Jutuvestmine on lugude ja sündmuste jagamine sõnade, helide ja visuaalsete piltide kaudu. Tõhus jutuvestja köidab kuulajate tähelepanu ja saavutab loo jutustamise eesmärgi, milleks võib olla meelelahutus, teabe edastamine, olulise elutunni andmine või kuulajate veenmine midagi ette võtma. Lugude jutustamise tehnikad võivad hõlmata toonikasutuse, animeeritud helide ja žestide ning digitaalsete tööriistade kombinatsiooni. Siin on jutuvestmise õpetamise strateegiad.
1
Õppige tõhusaid jutustamistehnikaid. Õpetage teistele lugude jutustamise kunsti, saades esmalt köitvaks jutuvestjaks. Osalege jutuvestmistunnis. Registreeruge kolledžis või kogukonnakeskuses jutuvestmise töötoas osalema. Harjutage lugude jutustamist. Tugevdage oma jutuvestmisoskust, kasutades võimalust rääkida oma kolleegidele, õpilastele, sõpradele, sugulastele ja naabritele võimaluse korral asjakohaseid lugusid.
2
Pane tähele teiste reaktsioone sinu lugudele. Tähelepanu, naer, emotsionaalne reaktsioon ja/või püsiv silmside näitavad, et olete saavutanud oma jutuvestmise eesmärgi. Kuulaja katsed teemat muuta, tujukad maneerid ja üldine tähelepanematus võivad viidata vajadusele kohandada jutuvestmistehnika tempot, tooni, detaile või muid elemente.
3
Parandage oma jutuvestmisoskust. Kui kaotate kuulajate tähelepanu, veenduge, et teie lugu oleks teie vaatajaskonna jaoks asjakohane ning sellel oleks selge algus, keskpaik ja lõpp. Tehke kindlaks loo jutustamise põhjus ja see, kas see vastab teie kuulaja vajadustele. Kasutage rekvisiite, helisid ja visuaalseid tööriistu. Kui õpetate väikesi lapsi, köidab lugu kummalise mjäuga kassist nende tähelepanu rohkem, kui sellega kaasneb teie tegelik mjäu. Täiskasvanute veenmiseks teie arvamusele vastama või toodet müüma võib piltide ja esitlustarkvara kasutamine lugu täiustada ja aidata teil jutuvestmise eesmärki saavutada.
4
Tehke kindlaks, kas olete valmis teistele jutuvestmist õpetama. Saate teada, et olete jutuvestmise omandanud, kui lapsed paluvad teil lugu ümber jutustada või täiskasvanud paluvad teil seda lugu teistega jagada. Teised märgid, et olete jutuvestmise meister, on teie kuulajate püsiv seotus ja/või positiivsed muutused käitumises loo jutustamise tulemusena.
5
Määrake oma jutuvestmisklassi vanuserühm. Teie õpilased võivad olla väikesed lapsed koolis, kus olete juba õpetaja. Või võivad nad olla täiskasvanud, kes annavad teile aru turundusettevõttes, kus te olete juht.
6
Hinnake konkreetse vanuserühma vajadusi ja planeerige vastavalt. Andke lastele selgitusi ja ülesehitust. Väikesed lapsed vajavad struktureeritud tegevusi, pidevat juhendamist ja suulisi juhiseid. Pakkuge täiskasvanutele õppekava, jaotusmaterjali ja lugemismaterjale. Teismelised ja täiskasvanud juhivad ennast paremini ja saavad kasu materjalidest, mida nad saavad ise lugeda, näiteks jutuvestmistehnikate selgitused ja tulevased ülesanded.
7
Õpetage jutustamistehnikaid. Jagage teadmisi ja oskusi, mille saite tõhusaks jutuvestjaks saamisel. Paluge klassil mõelda mõni huvitav lugu. Esitage ideid, mis on seotud konkreetse vanuserühma ja klassi eesmärgiga. Avaliku esinemise tund, mille eesmärk on parandada täiskasvanute sotsiaalset elu, räägib teistsuguseid lugusid kui grupp müüjaid, kes üritavad toodet müüa.
8
Andke õpilastele tagasisidet. Jälgige õpilaste lugusid kuulates enda seotust ja ka klassikaaslaste reaktsioone. Pöörake erilist tähelepanu jutustamise kiirusele, toonile, detailidele, žestidele, rekvisiitidele ja graafikatööriistadele. Julgustage õpilasi positiivse tagasisidega. Avalik esinemine on levinud hirm, seega kommenteerige asju, mis õpilastel hästi õnnestusid, et tekitada soov jätkata oma jutuvestmisoskuste täiustamist. Esitage konstruktiivset kriitikat. Selle asemel, et öelda, et lugu oli igav, juhi õpilase tähelepanu loo valdkondadele, mida saab elavdada, lisades huvitavaid detaile või häälekäändeid.