Õnneliku elu elamiseks on vajalik oskus panna teised end mugavalt tundma. See oskus on ülioluline töökohal, perega, sõpradega või isegi võõrastega vesteldes. Iga kord, kui suhtlete teise inimesega, saadate talle hulga verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlusi, mis annavad edasi kõike alates teie praegusest meeleolust kuni teie arvamuseni teatud teemal.
1
Tutvusta end. Inimestel on mugavam, kui nad tunnevad, et tunnevad sind. Saate aidata neil teid tundma õppida, tutvustades end mis tahes vestluse alguses (välja arvatud juhul, kui inimene teid juba tunneb). Ennast tutvustades vaadake inimesele silma, suruge tugevalt kätt, öelge talle oma nimi ja öelge midagi sellist nagu “Meeldiv on teiega kohtuda.” Samuti on hea mõte talle korrata inimese nime. öeldes midagi sellist nagu “Tore on sinuga kohtuda, John.”
2
Olge häälestatud kultuurilise tundlikkusega. Mõnes kultuuris on lugupidamatu kellelegi silma vaadata või kätt suruda. Teistes kultuurides on need samad žestid austuse märgid. Pidage meeles, et nende kultuur võib teie omast erineda. Näiteks surutakse mõnes kultuuris kätt ainult parema käega, kuna vasakut kätt peetakse roojaseks.
3
Rääkige inimesega lugupidavalt. Inimesed kujundavad oma muljed teistest suhtlemise esimeste sekundite jooksul. Rääkige ehedalt, autentselt ja isikupäraselt ning rääkige alati siiralt. Kasutage kindlasti nende pealkirja või nime, kui see on asjakohane. Pöörduge inimese poole rahulikul ja reserveeritud toonil. Vältige hüüdnimede kasutamist, välja arvatud juhul, kui tunnete inimest hästi ja teate, et ta on selle nimega rahul. Kui te pole kindel, kuidas teise inimese poole pöörduda, võite küsida temalt, mida ta eelistab, eriti professionaalses keskkonnas. Võite küsida: “Kuidas teile meeldib kutsuda?”
4
Kasutage huumorit ettevaatlikult. Naljadel võib sageli olla sobimatu või solvav alatoon. Veenduge, et teie tehtud naljad oleksid kellelegi sõbralikud. Vältige huumori tegemist ümbritsevate inimeste arvelt, sest see tekitab neile ebamugavust.
5
Andke positiivset tagasisidet. Kui solvate või halvustate kedagi, ei tunne ta end teie läheduses kuigi mugavalt. Selle asemel rääkige nendega positiivsel ja meeliülendaval viisil. Julgustage teist inimest ja öelge tema kohta positiivseid asju. Selle asemel, et öelda: “Teie nägemus taastuvenergiast on täiesti vale” võiks öelda: “Teie nägemus taastuvenergiast on väga huvitav. Ma pole kunagi varem selle nurga peale mõelnud. Võite ka inimest tutvustada ja nimetada omadusi, mis tal on. Näiteks võib-olla on nad arvutikasutajad või suurepärased arvutustabelitega.
6
Vältige vandesõnu või ebameeldivat keelekasutust. Agressiivse keelekasutus võib põhjustada kellegi ebamugavust teie läheduses. Isegi kui te ei ole otseselt inimese suhtes agressiivne, võib liigne sõimu või muude solvavate sõnade kasutamine jätta mulje, et olete ebaviisakas või ebaküps.
7
Olge oma tooni ja helitugevusega kursis. See, mida te ütlete, on oluline, kuid see, kuidas te seda ütlete, on sama oluline. Sõltumata kasutatavatest sõnadest tekitab valjult või pahuralt rääkimine kellegi ebamugavust. Teises äärmuses võib liiga vaikne rääkimine raskendada teie kuulmist, mis võib olla ebamugav. Püüdke saavutada ühtlane ja kuuldav toon, mis ei riku teisi kõnelejaid.
8
Kasutage tõelist naeratust. Võltsnaeratus on harva veenev. Mõistke, et loomulik naeratus nõuab kogu teie nägu. Naeratage mugavalt ja sageli, kuid mitte pidevalt.
9
Näib olevat tähelepanelik. Teie näoilmed edastavad teisele inimesele teie huvid ja tähelepanelikkuse. Veenduge, et vaatate inimest, kellega suhtlete, mitte ei sirvi ruumi. Vältige haigutamist või silmade pööritamist. Kulmude kergitamine või veidi pea kallutamine näitab ka teisele inimesele, et tunnete huvi ja pöörate talle tähelepanu. Kui on teie kord rääkida, püsige teemas ja vastake sellele, mida teine inimene ütles. See näitab neile, et kuulasite.
10
Ühendage oma hingamine nende omaga. Hingake teise inimesega samas tempos. See võib aidata teistel tunda end teie läheduses mugavalt ja lõõgastununa. Kui teine inimene näib olevat ärevil ja kiirem hingamine, olge teadlik oma hingeõhust. Andke sellele veidi aeglasem ja ühtlasem tempo. Mõne aja pärast võite märgata, et teise inimese hingamissagedus aeglustub, kuna ta tunneb end teiega mugavamalt.
11
Hoidke head asendit. See, kuidas te oma keha hoiate, ütleb teie isiksuse kohta palju. Enamasti annab see teisele inimesele edasi, kui mugav ja enesekindel sa olukorras oled. Otse istudes (või seistes) näitate, et olete enesekindel. Parim tava on hoida seistes käed risti ja istudes jalad lahti. See on märk avatusest ja aitab muuta teid paremini ligipääsetavaks.
12
Vestluse hõlbustamiseks seiske või istuge piisavalt lähedal. Kui karjute kellelegi üle ruumi, võib see tekitada ebamugava vestluse. Tõmmake tool üles või seiske neile piisavalt lähedal, et saaksite rääkida tavalisel toonil ja olla kergesti kuuldav. Kui te neid ei kuule, on suur tõenäosus, et nad ei kuule teid.
13
Jääge väljapoole teise inimese “mulli”. Teisele inimesele liiga lähedale jõudmine on sotsiaalselt ebamugav. Hea rusikareegel on jääda vestluspartnerist käe-jala kaugusele. See võimaldab teisel inimesel end mugavalt tunda ja mitte ähvardatud.
14
Vältige kellegi puudutamist, kui te ei tea, et ta on sellega rahul. Lisaks sellele, et annate kellelegi oma “mulliruumi”, peaksite hoidma oma käed, jalad, nägu jne enda teada. Ärge puudutage teist inimest, kui teil pole tema luba ja teate, et ta on kontaktiga rahul. See hõlmab ka nii süütuid asju nagu kellegi õlale patsutamine.
15
Mõõdutage oma emotsioone võõraste inimeste suhtes. Ükskõik, kas räägite avalikus või sotsiaalses keskkonnas võõra inimesega või lähedase sõbraga, soovite näida stabiilne. Liiga emotsionaalne olemine (olenemata emotsioonist) peetakse sotsiaalselt ebamugavaks ja ebaküpseks. Kui soovite inimestel end mugavalt tunda, vältige väga emotsionaalseid teemasid ja hoidke vestlus avalikes kohtades juhuslikuna. Näiteks võite paluda kellelgi teiega kohtuda kuskil privaatses kohas, näiteks teie kodus, kui teil on vaja rääkida millestki väga häirivast teemast. Nii on emotsioonide näitamisel mugavam.
16
Otsige teiselt inimeselt emotsionaalseid vihjeid. Samuti on oluline ära tunda teise inimese meeleolu. See aitab teil eristada, mis tüüpi vestlused on sel ajal sobivad. Sellised asjad nagu sirgelt istumine ja naeratamine annaksid märku, et kellelgi on hea tuju. Teisest küljest võib keegi, kes vaatab alla oma jalgu, olla närviline või ärritunud. Kui keegi väldib teiega silmsidet või näib tekitavat distantsi, siis on tal tõenäoliselt ebamugav. Kui nad sirutavad teie poole või vaatavad teile otse otsa, tunnevad nad tõenäoliselt teiega rahulolu.
17
Jagage oma emotsioone lähedaste inimestega. Emotsioonide jagamine sobival ajal võib tugevdada sõprus- ja peresidemeid. See võib muuta teise inimese end teiega mugavamaks tundma. Rääkige neile, mida te mõnes olukorras tunnete, või jagage midagi, mis teid häirib. See paneb teise inimese tundma end usaldatuna ja tähtsana. Näiteks võib sõbraga kodus keerulisest olukorrast rääkimine tekitada tunde, et usaldate teda ja hindate tema sõprust.