Kuidas otsida abi bipolaarse häire (maniakaalne depressioon) korral

Bipolaarne häire, tuntud ka kui maniakaalne depressioon, on vaimne häire, mis põhjustab meeleolumuutusi ja muid vaimse tervise probleeme. Kui teil on bipolaarne häire, võite kõikuda kõrgest või maniakaalsest meeleolust madala või depressiivse meeleoluni. Bipolaarne häire on eluaegne seisund, mida saab hallata, kui saate professionaalset ravi ja tuge. Varajane diagnoosimine ja raviplaan võivad ka selle häirega teie igapäevast elu oluliselt parandada.

1
Tuvastage bipolaarse häire maniakaalse faasi sümptomid. Bipolaarse häire korral abi otsimiseks peate esmalt tunnistama ja aktsepteerima, et teil on see seisund. Alustage sümptomite tuvastamisest, mida häire tõttu igapäevaselt kogete. Maaniafaasis võivad teil esineda sellised sümptomid nagu kõrge energia- ja aktiivsustase, ärritunud meeleolu, kiired mõtted, kalduvus hajuda ja suurenenud hoolimatus. Samuti võite kogeda meelepetteid või hallutsinatsioone, aga ka paranoilisi või kahtlustavaid mõtteid. Kirjutage oma sümptomid üles ja pöörake tähelepanu sellele, kuidas teie tuju päeva või nädala jooksul edasi-tagasi kõigub. Seejärel saate neid märkmeid kasutada, kui kohtute vaimse tervise spetsialistiga, et arutada oma ravivõimalusi. Pidage meeles, et bipolaarset häiret võidakse valesti diagnoosida, kuna on olemas teist tüüpi bipolaarne häire, mis hõlmab hüpomaaniat. See vorm on peenem ja sageli raskesti tabatav. Hüpomaania sümptomite hulka kuuluvad ülemäärane rahakulu, impulsiivne ostlemine, liigsöömine ja unehäired.

2
Pange tähele bipolaarse häire depressiivse faasi sümptomeid. Depressioonifaasis võivad teil esineda sellised sümptomid nagu isutus, unepuudus või liiga palju uni, väsimus ja vähene energia ning halb keskendumisvõime. Samuti võite tunda end väärtusetuna või süüdi ning teil on surma- või enesetapumõtted. Bipolaarse häire korral pöördute maniakaalsest faasist depressiivsesse faasi. Teil võib esineda perioode, mil tunnete end rohkem maniakaalsena, ja perioode, mil tunnete end rohkem depressioonis. Siiski pidage meeles, et sageli esineb ka olukordi, mil tunnete end normaalselt, eriti kui teil ravitakse bipolaarset häiret. Kiire jalgrattasõit nende kahe faasi vahel on haruldane. Kui aga tunnete, et teie tuju kõigub kergesti päevast või nädalast nädalasse, rääkige oma arstiga, kas teil on bipolaarne häire või mitte, ja uurige, millised on teie ravivõimalused.

3
Tunnistage, et vajate abi. Kui olete tuvastanud, et teil on bipolaarse häire sümptomid, võtke meetmeid, et tunnistada, et vajate selle seisundi korral abi ja ravi. Ole aus enda ja ümbritsevate vastu. Tunnistage, et teil on häire, ja nõustuge, et vajate paremaks saamiseks professionaalset abi. Ärge tundke häbi ega süüd bipolaarse häire pärast. See ei ole kellegi süü ja te ei vastuta selle seisundi esinemise eest. Näiteks võite öelda oma lähedastele: “Ma tunnistan, et mul on bipolaarne häire ja ma vajan abi” või “Ma saan aru, et mul on maniakaalne seisund.” depressioon ja soovite ravi otsida. Pidage meeles, et teil võib olla raske neid sümptomeid enda juures märgata. Kuulake, mida sõpradel ja perekonnal on öelda. Kui nad tahavad aidata teil ravi otsida, siis olge valmis seda vastu võtma.

4
Võtke ühendust vaimse tervise spetsialistiga. Olge ennetav bipolaarse häire ravi saamiseks. Võtke ühendust vaimse tervise spetsialistiga, näiteks psühhiaatri või psühholoogiga, ja leppige kokku kohtumine, et arutada oma seisundit. Konsultatsiooni korraldamiseks võite pöörduda ka lähedal asuva vaimse tervise kliiniku või haigla vaimse tervise spetsialisti poole. Hea raviplaan aitab teil bipolaarse häirega paremini elada. Vältige abi otsimisega ootamist, kuni teil on maniakaalne või depressiivne episood. Võtke kohe ühendust vaimse tervise spetsialistiga, et saaksite vajalikku abi. Kui teil on hädaolukord, näiteks enesetapumõtted, ja vajate viivitamatut abi, helistage abi saamiseks riiklikule suitsiidide ennetamise eluliinile (1-800-273-8255). kui elate USA-s, päästerõngas on saadaval ööpäevaringselt ja kõik kõned on konfidentsiaalsed. Rahvusvaheliste enesetaputelefonide kohta vaadake seda loendit saidil Suicide.org.

5
Pöörduge oma arsti poole. Samuti on oluline pöörduda oma esmatasandi arsti poole, sest on mitmeid haigusseisundeid, mis võivad põhjustada meeleolumuutusi, mis näevad välja nagu bipolaarne häire, ja on oluline need välistada. Teie arst viib läbi füüsilise läbivaatuse, et välistada kõik muud seisundid, ja seejärel suunab teid vaimse tervise spetsialisti, näiteks psühhiaatri või psühholoogi juurde. Teie arst võib paluda teil oma sümptomeid kirjeldada. Nad vaatavad üle ka teie haigusloo. Bipolaarset häiret on kahte tüüpi: I tüüpi bipolaarne häire, mis on kõige raskem tüüp, ja II tüüpi bipolaarne häire, mille puhul teil on ainult depressioon, mitte maania. Sõltuvalt teie sümptomitest saab vaimse tervise spetsialist kindlaks teha, mis tüüpi teil on.

6
Arutage bipolaarse häire ravimeid. On mitut erinevat tüüpi ravimeid, mis võivad aidata bipolaarse häire sümptomeid ravida. Teie psühhiaater võib soovitada proovida mitut erinevat, et leida teile õige. Teile võidakse anda meeleolu stabilisaatoreid, atüüpilisi antipsühhootikume ja antidepressante. Rääkige alati oma psühhiaatriga nende ravimite võimalikest riskidest ja kõrvalmõjudest. Kui märkate murettekitavaid kõrvaltoimeid, pidage kohe nõu oma psühhiaatriga. Teie psühhiaater võib teie annust kohandada või mõnele teisele ravimile üle viia. Ärge lõpetage ravimi võtmist ilma eelnevalt psühhiaatriga rääkimata. Ravimi kasutamise lõpetamine võib põhjustada tagasilöögi või süvendada teie sümptomeid. Teil võivad tekkida ka võõrutusnähud.

7
Kaaluge kognitiivset käitumisteraapiat (CBT). Ravi võib olla tõhus bipolaarse häire ravi. Teie psühhiaater võib soovitada selliseid ravimeetodeid nagu kognitiivne käitumuslik teraapia (CBT). CBT võimaldab teil uurida, kuidas teie mõtted teie emotsioone mõjutavad. See teraapia võib aidata teil muuta ka negatiivseid mõtlemismustreid ja käitumist. See võib aidata teil sümptomeid paremini hallata ja vältida ägenemist. KKT tegemiseks töötate regulaarselt oma sümptomite ravimiseks terapeudiga.

8
Proovige inimestevahelist ja sotsiaalset rütmiteraapiat. Inimestevaheline teraapia võib aidata teil vähendada stressi, mida teie häire teile igapäevaelus põhjustab. Stress võib olla bipolaarse häirega inimeste jaoks peamine käivitaja. Inimestevaheline teraapia kombineeritakse sageli sotsiaalse rütmiteraapiaga. Sotsiaalse rütmiteraapia keskendub teie sotsiaalsete rütmide stabiliseerimisele, nagu söömine, magamine ja treenimine. Nende rütmide stabiliseerimine võib aidata teie tuju stabiilsemaks muuta.

9
Tehke perekeskset teraapiat. Bipolaarse häire sümptomid võivad põhjustada olulisi perekondlikke häireid, seega võib abi olla perekesksest ravist. Seda tüüpi ravi võib aidata teie pereliikmeid häirest teavitada ja aidata teil raviplaani säilitada. Perekeskne teraapia on hea, kui teil on pereliikmeid, kes sellest häirest aru ei saa või kellel on raskusi teiega koos elamisega, kuni te sellest häirest paranete. Seda tüüpi teraapiat saab teha kogu teie pere või pereliikmetega ükshaaval.

10
Küsige oma psühhiaatrilt teiste ravivõimaluste kohta. Teie psühhiaater võib soovitada ka muid ravivõimalusi, näiteks elektrišokiteraapiat (ECT). On näidatud, et ECT pakub leevendust raske bipolaarse häirega patsientidele, eriti kui nad ei ole teiste ravimeetoditega taastunud. ECT võib põhjustada lühiajalisi kõrvaltoimeid, nagu segasus, desorientatsioon ja mälukaotus. Teine ravivõimalus, mida teie psühhiaater võib soovitada, on uneravimid. Unetus ja unehäired on bipolaarse häire peamised sümptomid, seega võivad uneravimid aidata teil paremini magada. Pidage meeles, et bipolaarse häire raviks ei soovitata alternatiivseid ravimeetodeid, nagu taimsed või looduslikud toidulisandid.

11
Hoidke oma edusammude jälgimiseks elukaarti. Oma raviplaani osana võite pidada eluplaani, kus saate jälgida oma sümptomeid ja unemustreid. Samuti saate elugraafikusse märkida oma ravimeetodid, ravimid ja elusündmused. Elukaart võib seejärel aidata teie psühhiaatril kindlaks teha, kas teie raviplaan töötab teie jaoks hästi või vajab seda kohandamist. Saate koostada oma päevikusse või arvutisse elukaardi. Olge hoolas oma igapäevase meeleolu ja sümptomite registreerimisel, et oma edusamme jälgida.

12
Rääkige oma häirest perekonna ja sõpradega. Bipolaarse häire ravi otsimisel pöörduge abi saamiseks pere ja sõprade poole. Arutage oma raviplaani oma pere ja sõpradega. Andke neile teada, kuidas te oma vaimse tervise probleemi lahendate. Küsige nende tuge, kui seda vajate. Hea tugisüsteemi olemasolu bipolaarse häirega tegelemisel võib olla tõesti kasulik. Näiteks võite öelda perele ja sõpradele: “Mul on praegu bipolaarse häire raviplaan. Hindan kogu teie toetust ja julgustust. Loodan, et jätkab minu toetamist tervenemise ajal.â€

13
Liituge bipolaarse häire tugirühmaga. Otsige oma kohalikust piirkonnast või veebist tugirühma, mis keskendub bipolaarse häirega inimeste vajadustele. Proovige regulaarselt tugirühmas käia. Jagage oma paranemist teiste tugirühma liikmetega ja kuulake nende paranemislugusid. Sageli muudab teie taastumine paremini juhitavaks ja teostatavamaks, kui teil on teisi inimesi, kes suudavad teiega seotud olla. Küsige oma psühhiaatrilt või terapeudilt saatekirja oma piirkonna tugirühma juurde. Otsige veebist tugirühmi bipolaarse häirega inimestele.

14
Kontrollige regulaarselt vaimse tervise spetsialistiga. Et teie paranemine kulgeks õigel teel, korraldage regulaarne kontroll oma piirkonna vaimse tervise spetsialistiga. Proovige kohtuda vaimse tervise spetsialistiga kord nädalas või kaks korda kuus, et tagada teie paranemine. Jagage kõiki probleeme, mis teil on seoses ravimite või raviplaaniga. Tehke koostööd vaimse tervise spetsialistiga, et leida teile sobiv raviplaan.

15
Otsige viivitamatult abi, kui tunnete bipolaarse häire episoodi tekkimist. Kui hakkate tundma maniakaalset või masendust, pöörduge kohe vaimse tervise spetsialisti poole. Kirjeldage oma sümptomeid ja paluge neil kohe abi. Abi saamiseks võite helistada ka enesetappude ennetamise vihjeliinile või oma psühhiaatrile. Kui teil on raviplaan, võib teil olla episoodide jaoks juba plaan. Veenduge, et pere ja sõbrad teaksid episoodide protokolli, et nad saaksid sümptomeid jälgida ja aidata teil ravi saada.