On mitmeid probleeme, mis võivad arvuti jõudlust negatiivselt mõjutada. Kehtetud registrikirjed, mittevajalikud käivitusprogrammid, ajutised failid ja halvasti korraldatud failisüsteem võivad arvutisüsteemi põhitööd aeglustada. Võrgu kiirust võrgus olles võivad mõjutada nuhkvara, pahavara, mitu automaatset tarkvaravärskendust või ülekoormatud ruuter. Muud tegurid, nagu arvuti taaskäivitamine, mälu- või kettaruumi puudumine, vastuolulised draiverid ja isegi kõrvalised graafilised ekraanianimatsioonid, võivad kasutada olulisi süsteemiressursse. Arvuti jõudlust saab parandada, mõnikord järsult, kui võtta aega süsteemi sisemiste puhastamiseks.
Üks asi, mis võib arvuti jõudlust tõsiselt maksustada, eriti käivitamise ajal, on ummistunud süsteemiregister. Register sisaldab juhiseid operatsioonisüsteemile programmide ja draiverite asukoha ning failide, programmide ja operatsioonisüsteemi vaheliste seoste kohta. Mõned tarkvara desinstallimis- ja installiprogrammid lisavad või eemaldavad valesti registrikirjeid. Iga kord, kui operatsioonisüsteemil tekib vigane registrikirje, kulub selle lahendamiseks või ignoreerimiseks veidi aega. Saadaval on palju programme, mis võivad süsteemiregistrit skannida ja parandada.
Draiverite konfliktid erinevate seadmete vahel, olenemata sellest, kas need on praegu installitud või mitte, võivad mõjutada rohkem kui ainult riistvara toimimist. Konfliktid mõjutavad arvuti jõudlust, katkestades põhimõtteliselt süsteemisündmuste tavapärase töötlemise, põhjustades aeglustumist ja külmumist või kokkujooksmisi, olenevalt seadmetest, millega konfliktid on seotud. Seda võib olla raske parandada, kuid kuna pahavara võib seda ära kasutada, otsivad mõned viirusetõrjeprogrammid seda tüüpi probleeme.
Süsteemi sisseehitatud defragmentimise utiliidi kasutamine võib aidata arvutil kiiremini ja tõhusamalt failidele juurde pääseda, parandades arvuti jõudlust väga madalal tasemel. Defragmentija liigutab faili erinevaid osi nii, et need ilmuksid kõrvuti asetsevates mäluplokkides, mis tähendab, et kõvaketas peab lugemisel vähem liikuma ja selle tulemusel arvuti kiiremaks muutma. See protsess tuvastab mõnikord ka füüsilisel kõvakettal olevad vead, mida saab tulevaste probleemide vältimiseks parandada.
Arvuti Interneti- või võrguühenduse kiirust saab vähendada kas arvutis oleva nuhkvara või ühenduse ummistamisega programmidega, mis kõik üritavad ühendust korraga kasutada. Nuhkvara eemaldamise ja viirusetõrjetarkvara kasutamine võib eemaldada probleemsed programmid, samas kui tulemüüri kasutamine võib takistada soovimatutel programmidel kaugserveritega ühendust võtmast. Interneti-ühenduse loomiseks kasutatavale riistvarale (nt ruuterile) tuleks samuti puhkust anda, lülitades need aeg-ajalt välja, lähtestades selle sisemise muutmälu ja parandades potentsiaalselt arvuti jõudlust võrgus.
On väikseid asju, mis võivad midagi muuta ja aidata mõningaid arvuti jõudluse aspekte viimistleda. Süsteem töötab kiiremini, kui visuaalsed kellad ja viled, nagu läbipaistvad menüüd või animeeritud kursorid, on keelatud. Abiks on ka mittekasutatud või mittevajalike programmide eemaldamine, eriti soovimatute programmide puhul süsteemi käivituskaustast. Brauseri vahemälu kataloogide ja operatsioonisüsteemi ajutiste failide tühjendamine võib oluliselt suurendada nii vaba kõvakettaruumi kui ka kiirust.
Kui arvuti on puhastatud, defragmenteeritud ja taaskäivitatud ning töötab endiselt aeglaselt, võib olla aeg riistvara uuendada. See võib tähendada suurema kõvaketta lisamist, muutmälu (RAM) mahu suurendamist või isegi operatsioonisüsteemi muutmist. Kõik need toimingud võivad arvuti jõudlust märkimisväärselt parandada, kuid võivad olla ka kulukad ja aeganõudvad.