Kassid ilatsevad mitmel põhjusel. Mõned neist põhjustest on healoomulised ja teised võivad viidata tõsisemale terviseprobleemile. Siit saate teada, mis vahe on tavalisel roiskumisel, mis võib olla märk tõsisemast probleemist. Kui olete aru saanud, miks teie kass ilastab, saate kindlaks teha, kuidas saaksite selle peatada.
1
Oodake õnnelikku droolingut. Kassid ilatsevad sageli, kui nad on õnnelikud ja rahulolevad, näiteks kui nad söövad kassinippi. Ärge andke oma kassile kassinaerist, kui te ei taha, et see ilasuks. Sööda ka oma kassi õigel ajal, et ta rõõmsalt toitu oodates ei ilaseks. Ja pange kassi silitades rätik sülle, sest te ei saa seda tüüpi rõõmsat ilamist ära hoida.
2
Andke kassile ravimi manustamisel vett või veidi toitu. Kassid ilatsevad pärast kibedate või ebameeldivate asjade, näiteks ravimite söömist. Samuti hajutage oma kassi tähelepanu mänguasjade või lõngakeraga pärast paikse kirpude või ussirohtude manustamist, et vältida ravimi lakkumist oma karvast. Ravige oma kassi toidu või veega, kui ta lakub mõnda ravimit maha. Viige oma kass ravimite ja ravi saamiseks loomaarsti juurde, kui märkate, et teie kassil on selliseid sümptomeid nagu tõmblused, krambid, kõhulahtisus, oksendamine, mittesöömine ja/või probleemid kassiga. koordineerimine pärast seda, kui ta lakub paikselt manustatavaid ravimeid oma karva maha. Kui teie kass peab mõru ravimit pikaajaliselt võtma, küsige oma veterinaararstilt, kas on võimalik ravimit segada nii, et see teie kassile paremini maitseks.
3
Vältige liigset reisimist, kui teie kassil tekib liikumishaigus. Iiveldus võib kassidel põhjustada roiskumist, kuid on olemas kassisõbralikud ravimid, mis võivad selle vastu aidata. Küsige oma veterinaararstilt ravimi väljakirjutamise kohta iivelduse vältimiseks, kui reisite oma kassiga.
4
Küsige oma kassi veterinaararstilt, kas teie kass on sageli haige. Kui teie kass ilastab sageli ilma nähtava põhjuseta ja/või haigestub pärast seda, võib see viidata tõsisemale probleemile. Viige oma kass loomaarsti juurde, kui märkate tõsisemaid sümptomeid, nagu isutus, hammaste krigistamine või loidus. Pöörduge loomaarsti poole, et veenduda, et teie kassi iiveldus ei ole märk maksa-, neeru- või kõhunäärmeprobleemidest. vajab viivitamatut ravi.Teie loomaarst võib teha füüsilise läbivaatuse, teha vereanalüüse, et kontrollida elundite talitlushäireid, mis võivad põhjustada iiveldust, ning teha röntgeni- ja/või ultraheliuuringuid.
5
Igemepõletiku tuvastamine ja ravi. Kontrollige igemepõletiku või muu igemehaiguse tunnuseid, mis mõlemad võivad põhjustada süljevoolu. Nende hulka kuuluvad paistes, punased või veritsevad igemed. Samuti kontrollige, kas teie kassi igemed tõmbuvad tagasi või tõmbavad hammastest eemale. Ravige igemepõletikku või igemehaigust, et peatada igeme tekkimine. Harjake oma kassi hambaid regulaarselt. Viige kass põhjalikumaks puhastamiseks loomaarsti juurde. Konsulteerige oma loomaarstiga võimaliku hamba väljatõmbamise kohta. Hankige igemeinfektsioonide korral antibiootikume. Otsige kassi sümptomeid. teie kassipojal hambad tulemas. Hammaste tulekuga kaasneb ka süljeeritus.
6
Otsige üles ja eemaldage suust kõik võõrkehad. Otsige välja võõrkehad, mis võivad teie kassi hammastesse või suhu sattuda ja põhjustada süljetamist. Nuusutage ka oma kassi hingeõhku, sest suhu pikaks ajaks jäänud võõrkeha võib põhjustada halba hingeõhku. Samuti võite näha, et teie kass käpab oma suud, nagu üritaks ta midagi sinna kinnijäänud asja eemaldada. Proovige eemaldada kõik hammastesse või suhu kinni jäänud esemed. Kui te ei saa võõrkehi suust eemaldada, viige kass loomaarsti juurde. .
7
Hoolitsege abstsessiga hamba eest. Drool ja käpad suus võivad viidata sellele, et teie kassil on mädanik hammas. Otsige teisi abstsesseerunud hamba märke, nagu isutus, ninaverejooks, aevastamine, palavik, vähene huvi mängimise ja hoolduse vastu, lahtised või värvimuutused hambad. Abstsessiga hammas võib põhjustada ka halba hingeõhku. Laske oma kassi veterinaararstil eemaldada mädanik. Teie kass anesteseeritakse protseduuri ajal. Infektsiooni tuleb ravida ka antibiootikumidega, mida teie veterinaararst võib välja kirjutada.
8
Hoidke oma kassi mürgistest taimedest eemal. Kassid ilatsevad sageli mürgituse märgiks. Kontrollige muid mürgistusnähte, nagu söömata jätmine, tõmblused või krambid, kõhulahtisus, oksendamine ja suuhaavandid. Tooge oma kass viivitamatult loomaarsti juurde, kui märkate lisaks ilastamisele ka mõnda neist sümptomitest. Teie loomaarst võib teie kassi ravida aktiivsöega, kutsudes esile oksendamise või isegi pumbates kassi kõhtu.
9
Küsige oma loomaarstilt neeruhaiguse kohta. Pange tähele, kas teie kass sööb vähem ja/või kaotab kaalu, urineerib sagedamini ja/või joob lisaks ilastamisele rohkem. Kontrollige ka halba hingeõhku. Kui näete neid sümptomeid, paluge oma loomaarstil kontrollida teie kassi neeruhaiguse suhtes. Paluge abi, et muuta oma kass madala valgusisaldusega dieedile, et aidata neeruhaigusi ennetada ja ravida.
10
Tuvastage ja ravige ülemiste hingamisteede infektsioone. Drooling võib olla märk teie kassi ülemiste hingamisteede infektsioonist. Kontrollige, kas urineerimisega ei kaasne aevastamine, eritis ninast või silmadest ja palavik. Pange tähele ka seda, kas teie kass sööb vähem. Nakkuse raviks julgustage oma kassi sööma ning hoidke tema silmad ja nina puhtana. Samuti pidage nõu loomaarstiga muu palliatiivse ravi osas, mis võib hõlmata IV-ravi, et teie kass oleks hüdreeritud.
11
Konsulteerige oma loomaarstiga suuvähi kohta. Drooling võib olla põhjustatud suu kasvajad ja muud vähid. Pöörduge oma loomaarsti poole, kui märkate kassi suus haavandeid või muid suuvähi sümptomeid, mille hulka kuuluvad suuturse, halb hingeõhk ja kaalulangus. Teatage ka oma loomaarstile, kui teie kass ei taha süüa või isegi suud sulgeda.