Teie vaimne tervis ja emotsionaalne heaolu on teie üldise tervise olulised aspektid. Tegelikult on need sama olulised kui teie füüsiline tervis. Teie vaimset tervist võivad mõjutada sellised meditsiinilised seisundid nagu depressioon. Mõju avaldavad ka keskkonnategurid, näiteks teie töö. Teie emotsionaalne tervis võib olla seotud teie sotsiaalse elu, romantilise elu ja teie enda mõtteviisiga. Olenemata olukorrast, saate astuda samme oma vaimse ja emotsionaalse tervise parandamiseks. Esiteks seadke see prioriteediks. Kui olete oma vajadusi hinnanud, võite hakata otsima viise nende rahuldamiseks. Samuti võite paluda perekonnal ja sõpradel teid vaimse tervise parandamisel aidata.
1
Loetlege oma prioriteedid. Võtke natuke aega, et vaadata suurt pilti. Kas teie elus on valdkondi, kus teate, et saaksite midagi paremaks muuta? Pöörake oma tähelepanu sellele, et välja selgitada, milline neist valdkondadest on teie jaoks kõige olulisem. Üks teie prioriteetidest võib olla positiivsema suhte loomine oma õega. Teine prioriteet võib olla välja mõelda, kuidas säilitada tervislik töö- ja eraelu tasakaal. füüsiline tervis, rahuldust pakkuvad suhted ja rahuldust pakkuv vaimne elu. Kui mõtlete välja, mida soovite kõige rohkem parandada, saate välja selgitada kõige produktiivsema tee.
2
Tehke enesehinnang. Lisaks traditsioonilisele intelligentsusele on kõigil nn “emotsionaalne intelligentsus” või EQ. EQ viitab sellele, kui hästi te oma emotsioonidest ja tegudest aru saate. EQ välja selgitamine on suurepärane koht alustamiseks, kui soovite parandada oma vaimset ja emotsionaalset heaolu. Võite leida veebipõhiseid hindamistööriistu, mis aitavad teil tulemusi välja selgitada. Vaimse tervise spetsialist võib samuti aidata teil määrata oma EQ. See aitab teil välja selgitada, millised valdkonnad vajavad kõige rohkem täiustamist. Näiteks võite teada saada, et te ei oska oma emotsioone hästi tunnistada. See võib anda teile lähtepunkti paranemiseks.
3
Sea eesmärgid. Kui olete enesehindamise lõpetanud, saate selgelt määratleda valdkonnad, mille parandamisele soovite keskenduda. Võtke aega selgete ja saavutatavate eesmärkide seadmiseks. Need võivad olla nii pikaajalised kui ka lühiajalised eesmärgid. Näiteks võite seada eesmärgiks mediteerida iga päev 10 minutit. See on lühiajaline eesmärk. Võite öelda: “Tahaksin tunda end aasta lõpuks oma konfliktide lahendamise strateegiates enesekindlamalt.” See on pigem pikaajaline eesmärk. Kirjutage oma eesmärgid üles. See aitab teil neid tugevdada ja paneb teid tõenäolisemalt pühenduma.
4
Töötle oma emotsioone. Emotsionaalse heaolu parandamise oluline osa on oma emotsioonide tunnustamise õppimine. Mõnikord võib tunduda lihtsam ebamugav emotsioon kõrvale tõrjuda. Siiski on oluline oma emotsioone töödelda. Emotsioonide töötlemine on mitmeastmeline protsess. See protsess hõlmab: Senseerimist. See on siis, kui märkate oma enesetunnet. Selle emotsiooniga võib olla seotud füüsiline tunne. Näiteks võite tunda end kurvana ja märgata raskus- või pigistustunnet rinnus.Nimetamine. See on siis, kui kannate emotsioonile nime. Näiteks võite otsustada, et see, mida tunnete, on kurbus. Omistamine. See on siis, kui proovite leida oma emotsioonide allikat. Näiteks võite omistada kurbusetunde halvale tööpäevale või tüllile sõbraga. Hindamine. See on siis, kui mõtlete sellele, kuidas emotsioonide omamine teid tekitab. Näiteks võite märkida, et tunnete end kurbuse pärast vihane või kurbuse pärast ebamugavalt. See võib olla teie tausta või kultuuri tagajärg. Näitlemine. See on siis, kui otsustate, mida emotsiooni väljendamiseks või sellega toimetulemiseks ette võtate. Näiteks kui tunnete end kurvana, võite otsustada sellest kirjutada, minna jalutama, kellelegi helistada või lihtsalt istuda ja mõnda aega mitte midagi teha.
5
Siit saate teada, kuidas oma käivitajaid tuvastada ja nendega toime tulla. Igaühel on erinevad päästikud. Teie omad võivad olla teatud inimesed, olukorrad või kohad. Päästikutega toimetulemiseks võtke aega, et välja selgitada, mis need on, ja koostada plaanid, kuidas nendega toime tulla. Näiteks võite märgata, et tunnete oma õe läheduses viibides ärevust, nii et ta võib olla teie jaoks vallandaja. Seetõttu võiksite välja töötada plaani, kuidas tema läheduses toime tulla, näiteks hoida vestlusteemasid selgena, seada visiitidele ajapiirang või võtta sõber kaasa, et teda toetada.
6
Informatsiooni koguma. Vältige häbimärgistamist, et vaimse tervise probleemid pole kuidagi “tõelised” probleemid. Teie vaimne ja emotsionaalne tervis on sama oluline kui teie füüsiline tervis. Võtke aega, et õppida tundma oma vaimse tervise tähtsust. Minge raamatukokku. Otsige raamatuid oma vaimse tervise eest hoolitsemise väärtuse kohta. Uurige erinevaid viise oma emotsionaalse heaolu parandamiseks. Näiteks võite külastada joogastuudiot, et küsida neilt jooga praktiseerimise vaimsete eeliste kohta.
7
Lõbutse hästi. Head uudised! Eksperdid ütlevad, et mängimine võib teile tegelikult kasulik olla. Suurepärane viis oma tuju tõstmiseks on leida aega millegi lõbusaks tegemiseks. Mõelge mõnele uuele võimalusele, kuidas ennast nautida. Korraldage mänguõhtu. Kutsuge oma sõbrad lauamänge või kaarte mängima. Suunduge parki. Kiikumine on täiskasvanutele sama lõbus kui lastele. Tehke rohkem nalju. Proovige midagi nii lihtsat kui öelda: “Ilus ilm, kas pole?” kui ootate vihmasajus bussi. See ei pruugi olla originaalne, kuid nalja tegemine võib teie tuju parandada.
8
Ole loominguline. Proovige saada kontakti oma kunstilise poolega. Loomingulised tegevused võivad olla väga teraapilised ja võivad olla ka meeleolu tõstjad. Kaaluge visandamist kui lõõgastavat tegevust. Võtke kunstitund. Lisateabe saamiseks võtke ühendust kohaliku kogukonnakeskusega. See oleks ka suurepärane viis uute sõprade leidmiseks. Hankige värvimisraamat. Lapsed pole ainsad, kellele värvimine meeldib. Täiskasvanutele mõeldud värvimisraamatud aitavad teil lõõgastuda ja lõõgastuda. Kuulake muusikat. Või õppige pilli mängima. Võite leida rühmaklassi või palgata individuaalse õpetaja.
9
Vabatahtlik. Teistele tagasi andmine on suurepärane viis enda enesetunde saavutamiseks. Vabatahtlik tegevus võib tõsta teie tuju ja parandada emotsionaalset tervist. Lisaks on oluline teisi aidata. Sellest võidavad kõik. Valige midagi, mis teile huvi pakub. Näiteks kui teile meeldivad loomad, kaaluge vabatahtlikku tööd kohalikus loomade varjupaigas. Vabatahtlik tegevus võib olla ka viis uute inimestega kohtumiseks. Võite isegi uusi sõpru leida!
10
Veeda aega väljas. Loodus on loomulik meeleolu tõstja. Väljas viibimine võib aidata teil aeglustada ja lõõgastuda, mis on teie vaimsele tervisele suurepärane. Pange tähele, et käige sageli õues. Tehke tööst paus. Selle asemel, et laua taga süüa, jalutage ilusatel päevadel lähedalasuvasse parki lõunat sööma. Minge avastama. Tutvuge lähedalasuvate riigiparkidega ja suunduge matkama. Paluge sõbral teiega rattaretkele kaasa tulla.
11
Õppige mediteerima. Meditatsioon on suurepärane viis stressi ja pingete maandamiseks. Pühenduge oma rutiini meditatsiooni lisamisele. Kui te pole valmis seda iga päev proovima, alustage kahe kuni kolme lühikese seansi lisamisega nädalas. Need võivad olla lühikesed – isegi 5-minutiline meditatsioon on kasulik. Laadige alla rakendus, mis juhendab meditatsioone. Saate valida soovitud pikkuse. Nii hommik kui õhtu on suurepärane aeg mediteerimiseks. Valige kindlasti vaikne koht ja kandke mugavaid riideid. Proovige oma meelt puhastada. Valige kordamiseks mantra, näiteks “Om”.
12
Hallake oma stressi. Vaimu ja keha ühendus on hea tervise säilitamiseks ülioluline. Kui te ei tunne end füüsiliselt hästi, on tõenäoline, et teie vaimne ja emotsionaalne tervis kannatab ka. Hoolitse oma keha hea tervise eest. Üks olulisemaid asju, mida saate teha, on õppida oma stressi kontrollima. Võtke aeg maha. Näiteks kui teil on oma partneriga tüli, öelge: “Ma jalutan enne selle arutelu jätkamist ümber kvartali, et jahtuda.” Otsige toimetulekumehhanisme. Igaüks kogeb stressi. Peaasi on sellega toime tulla. Proovige erinevaid tehnikaid, näiteks lugege aeglaselt 10-ni, kui tunnete stressi. Võite proovida ka muusikat kuulata või lõõgastavat vanni võtta. Keskenduge oma hingamisele. Hingake aeglaselt ja tahtlikult, läbi nina sisse ja suu kaudu välja. See aitab aeglustada kiiret pulssi, mida sageli põhjustab stress.
13
Harjutus. Füüsiline aktiivsus toodab endorfiine, mis tõstavad tuju. Regulaarne treenimine aitab teil stressi maandada, tunda end enesekindlamalt ja parandada teie üldist tervist. Proovige enamikul nädalapäevadel treenida vähemalt 30 minutit. Leidke tegevus, mis teile meeldib. Jääte suurema tõenäosusega programmist kinni. Kas teile meeldib tantsida? Proovige Zumba tundi. Treeningu ajal suhtlege. Paluge sõbral pikale jalutuskäigule minna, kuni kuulujutte järele jõuate.
14
Sööge tervislikku toitumist. Toit võib kindlasti mõjutada teie meeleolu ja teie üldist vaimset tervist. Jälgige tervislikku toitumist. Veenduge, et sööte iga päev palju puu- ja köögivilju. Kombineerige neid lahjade valkude ja komplekssete süsivesikutega. Teatud toidud tõstavad meeleolu. Proovige lisada oma dieeti lõhet, kreeka pähkleid ja avokaadosid. Samuti peaksite otsima mustikaid ja lehtköögivilju, näiteks lehtkapsast. Vältige toite, mis võivad teie meeleolu negatiivselt mõjutada. Püüdke hoiduda magusatest suupistetest ja praetud toitudest. Samuti on hea mõte piirata alkoholi ja kofeiini tarbimist.
15
Maga piisavalt. Sa ei tunne end hästi, kui sa ei puhka piisavalt. Sea hea une saamine prioriteediks. Enamik täiskasvanuid vajab öösel seitse kuni üheksa tundi. Proovige magama minna ja tõusta iga päev samal ajal. See aitab teie kehal kohaneda tavapärase unegraafikuga. Piirake elektroonikat enne magamaminekut. Lülitage sülearvuti ja televiisor välja umbes tund enne magamaminekut. Vältige hilisõhtul meili ega sotsiaalmeedia kontrollimist. Unepuudus võib muuta teid ärrituvaks, ärevaks ja keskendumisvõimetuks.
16
Ole sotsiaalne. Sotsialiseerumine on oma parima enesetunde oluline osa. Sotsiaalne olemine ei tähenda, et peate igal õhtul väljas käima. See tähendab lihtsalt, et peaksite pingutama, et regulaarselt inimestega suhelda. Öelge oma naabritele tere. Meeldiva vestluse alustamine võib suurendada õnnetunnet. Tutvuge uute inimestega. Kui teile meeldib lugeda, proovige liituda kohaliku raamatuklubiga. Tehke plaane. Pinguta oma sõprade võrgustiku loomiseks. Kui teile meeldib joogatunnis kellegagi vestelda, küsige, kas ta soovib kunagi pärast tundi smuutit kaasa haarata.
17
Hangi lemmikloom. Loomad on suurepärane kaaslaste allikas. Need võivad olla ka meelelahutuslikud ja naljakad. Mis kõige parem, lemmikloomad on suurepärane tingimusteta armastuse allikas. Valige lemmikloom, mis sobib teie elustiiliga. Näiteks kui teile meeldib matkata, valige koer, kes võib teiega kaasas käia. Kassi eest hoolitsemine võib teid tunda vajalikuna, mis on hea vaimse tervise jaoks oluline.
18
Rääkige sõprade ja perega. Looge kindlasti ühendust inimestega oma elus, kes on teile olulised. Teie lähedased saavad teid toetada, kui olete maha jäänud, ja tähistada koos teiega, kui juhtub midagi head. Pöörake tähelepanu sellele, et veedate aega oma isiklikus võrgustikus olevate inimestega. Pöörduge kellegi poole, keda te pole tükk aega näinud. Võtke telefon ja öelge: “Tere, sellest on aega möödas. Saame kokku ja saame järele!”Toetuge vajadusel lähedastele. Ärge kartke öelda: “Bill, ma tunnen end viimasel ajal halvasti. Kas teil on sel nädalal aega kokku saada ja rääkida?”
19
Otsige professionaalset abi. Mõnikord võite tunda, et miski, mida proovite, ei tööta. Kui arvate, et teil võib olla vaimse tervise seisund, kaaluge arsti poole pöördumist. Näiteks kui teil on olnud depressioon, otsige nõustajat. Teraapiast võib olla palju abi, kui teil on probleeme, nagu ärevus või depressioon. Küsige oma arstilt soovitust. Võite külastada ka oma esmatasandi arsti. Küsige, kas teie emotsionaalsete probleemide taga võib olla füüsiline põhjus.