Luule uurimine võib olla hirmutav, eriti kui lähened sellele lugejana esimest korda. Võite küsida, kuidas saate luuletust üksikasjalikult uurida ja saada sellest võimalikult palju tähendust. Luuletuse mõistmiseks peate seda mitu korda lugema ning analüüsima selle vormi ja sisu. Samuti võite rääkida teistele nende muljetest luuletusest, et saaksite luuletuse kohta põhjaliku ettekujutuse. Luuletust aeglaselt ja hoolikalt läbi töötades saate luuletusest paremini aru saada ja edaspidi paremini luulet õppida.
1
Lugege luuletust endale. Alustage luuletuse enda ettelugemisega. Hoidke pliiatsit läheduses, et saaksite alla kriipsutada, tärniga või märgistada jooned, mis teile meeldivad või mis teile silma paistavad. Võite ka alla kriipsutada või ringi tõmmata sõnad või fraasid, mis on teie arvates segased või ebaselged. Seejärel saate hiljem nende märkmete juurde tagasi pöörduda, et aidata teil luuletust analüüsida. Teie esimest lugemist tuleks käsitleda luuletuse sissejuhatusena. Selle asemel, et püüda mõista luuletuse täielikku tähendust ja vormi, peate sellega vaid põgusalt tutvuma.
2
Lugege luuletust valjusti. Luuletuse teisel lugemisel lugege see ette. Lugege aeglaselt oma tavalise häälega ja võtke aega iga sõna lugemiseks. Võite uuesti lugeda rea, mis on teile ebaselge või segane. Kuulake, kuidas keel kõlab ettelugemisel. Mõelge, kas see kõlab valjusti ettelugemisel ja peast lugemisel erinevalt. Kui luuletuses on komasid või punkte, peaksite neid vaatlema pausidena. Tehke paus pärast iga koma või punkti, kui loete luuletust valjusti. Kirjavahemärgid on olulised ja luuletaja paneb need luuletusse mingil põhjusel. Kui luuletuses on reavahesid, kus ridade või sõnade vahel on tühikuid või lünki, võtke pause pausiks. Aeglustage, kui loete reavahesid ja jätke vajadusel pause. Olenevalt luuletuse populaarsusest võib teil olla võimalik leida helisalvestis, kus luuletaja või mõni muu isik luuletust ette loeb. Saate selliseid salvestusi kuulata, kuid passiivse kuulamise asemel vaikselt kaasa lugege.
3
Skannige luuletust rütmi ja meetri jaoks. Enamikul luuletustel on teatud rütm ja meeter, kus need on kirjutatud kindla mustriga. Luuletuse ettelugemine aitab teil kuulata luuletuse rütmi ja meetrit. Ainus luuleliik, millel puudub selge rütm ja meeter, on vabavärsiline luule. Kõigil teistel tüüpidel on mingi muster, mida saate järgida. Mõelge, kas luuletaja kasutab luuletuses riimi. Kas luuletus riimub iga rea lõpus? Igal teisel real? Võite proovida üles märkida luuletuse riimiskeemi, mis aitab teil vormi määrata. Riimiskeemi abil saate määrata luuletuse vormi. Näiteks tühjas värssluuletuses on riimimata ridu. Kuppel on kaks rida koos riimiga või ilma ja tertsetil on kolm rida koos riimiga või ilma.
4
Mõelge, kuidas luuletus on üles ehitatud. Samuti tuleks märkida, kuidas luuletaja on luuletuse sisu teatud vormi loomiseks korraldanud. Kontrollige, kas luuletuses on jaotusi. Luuletuses võib olla stroofe, näiteks neli rida, mis on rühmitatud stroofi moodustamiseks. Või ei pruugi olla stroofe ja lihtsalt luuletuse ridu, mis riimuvad või moodustavad mustri. Näiteks Seamus Heaney luuletus “Digging” algab kahe reaga koos, paaris, millele järgneb kolmerealine stroof ja seejärel neli. rea stroof. Kaherealine paar tuleb luuletuses hiljem uuesti sisse mustri osana.
5
Otsige luuletusest kirjanduslikke vahendeid. Luuletuse vormi osana võib luuletaja kasutada teatud kirjanduslikke vahendeid sügavama tähenduse lisamiseks või lugejale detailsema kujundi loomiseks. Levinud kirjanduslike vahendite hulka kuuluvad riim, onomatopoeesia, alliteratsioon, assonants ja konsonants. Kontrollige, kas luuletus sisaldab kirjanduslikke vahendeid, ja mõelge, kuidas need luuletusele üldiselt tähendust lisavad. Riim viitab lõpuhelide kordamisele sõnade vahel, näiteks “maja” ja “hiir”. See võib esineda ridade sees või kahe eraldiseisva rea lõpus. Onomatopoeesia viitab sõnale, mis kõlab nagu müra, mida see jäljendab, näiteks “mesilane, kes sumiseb.” Alliteratsioon on kaashääliku alguse heli kordus. Näiteks “jääkhunnik. Assonants on täishääliku kordumine sõna sees, näiteks “piknik”. Kaashäälik on täishääliku kordumine mitme sõna lõpus, näiteks Metafoor on ühe asja võrdlemine teisega, näiteks: “Ma olen kurb lind.” Sarnasus on ühe asja võrdlemine teisega, kasutades “nagu” või “nagu” Näiteks: “Ma olen nagu üksildane lind traadi otsas.”
6
Tuvastage luuletuse vorm. Kui olete luuletuse kuju, korraldust ja riimiskeemi analüüsinud, saate vormi määrata. On palju erinevaid poeetilisi vorme, nagu sonetid, ballaadid, akrostikud, tühivärss, haiku, cinquain, eepos, eleegia, limerick, sestina ja villanellid. Luuletuse vormi määramine võib aidata teil teost sügavamalt mõista ja arvestada luuletaja kavatsusi. Võite lugeda teatud poeetilise vormi näiteid, et kinnitada, et luuletus on selles vormis. Või võite otsida teatud vormi tunnuseid, et veenduda, et olete õige.
7
Vaata pealkirja. Pealkiri võib sisaldada olulisi vihjeid luuletuse olemuse kohta, nii et te ei tohiks seda ignoreerida. Lugege pealkirja ja mõelge sellele ülejäänud luuletuse kontekstis. Küsige endalt, mida luuletus ülejäänud luuletuse kontekstis tähendab? Kuidas pealkiri luuletuse üldist tähendust süvendab? Mõnikord kirjeldab pealkiri, kes on luuletuse kõneleja või sihtrühm, näiteks luuletuse pealkirjaga “Emale” või “Minu armukesele”. Muul ajal võib pealkiri kirjeldada luuletuse teemat, žanri või tooni, näiteks pealkiri “Sonett 18” või “Kaevamine”.
8
Tuvastage kõneleja. Luuletaja ja kõneleja ei ole alati sama isik. Luuletuse kõneleja võib olla tegelane luuletuse laiemas kontekstis. Pange tähele, kas luuletaja kasutab esimeses isikus kõnelejat (“Iâ€), teisest isikust kõnelejat (“you—) või kolmandast isikust kõnelejat (“tema, ta, nemad”). Tavaliselt saate kõneleja tuvastada ilma hoolikas analüüs, kuid kui te pole kindel, siis ärge selle pärast praegu muretsege. Kui hakkate luuletuse tähendust analüüsima, veenduge, et mõistate, mis tüüpi kõneleja luuletuses on.
9
Määratlege tundmatud sõnad ja fraasid. Kui kohtate sõna, millest te aru ei saa, peatuge oma kohal ja otsige sõnaraamatust selle sõna tähendust. Võite need sõnad ümber ringutada või alla tõmmata, et mäletaksite neid hiljem üles otsida. Võõraste sõnade määratlemine võib aidata teil luuletusest arusaamist süvendada. Samuti võite otsida tesauruse abil selle sõna võimalikke sünonüüme. Pärast selle sõna määratlemist ühendage definitsioon või sünonüüm luuletusega ja lugege sellega rida uuesti tähendus.Saate rakendada sama tava fraaside või pärisnimisõnade puhul, mida te ei tea, kuid nende elementide tähenduse määratlemine võib nõuda täiendavat uurimistööd teistes tekstides või veebis.
10
Määrake luuletuse toon ja meeleolu. Luuletuse tooni ja meeleolu loovad sageli sõnavalik ja luuletuses kasutatud keel. Luuletuse meeleolust ja toonist saate aimu ka siis, kui kuulate luuletuse rütme, kui te seda ette lugete. Näiteks võib teil olla luuletus, millel on humoorikas toon ja kerge meeleolu, näiteks luuletus “Räpane nägu”, autor Shel Silverstein. Või võite lugeda luuletust, millel on kurjakuulutavam või kurjakuulutavam toon, näiteks Edgar Allan Poe “The Raven”.
11
Mõelge luuletuse kontekstile. Peaksite aru saama, millal luuletus kirjutati ja miks luuletus kirjutati, või luuletuse kontekstist. Võib-olla toimus luuletuse kirjutamise ajal ajalooline sündmus või võib-olla oli luuletuse avaldamise ajal populaarne teatud luulestiil. Võib-olla mõjutas luuletaja luuletust kirjutades mingi maal või kunstilavastus. Luuletuse konteksti tundmaõppimine võib aidata süvendada teie arusaamist luuletusest ja pakkuda teost põhjalikumalt. Saate uurida luuletuse konteksti, kasutades muid tekste, teadusajakirju või veebiallikaid. Samuti võite kaaluda, millal luuletus avaldati, ja kasutada seda kuupäeva selle paigutamiseks luule ja kirjutamise ajalukku.
12
Otsige luuletusest mustreid või kordusi. Luuletuse mustreid ja kordusi kasutatakse sageli teatud teema või idee tugevdamiseks. Luuletaja võib kogu luuletuse jooksul kasutada rida mitu korda refräänina, et lugejale teatud mõtet meelde tuletada. Või võivad nad kasutada luuletuses teatud tähenduse loomiseks sõnamustrit või korraldusmustrit. Küsige endalt, kas luuletaja tugineb järjekindlalt teatud piltidele, teemadele või muudele sarnastele sõnadele. Sarnaste sõnade rühmad, mis näitavad mustrit. Näiteks võite märgata, et luuletus kordab kogu luuletuse jooksul ikka ja jälle sama rida, näiteks “ainult see ja mitte midagi enamat”. Seejärel võite mõelda, miks luuletaja kordab See fraas on sageli seotud luuletuse konkreetse teema või ideega.
13
Pange tähele, kuidas ideed on luuletuses järjestatud. Teine muster, mida võiksite otsida, on see, kuidas luuletuses olevad ideed on järjestatud. Kas need on paigutatud kronoloogilises järjekorras, liikudes olevikust tulevikku? Või hüppavad ideed ajas ringi, liikudes minevikust olevikku ja siis tagasi minevikku? Samuti võite märgata, kui luuletuses ei ole ajapõhist järjestust ja selle asemel tundub, et see on korraldatud mõne muu korrastava idee, näiteks vestluse katkendite tõttu. luuletuses või mõne muu teema kasutamises. Näiteks võib luuletuses olla veepõhine teema, kus luuletaja kirjeldab ühel real ookeani ja järgmisel madalat tiiki. Või võib-olla on luuletuse teemaks kadunud armastus ja iga stroof uurib kõneleja vastu kaotatud armastuse hetke.
14
Võtke luuletus kokku ühe lausega. Kui olete kõik luuletuse vormi- ja sisuelemendid läbi mõelnud, peaksite proovima luuletuse ühe kuni kahe lausega kokku võtta. Kirjutage üles, mis teie arvates on luuletuse üldine tähendus või teema. Proovige toetuda nii luuletuse sisule ja vormile kui ka oma muljetele ja mõtetele. Küsige endalt, millest see luuletus räägib? Näiteks võite Edgar Allan Poe luuletuse “Vares” kokku võtta lausega: See luuletus räägib kõneleja hirmust ja hirmust surma ees, kehastatuna ukse ees olevas rongas. .Ärge muretsege luuletuse õige lugemise pärast. Luule peab olema subjektiivne ja teie tõlgendus luuletusest võib olla täpselt sama õige kui kellegi teise tõlgendus. Teil on vabadus lugeda luuletust oma äranägemise järgi, seni, kuni kasutate luuletuses lugemist toetavaid tõendeid.
15
Näidake luuletust sõbrale või kolleegile. Võib-olla on abi sellest, kui saada luulet väljastpoolt. Võite näidata luuletust lähedasele sõbrale või eakaaslasele koolis ja küsida, kuidas nad luuletusele läheneksid. Võite inimeselt küsida, millest see luuletus teie arvates räägib? Millised on teie kogemused luuletuse lugemisel? Võite küsida ka kolleegilt tööl või ülikoolis luuletuse kohta vaatenurka. Võite pöörduda luuletunnis kolleegi poole ja küsida tema arvamust, sest ta võib olla luule lugemise ja tõlgendamisega paremini kursis.
16
Arutlege luulerühmas luuletuse üle. Samuti võite proovida luuletust luulerühmale näidata, et saada luulest mulje. Võite liituda luulerühmaga, et saaksite luulet paremini õppida või luua sõpradega oma luulerühma. Luuletuse arutamine koos teistega rühmas võib aidata teil mõista luuletuse teatud aspekte, mis teil võib-olla kahe silma vahele jäid, ja kuulata teiste rühmaliikmete tõlgendusi. Kui tood luuletuse oma luulerühma, võite alustada arutelu, rääkides nii oma luuletõlgendusest kui ka oma mõtetest ja muljetest teosest. Seejärel võite paluda rühmal arutelu raames jagada oma ideid luuletuse kohta.
17
Küsige juhiseid professorilt või õpetajalt. Teil võib olla kasulik pöörduda juhendamise saamiseks professori või õpetaja poole, kes õpib luulet. Võtke luuletuse koopia kaasa ja küsige õpetajalt, mida nad luuletusest arvavad ja teie luuletuse tõlgendust. Võid pidada õpetajaga arutelu selle üle, kuidas luuletust ja luuležanri üldiselt uurida.