Linuxi õppimine ei ole ühepäevane ülesanne, kuid see pole ka herkulaarne. Linux võib olla hea ja turvaline OS nii kodu- kui ka ettevõtte tasemel kasutajatele. Pidage meeles, enne kui ütlete “Hei, ma hakkan homsest Linuxiga töötama”, et Linuxi versioone on rohkem kui üks ja igaüks neist on konkreetse eesmärgi jaoks täpselt häälestatud. Esimene asi oleks oma vajaduste tähtsuse järjekorda seadmine. Ubuntu või uus Elementary OS sobib absoluutselt algajatele. Zorin OS on tore ka algajale.
1
Lisateave paljude saadaolevate Linuxi distributsioonide kohta. Serveritasemel toimingute jaoks on kõige populaarsemad distributsioonid CentOS, SUSE või Red Hat Enterprise Linux. Kodukasutajatele on head distributsioonid Ubuntu, Linux Mint või ElementaryOS. Kellele, kes soovib uusimaid rakendusi, on Fedora. Kuid Ubuntust piisab peaaegu igat tüüpi kasutajatele.(http://www.ubuntu.com) Alloleval pildil on kujutatud OpenSUSE.
2
Lisateave töölauakeskkondade kohta, mida saate oma Linuxi distributsiooniga kasutada. Linuxis saab kasutaja valida, kuidas tema töölaud (ja sellega seotud tükid) välja näeb. Distrod nagu Ubuntu või Mageia annavad teile valiku. Kõige populaarsemate töölauakeskkondade hulka kuuluvad kde ja gnome. Neid saab valida installimise ajal. Töölauakeskkondade vahel lülitumiseks (eeldusel, et need on olemas!) kasutatakse käskude lülituslauda. (Nt. Avage terminal ja tippige käsk switchdesk kde, et lülituda kde-le. Allpool on pilt Gnome 3-st.
3
Sirvige oma OS-iga kaasas olnud rakendusi. Gnome 3-s tuleb rakenduste vaatamiseks klõpsata “Rakendused”. Kde-s on alumisel ribal teatud tüüpi ‘Startmenüü’. Nii saab installitud rakendusi vaadata. Rakenduse avamiseks klõpsake sellel üks kord. Veebis surfamiseks võib olla rakendus nimega ‘veeb’ või ‘brauser’ või mõne distributsiooniga on kaasas isegi Firefox. Kõik põhirakendused tulevad tavaliselt distroga komplekti. Lisarakenduste installimist käsitletakse selle artikli hilisemates jaotistes.
4
Kasutage Internetti.On tõenäoline, et teie lairibaühendus on installimise ajal seadistatud.Kui kasutate sülearvutis juhtmevaba donglit, ühendage see pärast operatsioonisüsteemi installimist ja järgige selle installimiseks dongli juhendis antud juhiseid.Avage brauser rakenduste loendist. See võib olla Firefox, Midori või lihtsalt veeb/brauser. Juurdepääs Internetile!
5
Laadige alla ja vaadake faile. Faile ja rakendusi saate alla laadida terminali kaudu. Failide allalaadimine sarnaneb Windowsiga, kuid peate meeles pidama allalaaditava faili tüüpi. Kui see on rakendus, veenduge, et see oleks mõeldud Linuxile, mitte Windowsile või Macile. Kui proovite avada dokumenti (nt tekstidokumenti) ja selle avamiseks pole sisseehitatud rakendust, proovige see avada brauseris ( nt Firefox saab avada tekstidokumendi).Selleks paremklõpsake sellel ja seejärel valige Ava koos. Seejärel valige oma brauser ja määrake see vaikeseadeks. Tavaliselt on selleks akna üla- või alaosas valikud.
6
Installige rakendused, mida soovite või vajate. Esimene koht, mida peaksite alati vaatama, on teie operatsioonisüsteemiga kaasas olnud tarkvarakeskus. See on rakendus, mis aitab teil leida uusi rakendusi, mida saate installida; see aitab teil ka neid hõlpsalt installida ja desinstallida. Kui te ei leia tarkvarakeskusest soovitud rakendust, võite selle Internetist leida ja terminali abil installida. Rakendused võivad olla binaarpaketis (installimine ilma kompileerimiseta – see on lihtsam) või paketis tar.gz/tar.bz2/tgz (see on keerulisem). Allolev pilt näitab binaarpaketi allalaadimist hoidlast.
7
Installige terminali kasutades rakendused, mida tarkvarakeskuses pole. Paketi tar.gz/tar.bz2/tgz installimiseks järgige neid samme. Esimene asi, mida peate tegema, on selle kausta ekstraktida. Selle näite puhul muudame selle teie töölauaks. Saate arhiivi ekstraktida, klõpsates sellel hiire parema nupuga ja valides sobiva kirje. See peaks looma uue sarnase nimega kausta, nt programm-1.2.3. Nüüd peate avama oma terminali ja seejärel minema sellesse kataloogi: cd /home/yourusername/Desktop/program-1.2.3. Lugege kindlasti esmalt läbi fail nimega INSTALL või INSTALL.txt või README. Kontrollige, kas neid faile on käsuga lsÂ, ja seejärel kuvage õige fail käsuga: (sisestage need terminali. Märkus: veenduge, et teil on juur-/ülikasutaja õigused. Hakka kõigepealt administraatoriks. Selleks tippige sudo -s distros nagu Ubuntu Distributsioonides nagu Mageia töötab käsk “su”.)xdg-open INSTALLFail sisaldab õigeid juhiseid kompileerimisprotsessi jätkamiseks. Tavaliselt on kolm “klassikalist” sammu:./configuremakesudo make installTeil võib tekkida vajadus installida ka mõned sõltuvused, tavaliselt pärast konfigureerimise viga, mis annab teile teada, millest teil puudu on. Saate installimise asemel kasutada ka kontrolli installimist.
8
Installige lihtne binaarpakett terminali abil. Ubuntu/Debiani/distroode puhul, mis põhinevad kummalgi (nt ElementaryOS), on kahendpaketil laiend .deb. Minge terminali ja tippige dpkg -i /home/yourusername/directory/filename.debOR saate failil paremklõpsata, avada atribuudid, kopeerida antud kataloog ja tippida: dpkg -iVeenduge, et seal on tühik ja kaldkriips ( /) enne kataloogi. Kataloog näeb välja selline:(tühik)/kataloog
9
Siit saate teada, kus asuvad tavalised kataloogid. Teil ei tohiks Linuxis failide ja dokumentide ning allalaaditavate failide leidmisel probleeme tekkida, kuna need on üldiselt loetletud järgmiselt: Allalaaditavad failid leiate jaotisest Allalaadimised (kui kasutaja ei täpsusta). Allalaadimiste kaust on /home/username/Downloads (tavaliselt on see see) või teie distributsiooni jaoks võib see olla /username/home/Downloads. (Siis ei kasuta te Ubuntut, Linux Mint vms.) Dokumendid leiate jaotisest Dokumendid. Kataloog on /home/kasutajanimi/Dokumendid. Faili kataloogi näete alati, kui teete sellel paremklõpsu ja valite seejärel “Properties”. “.
10
Jagage faile ja kaustu teiste kasutajatega. Üks saab hõlpsasti seadistada oma Dropboxi konto või sünkroonida oma järjehoidjaid ja avada vahelehti brauseri kaudu.[Uuendus: Ubuntu One on katkestatud] Kasutage Ubuntu One’i. Ubuntu kasutajad saavad Ubuntu One’i, mis annab neile tasuta pilvesalvestusruumi. Seda saab kasutada failide jagamiseks mitmel platvormil. All: Ubuntu One