti on tuvastada väikesed ajataskud, mida muidu iga päev raisatakse, ja pühendada see aeg järelemõtlemiseks, olenemata sellest, kui lühike see ajavahemik ka poleks. Mõelge voodis, kas vahetult enne ärkamist pärast äratuse kõlamist või vahetult enne uinumist, kui heidad ööseks pikali. See võib olla hindamatu aeg eelseisvaks päevaks valmistumiseks (hommikul) või päevasündmuste töötlemiseks (õhtul). Peegeldage duši all. See on ideaalne aeg järelemõtlemiseks, sest see võib olla üks väheseid tõelise üksinduse võimalusi teie päevas. Duši all olemine on paljudele inimestele ka emotsionaalselt lohutav, mis võib hõlbustada ärritavate või ebameeldivate sündmuste ja mälestuste mõtisklemist. Kasutage oma pendelrännet maksimaalselt ära. Kui sõidate tööle ja avastate end liikluses ummikus, lülitage mõni minut raadio välja ja mõelge kõigele, mis on teid häirinud või ärevaks teinud. Kui sõidate ühistranspordiga, pange mõneks minutiks käest raamat või kõrvaklapid ja laske endal mõelda eelseisvale või päevale, kust koju tulete.
2
Ole paigal. Võib-olla on seda lihtsam öelda kui teha, kuid üks suurimaid tegureid mõtisklemiseks aja võtmisel peaks olema vaikus ja võimalusel üksindus. Laske endal lõõgastuda, istuda ja hingata teadlikult ning püüda blokeerida kõik ümbritsevad segajad. See võib olla sama lihtne kui televiisori väljalülitamine või sama keeruline kui heli kakofoonia ja kaose blokeerimine. Olgu teie ümbrus milline tahes, lubage endale aega paigal olla ja üksi olla, isegi kui saate olla ainult oma mõtetega, mitte füüsiliselt üksi. Uuringud näitavad, et paigalolemiseks aja võtmine võib avaldada positiivset mõju teie tervisele ja energiatasemele ning võib tõsta tootlikkust.
3
Mõelge iseendale ja oma kogemustele. Vaikse hetkedel võivad teie mõtted hakata tormama ärevusest asjade pärast, mida peate tegema või oleks pidanud tegema teisiti. Need mõtted ei pruugi olla halvad, sest need võivad olla teie päeva alguses või lõpus mõtisklemise oluline osa. Kui aga proovite oma elu üle järele mõelda, peate võib-olla suunama oma mõtteid, kasutades mitmeid küsimusi. Proovige endalt küsida: kes te olete ja milline inimene te olete, mida olete enda kohta õppinud nende asjade põhjal, mida olete iga päev kogenud, olenemata sellest, kas olete esitanud endale väljakutse kasvada, seades kahtluse alla oma mõtted, uskumused ja arusaamad oma elu kohta.
4
Hinda oma põhiväärtusi. Teie põhiväärtused on väärtused ja uskumused, mis lõpuks kujundavad teie elu kõiki teisi aspekte. Oma põhiväärtuste kajastamine võib aidata teil paremini mõista, kes te inimesena olete ja mille nimel olete kogu oma elu töötanud. Lihtsaim viis oma põhiväärtustele ligi pääseda ja neid hinnata on mõtiskleda küsimuse üle: “Mis on teie kui inimese kõige olulisem omadus/omadus?” See võib aidata teil vabaneda enesehinnangust või eneses kahtlemisest ja jõuda selleni, mis teid inimlikul tasandil motiveerib. Kui te pole kindel, millised väärtused on teie põhiväärtused, mõelge sellele, kuidas keegi, kes teid lähedalt tunneb (a laps, vanem või partner) kirjeldaks teid mõne sõnaga teistele. Kas nad ütleksid, et olete helde? Omakasupüüdmatu? Ausalt? Selles näites võivad teie põhiväärtused olla suuremeelsus, isetus ja ausus. Hinnake, kas jääte raskuste hetkedel oma põhiväärtustele truuks. Oma põhiväärtustega ühenduses olemine tähendab alati truuks jäämist sellele, kes sa oled ja mida inimesena hindad.
5
Analüüsige oma eesmärke. Mõned inimesed ei pruugi eesmärkidele mõeldes mõelda refleksioonile, kuid uuringud näitavad, et refleksioon on mis tahes eesmärgile suunatud püüdluse oluline komponent. Inimesel võib olla lihtne takerduda igapäevastesse harjumustesse ja rutiinse, ilma et ta võtaks aega, et hinnata tööd, mida oleme oma eesmärkide saavutamiseks teinud. Kuid ilma selle hindamise ja hindamiseta lähevad paljud inimesed rajalt kõrvale või lõpetavad eesmärgi poole püüdlemise. Peegeldus on eesmärgipüüdluste oluline osa just seetõttu, et paljud inimesed saavad motivatsiooni, kui saavad aru, et nad ei täida oma eesmärke. Selle asemel, et lasta sellisel tõdemisel end apaatseks muuta, võib olla kasulik muuta oma lähenemist ebaõnnestumisele. Selle asemel, et tunda end abituna, sundige ennast tõestama, et suudate oma eesmärgid täita. Kui teil on raskusi eesmärkide saavutamisega, kaaluge oma eesmärkide ümbermõtestamist. Uuringud näitavad, et kõige edukamad eesmärgid on S.M.A.R.T. eesmärgid: spetsiifilised, mõõdetavad, saavutatavad, tulemustele keskendunud ja ajapiiranguga. Lihtsalt veenduge, et iga teie välja töötatud eesmärgiplaan sisaldab refleksiooni ja enesehinnangu tervislikku komponenti.
6
Muutke oma mõtteviisi. Peegeldus võib olla hindamatu vahend inimese mõttemallide ja olukordadele reageerimise muutmisel. Paljud inimesed muutuvad “autopiloodiks”, mis on meie igapäevane viis inimeste, kohtade ja olukordadega toimetulemiseks. Kuid ilma nendele välistele stiimulitele reageerimise sagedase järelemõtlemise ja hindamiseta võib olla lihtne langeda ebaproduktiivsetesse või isegi kahjustavatesse käitumismustritesse. Peegeldus võib aidata teil oma olukorda aktiivselt hinnata ja seda ümber hinnata, et tunda end positiivsemalt ja kontrolli all. Stressis või muul viisil rasketes olukordades on sageli kõige raskem positiivselt tunda. Kuid paljud keerulised olukorrad toovad meile lõppkokkuvõttes kasu. Selle asemel, et tunda ärevust või ärritust kontrollimatute olukordade pärast (nt hambaraviprotseduuri läbimine), kujundage oma ettekujutus olukorrast ümber, et kajastada positiivseid muutusi, mis sellest protseduurist tulenevad. Selle stsenaariumi korral on protseduur ajutine ebamugavus ja teie naeratus on parem, valu on vähem ja tervis on puhas.
7
Analüüsige kogemusi. Teil on iga päev nii palju kogemusi, et elu jooksul võib olla raske teha kokkuvõtet, mida need kõik tähendasid. Kui võtate iga päev aega, et mõtiskleda selle üle, mida antud kogemus vahetult pärast selle toimumist tähendas, võib olla lihtsam sündmust ja reaktsiooni sellele reageerida. Mõelge oma reaktsioonile kogemusele. Kuidas teile tundub, et kogemus läks? Kas see vastab teie ootustele, et kogemus võib kulgeda? Miks või miks mitte? Kas õppisite kogemusest midagi? Kas on midagi, mida saate kogemusest ära võtta, mis aitab teil paremini mõista iseennast, teisi inimesi või ümbritsevat maailma? Kas teie kogemus mõjutab teie mõtlemist või tunnet? Miks ja mil viisil? Mida saate kogemusest ja sellele reageerimisest enda kohta teada?
8
Hinda oma suhteid teistega. Mõnel inimesel on raske küsida, miks nad on teatud inimestega sõbrad või mida need sõprussuhted/suhted tähendavad. Siiski on oluline aeg-ajalt mõtiskleda oma suhete üle teistega. Tegelikult näitavad mõned uuringud, et endiste suhete üle järelemõtlemisest võib isegi abi olla, kuna see aitab teil saada üle selle suhte kaotusest ja õppida, kus asjad võivad olla valesti läinud. Jälgige, kuidas inimesed teie elus teid tunnevad. See võib hõlmata inimesi, kes praegu teie elus on, või inimesi, kelle olete mingil põhjusel pidanud oma elust välja jätma. Kirjutage need tähelepanekud päevikusse või päevikusse, et aidata neid tähelepanekuid töödelda ja neist tulevaste suhete arendamisel õppida. Oma suhteid mõeldes hinnake, kas antud suhe sõbra või partneriga on tegelikult terve või mitte. Näiteks võiksite endalt küsida, kas usaldate oma partnerit, olete üksteisega ausad, mõistate üksteist, kasutate üksteise suhtes lugupidavat keelt ja käitumist ning kas olete mõlemad valmis vaidlusi tekitavates küsimustes kompromisse tegema.
9
Vaidluste vältimiseks kasutage refleksiooni. Olenemata sellest, kas veedate aega koos partneri, sõbra või pereliikmega, on suur tõenäosus, et teil on mõnel hetkel oma suhetes millegi pärast tülitsenud. Vaidlused tekivad sageli seetõttu, et kaks või enam inimest lasevad oma emotsioonidel vestluse tooni dikteerida. Kuid kui astute tagasi ja mõtlete enne sõnavõttu, saate vaidlusi hajutada või neid täielikult vältida. Kui tunnete tüli tekkimise võimalust, leidke hetk ja küsige endalt järgmised küsimused: mida te hetkel tunnete ja mida vajate? Kui peaksite edastama, kuidas tunnete ja mida vajate, siis kuidas teised asjaosalised vastavad?Mida teine inimene hetkel vajab ja kuidas see vajadus võib mõjutada inimese võimet mõista, mida te vajate? Kuidas võivad teie sõnad ja teod paista nii üksteisele kui ka teid jälgivale kõrvalseisjale suhelda? Kuidas olete lahendanud minevikus konflikte, mis olid vastastikku rahuldavad? Mida te kumbki ütlesite või tegite, et aidata konflikti hajutada ja võimaldada kõigil olla õnnelikud ja tunda end tunnustatuna? Milline on kõige ideaalsem või vastastikku vastuvõetavam viis konflikti lahendamiseks ja mida tuleb selle lahendamiseks öelda/teha?