Lihavõttekaktus (Hatiora või Rhipsalidopsis gaertneri) on jõulukaktuse ja orhideekaktuse lähedane sugulane, mis võib algajale aednikule üsna segadusse ajada. Peamine erinevus liikide vahel on aga õitsemise aeg ning muud suured välimuse ja kasvuharjumuste erinevused. On aeg panna see lihavõttekaktus õitsema ja need käed ära määrima.
1
Tuvastage lihavõttekaktus. Erinevalt tihedalt seotud jõulukaktusest müüakse lihavõttekaktust kevadel õitsedes, alates märtsist või aprillist. Kui aga asute paremini varustatud aianduskeskuses või taimespetsialistis, võite tõenäoliselt kokku puutuda jõulukaktuste jääkidega. Neid kahte, nagu ka tänupüha- või krabikaktust müüakse ka “pühakaktustena”. Lihavõttekaktustel on erinevalt jõulukaktusest pikad kladofüllid (lehed), mis on ovaalsed ja siledad, mitte lühikesed ja hambulised, lainelised või kammjas. Lihavõttekaktusel on ka õied, mis on teistest liikidest avatumad. Teised on kinnisemad, nagu tulbid ja nutavad. Epiphyllum ehk orhideekaktus on jõulisemad ja suuremad taimed kui lihavõttekaktus ning sageli teiste epiphyllumi liikide ja ka lihavõttekaktuse hübriidid. Neid taimi võib õitseda igal kevadel või suvel. Liigi kohta saate alati kinnitust küsida edasimüüjalt või lasteaiateenindajalt. Orhideekaktusel on lainelised kladofüllid (lehed), mis eristavad teda lihavõttekaktusest. Lihavõttepühakaktus, Rhipsalidopsis rosea (roosad õied) ja kevadkaktus Rhipsalidopsis gaertneri (erkpunased – oranžid punased õied) on kaks peamist liiki, mida müüakse korraga. Dwarf on väiksem ja sobib paremini väiksematesse ruumidesse. Rhipsalidopsise ja Hatiora nimed on kasutusel sama liigi kohta. Samuti on taimekaubanduses tulemas uusi hübriide ja värve. Uued värvid on kuumad (bubblegum/fuksiaroosa), valge ja lõhe virsiku värvid.
2
Teadke õigeid kasvunõudeid. Lihavõttekaktus on pärit Brasiilia soojadest auravatest džunglitest. Erinevalt kõrbekaktustest on see taim epifüütne, mis tähendab, et ta kasvab puudel, mitte maapinnal. Lihavõttekaktus ei ole väga tundlik taim ja talub sisetingimusi mõõdukalt. Õitsemiseks on vajalik terve taim.
3
Asetage taim ereda kaudse valguse kätte. Põhjapoolkeral, kui valgus tuleb põhjaaknast, ei pea te ehk liiga tugeva päikesevalguse pärast liiga palju muretsema. Sama kehtib lauspäikese kohta talvel, sest see on nõrgem kui suvine päike. Kuid ida-, lääne- või lõunapäike on paljudele taimedele liiga tugev ja taim tuleb asetada aknast kaugemale või asetada akna ja taime vahele poolläbipaistev kardin. Liiga palju päikest muudab lihavõttekaktuse kollaseks ja krõbedaks pruuniks. Õige pinnas on orhidee istutussegu ja Aafrika kannikese segu. Segage need kaks võrdsetes osades ja lisage veidi kaktust ja mahlakat segu või aialiiva, et tagada pinnase hea äravool. Parem on mitte osta mullasegusid, kus väetis on juba sees, sest see võib teha rohkem kahju kui kasu. Tavaline istutussegu on lihavõttekaktuse jaoks liiga raske. See taim õitseb kõige paremini, kui selle juured on ülerahvastatud. Sellel ei arene suurt juurestikku, nii et istutage ümber ainult siis, kui see ei kasva hästi ja liiga rahvarohke. Istutage see ümber pärast õitsemist puhkeperioodil või kevadel.
4
Kasta ettevaatlikult. Lihavõttekaktuse üks peamisi hooldusprobleeme on see, et seda taime on väga lihtne üle kasta. Hoidke oma lihavõttekaktus kasvu ja õitsemise ajal ühtlaselt niiske ja mitte niiske. Kui mullapind hakkab katsudes kuivana tunduma või kui sõrme mulda pistmisel on (osuti) sõrmeotsa esimene osa kuiv, vajab taim vett. Kui teie taimevarred hakkavad tõmbuma ja kuivama, tähendab see, et taim vajab rohkem vett.Kui taim hakkab kollaseks muutuma ja pehmendab, kasta liiga palju. Ülekastmisel tekivad taimedel pruunid armid, taim muutub sinakashalliks, tõmbub kokku ja ka varred kukuvad maha.
5
Tagada õige temperatuur. Eelistatud vahemik on keskmine toatemperatuur (50–70 kraadi F). Hea reegel on, et mida kõrgem on ruumi temperatuur, seda rohkem niiskust taim vajab, seda madalam on temperatuur, seda vähem niiskust ta vajab. Õhu niiskust (niiskust) ja vee kogust pinnases tuleks selle reegli alusel reguleerida sõltuvalt toatemperatuurist. Ärge jätke oma taime ekstreemsustele, nagu külm ja märg või kuum ja kuiv. Jahedas ruumis olev taim kasvab aeglasemalt, kulutades seega vähem vett ja niiskust. Soojas ruumis olev taim kasvab kiiremini ja see põhjustab veekadu. Nii kasutab sooja toataim rohkem vett ja niiskust.
6
Kontrolli õhuniiskust. Taim saab hästi hakkama keskmise niiskusega. Paljud allikad väidavad, et udutage taim iga päev või asetage see suuremale kandikule kivikeste ja veega, kuid sageli põhjustab see mädanemist, seeni, hallitust ja taime surma. Pöörake taimele tähelepanu, kui varred tõmbuvad kokku ja muld on niiske, tõstke seda märgates õhuniiskust. Kui kasutate õhuniisutajat, siseruumides asuvat veekaunistust, akvaariumi või hoiate taime nõutust jahedamana, ei pea te õhuniiskust tõstma.
7
Väetage taime iga 2–4 nädala järel. Kui taim puhkab pärast õitsemist kuu aega, ärge seda üldse väetage. Selle taime jaoks sobib hästi igasugune väetis, mis on mõeldud orhideede või Aafrika kannikese jaoks.
8
Tea, millised kahjurid ja haigused võivad lihavõttekaktuse pidamisel tekkida. Kui neid kiiresti ei tõrjuta, muutub taim haigeks, kiduraks ja isegi sureb. Ämbliklestad on olendid, kes toodavad teie taimes peeneid ämblikuvõrke. Need ei ole atraktiivsed vaadata ja kui neist lahti ei saada, hakkavad nad taime tapma ja taim sureb. Sageli on ämbliklestad märk sellest, et taim on liiga kuum ja liiga kuiv. Taime jahutamine ja õhuniiskuse tõstmine vabaneb sellest kahjurist või aitab kontrolli alla saada. Jahuputkad on valged villased putukad, mis meenutavad kummituslikke pillputukaid. Nad moodustavad valge villase massi kolooniaid enamasti taime “sälkudesse” või liigestesse. Need kahjurid ei ime mitte ainult taime lehti, vaid võivad jätta ka kleepuva meekaste jälje, mis on nakatunud taimede hallituse ja seente kasvulava. Kaalud on kõva kestaga putukad, mis meenutavad taime ümber hajutatud kõvasid pruune muhke. Nad eritavad ka kleepuvat meekaste, mis võib samuti toetada hallituse või hallituse kasvu. Nendest kahjuritest saate hõlpsalt lahti, kui võtate alkoholiga niisutatud niiske lapi ja pühkige kahjur õrnalt taimelt maha. Suureks abiks võib olla ka taime kastmine duši all sooja veega. Kasutage neid meetodeid kõigi ülalnimetatud kahjurite raviks. Kui nakatumine on tugev, kasutage mis tahes toataimede insektitsiide, järgides pakendil olevaid juhiseid. Jälgige nälkjate ja tigude olemasolu, kui need asetatakse avatud akende juurde või õues, kontrollige, kas taimes pole räsitud auke. Neid tüüpe saab nähes taime küljest lahti kitkuda. Kloroos on seisund, mille korral muutuvad tavaliselt taime keskosa lehed imelikuks kahvaturoheliseks kollaseks. See tähendab, et teie kasutatav väetis ei sisalda taime tervena hoidmiseks piisavalt mikroelemente. Kõik väetised sisaldavad taimede jaoks kolme põhitoitainet: lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), kuid mõned teised sisaldavad ka teisi toitaineid, nagu vask, seleen, mis aitavad taimedel paremini kasvada. Teine probleem on külm mullatemperatuur sügisel. Plastist, glasuuritud või keraamilised potid on paremini isoleeritud kui terrakotasavist potid. Lihavõttekakusele ei meeldi ülekastmine! On mitmeid mädanikuhaigusi, mis tekivad niisketes tingimustes. Drechslera Cladophyll Rot põhjustab kaktuse lehtedele Drechslera seene mustade uduste laikude kasvu. Erwinia Soft Rot põhjustab limased mustad laigud, mis algavad mullajoonest ja võtavad üle kogu taime. Fusarium Cladophyll Rot või Rust põhjustab taimel punakaspruunist kuni oranži haavandeid. Püütiumi ja fütophthora mädanik muudavad taime hallikasroheliseks ja juured muutuvad. pudrune.Neid mädanikuid ei saa ravida ja võite proovida teha pistikuid ja istutada uusi taimi või visata taime välja.
9
Tehke pistikud varre pikkustest, loendades 2 kuni 4 “lüli” või segmenti. Lõika pistikud varre “sälgust”.
10
Laske pistikutel lõigatud otsas 24–48 tundi kuivada ja jämedaks (moodustada pruunist mustani kärntõbi). Kui istutate selle kohe, hakkavad varreotsad mädanema.
11
Torka lõigatud otsad niiske perliidi anumasse. Nad juurduvad 1–2 kuuga. Võite kasutada ka niisket liiva (saate oma liiva aia- või akvaariumipoest) või vermikuliiti.
12
Tagage piisav pimedus. Lihavõttekaktus hakkab õitsema pärast 10–14-nädalast pikkade jahedamate ööde ja lühemate päevade perioodi. Pimeduse pikkus peab olema 14–16 tundi. Poogude tekkimine algab tavaliselt veebruari või märtsi paiku.
13
Asetage taim väljapanekualale ereda kaudse päikesevalguse kätte. Koht peab olema jahe (60–65) ja tuuletõmbusest eemal. Tuuled on äkilised temperatuurimuutused, näiteks akende ja uste läheduses. Ärge asetage taime soojus- või elektriallika lähedusse. Kui taim on liiga soe, ei pruugi pungad kunagi tekkida. Pungade tekkele aitab kaasa ka 50–45 kraadine jahe.
14
Märkige kalendrisse päev, mil soovite, et teie lihavõttekaktus õitseks. Kui soovite lihavõttepühade aega, peaksite alustama jõulude või uusaasta paiku. Mõned uued kultivarid võivad vajada vähem aega.
15
Jätkake taime regulaarset hooldamist ja tagage pikemad ööd, blokeerides valguse juurdepääsu taimele. Igasugune tuli selle aja jooksul katkestab protsessi ja peate otsast alustama. Seda saate teha, asetades taime kohale kõik, mis valgust ei lase, näiteks kast, must kilekott või suurem lillepott (ilma äravooluavadeta). See hõlmab ka valgust! Ei mingeid öötulesid, küünlatulesid ega taskulampe. Kui see on pimedal perioodil valguse kä