Elu ajaplaneerimine aitab teil pühendada rohkem aega asjadele, mida armastate, ilma oma tööd ohverdamata. Ajakava koostamine vähendab ka teie stressi, olenemata sellest, kas käite koolis või teil on nõudlik töö. Koostage teile kasulik ajakava, korraldades oma aega targalt ja planeerides oma tööstrateegiat varakult. Ärge unustage varuda aega ka iga päev laadimiseks.
1
Jälgige oma aega. Kandke üheks või kaheks nädalaks kaasas märkmikku või päevaplaneerijat ja kirjutage üles kõik, mida teete. Pange tähele, kui palju aega kulutate tööle, kodutöödele, meelelahutusele ja igapäevastele ülesannetele, nagu magamine ja söömine. Ärge proovige veel oma harjumusi muuta. Selle sammu eesmärk on lihtsalt anda teile aimu, kuidas te praegu oma aega kasutate. Olge enda vastu aus selle kohta, kuidas oma aega veedate – saate oma harjumusi hiljem alati parandada. Täpsustage teatud ülesannete eesmärk. Näiteks võite veeta kaks tundi Internetis nii esmaspäeval kui ka teisipäeval. Esmaspäevane aeg võib aga kuluda Facebookis ja mängusaitidel, teisipäevane aga eesmärkide saavutamiseks vajalike oskuste õppimisele. Lisage see oma jälgijasse, et saaksite oma aja kasutamisest parema pildi.
2
Tehke nimekiri oma lühi- ja pikaajalistest eesmärkidest. Vaadake ette järgmist päeva, kuud ja aastat. Küsige endalt, mida soovite selle aja jooksul teha. Seadke nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid, et teaksite, kuidas oma aega jaotada ja oma edusamme mõõta. Võtke arvesse oma isiklikke eesmärke, aga ka väliseid kohustusi, nagu karjäär või koolitöö. Näiteks pikaajaline – perspektiivne eesmärk võib olla kraadiõppe lõpetamine, samas kui teie tänased eesmärgid võivad olla tunnis osalemine ja aruande kirjutamine.
3
Tehke kindlaks kellaaeg, mil teie tulemused on kõige paremad. Kui olete oma tegevusi mitu päeva jälginud, vaadake üle oma märkmed ja vaadake, millal olete kõige produktiivsem. Kui suudate järjekindlalt teatud kellaajal kõige paremini keskenduda, on see tõenäoliselt teie tootlikkuse tippaken. Näiteks võite avastada, et keskendute kõige paremini hommikul või saavutate oma sammu alles siis, kui päike loojub.
4
Pöörake tähelepanu sellele, kuhu te aega kaotate. Vaadake oma märkmed uuesti üle ja küsige endalt, kas ilmneb püsivaid ajaraiskajaid. Kui tegevus on ebavajalik, ei rikasta teie elu ega vii teid eesmärkidele lähemale, on see tõenäoliselt ajaraisk. Mõelge, kuidas saate neid tegevusi vähendada või neist täielikult lahti saada. Näiteks võite mõista, et viivitate Internetiga liiga palju. Selle parandamiseks võite installida rakenduse, mis blokeerib häirivad saidid, või anda endale iga päev veebis surfamiseks lühema aja.
5
Ole realistlik. Pidage ajakava kavandades meeles oma vajadusi ja piiranguid. See, et miski paberil toimib, ei tähenda tingimata, et suudate sellest ka päriselus kinni pidada. Küsige endalt, kuidas hoiate oma energiataset kogu päeva kõrgel, ja pidage meeles, et peate oma ajakavasse jätma väikesed lüngad selliste asjade jaoks nagu söömine ja tualetis käimine. Olge paindlik. Võimalik, et peate tulevikus oma ajakava kohandama.
6
Inspiratsiooni saama. Otsige Internetist artikleid selle kohta, kuidas edukad inimesed oma päeva üles ehitavad. Pange tähele, kui palju aega nad pühendavad tööle, mängimisele ja puhkamisele. Kaaluge oma ajakava osade laenamist kelleltki, keda imetlete. Näiteks võib teid inspireerida keegi nagu Benjamin Franklin, kes tõusis igal hommikul kell viis üles, et päeva ette planeerida.
7
Jagage suured ülesanded väiksemateks ülesanneteks. See muudab suured ülesanded vähem ülekaalukaks ja neid on lihtsam täita. Näiteks jagage oma pikaajalised eesmärgid väiksemateks lühiajalisteks eesmärkideks. Seejärel koostage ülesannete loend, mida peate nende väiksemate eesmärkide saavutamiseks tegema. Nii saate kogeda iga sammu lõpuleviimist, mida peate oma lõppeesmärgi saavutamiseks tegema.
8
Targalt töötamiseks kasutage reeglit 80-20. 80-20 reegel ütleb, et 80 protsenti tulemustest peaks tulema 20 protsendist teie pingutusest. Selle eesmärgi saavutamiseks võiksite keskenduda sellele, mis annab teile parimad tulemused, ja kaaluda nende ülesannete delegeerimist või kõrvaldamist, mis tunduvad “vähem kiireloomulised” või mittevajalikud. Näiteks võite otsustada nõusid pesta igal teisel õhtul, et leidke aega eesmärgi saavutamiseks vajaliku ülesande täitmiseks. Küsige endalt järgmised küsimused: kas iga minu loendis olev ülesanne on kiireloomuline? Kas loendis olevad ülesanded kuuluvad minu pädevusse või kuuluvad need mujale? Kas ma kulutan liiga palju aega teatud tüüpi toimingutele. ülesanded? Kas on ülesandeid, mida peaksin delegeerima? Kas kõik need ülesanded on tõesti üldise tulemuse saavutamiseks vajalikud?
9
Koostage ülesannete nimekirjad. Ülesannete loendid aitavad teil jälgida kõiki taldrikul olevaid ülesandeid. Hea mõte on koostada mitu loendit: üks tänase, üks nädala või kuu ja üks terve aasta kohta. See aitab teil hoida oma kohustustest laiaulatuslikku pilti, ilma et peaksite end üle koormama. Olge oma ülesannete nimekirja lisamise üle läbimõeldud. Kaasake ainult ülesandeid, mis on teie jaoks olulised ja mida olete valmis tegema. Oma ülesannete loendi maksimeerimiseks rühmitage sarnased ülesanded. Näiteks kaaluge oma tööülesannete kombineerimist. Selle asemel, et iga väikese eseme pärast poodi joosta, rühmitage asjad kokku. Kolm kuni viis eset on igapäevase ülesannete nimekirja jaoks hea pikkus.
10
Kasutage planeerijat. Saate end organiseerida ja stressitaset vähendada, kui otsustate varakult, millal konkreetseid ülesandeid teete. Jagage oma päev ajaplokkideks ja määrake teatud plokkidesse tegevused, nagu kodutööde tegemine, meilidele vastamine ja toidu valmistamine. Kui kirjutate oma plaani üles, ei pea te kulutama energiat selle meeldejätmiseks.
11
Tehke oma kõige olulisemat tööd siis, kui tunnete end kõige teravamalt. Korraldage oma ajakava nii, et saaksite oma ülesandeloendis kõige olulisemate asjadega oma tootlikkuse tippajal tegeleda. Paljude inimeste jaoks ilmub see aken mõni tund pärast ärkamist. Sellised kohustused nagu tunnid ja koosolekud võivad takistada teil töötamast kõige produktiivsemal ajal. Kui te ei saa oma ajakava muuta, otsige oma olulise töö tegemiseks paremuselt teist kellaaega.
12
Keskenduge ühele asjale korraga. Pühendage kogu oma tähelepanu ühele ülesandele, enne kui asute teise juurde. Multitegumtöö võib panna teid tundma produktiivsusena, kuid tegelikult muudab see teid üldiselt vähem tõhusaks. Kui kaldute kõrvale kalduma, otsige võimalusi segajate blokeerimiseks. Sulgege uks, pange pähe mürasummutavad kõrvaklapid või minge kuhugi ilma WiFi-ühenduseta, et oma tööd teha.
13
Loo rutiinid. Määrake kindlaks põhiülesanded, mida peate ikka ja jälle tegema, nagu toidu valmistamine või laste kooliks ettevalmistamine. Mõelge nende toimingute tegemiseks välja mõned tõhusad meetodid ja korrake neid meetodeid, kuni need on igapäevaseks harjumuseks. Näiteks võite soovida luua uue hommikurutiini või nädalavahetuse toiduvalmistamise rutiini.Kui saate teha lihtsaid toiminguid autopiloodiga , vabastate oma meeled, et keskenduda keerukamatele asjadele.
14
Vältige liigset pühendumist. Sa tahad saavutada nii palju kui võimalik, kuid liiga palju tegemine võib sulle kiiresti üle jõu käia. Selle asemel, et aidata teil paremini elada, põhjustab liigne pühendumine läbipõlemist. Enne plaanijasse või ülesannete nimekirja uute üksuste lisamist küsige endalt, kas teil on nende jaoks tõesti aega. Vaadake oma ajakava üle ja veenduge, et teil on aega. Küsige endalt, kas uus lisand tasub millestki muust loobuda.
15
Varu aega oma lähedaste jaoks. Vaadake üle oma päeva- või nädalaplaan ja otsustage, millal saate oma perega ühenduse luua ja sõpradega suhelda. Kui olete hõivatud, võib olla kasulik lisada seltskondlik aeg oma tavapärastesse rutiinidesse. Näiteks võite oma perega iga päev õhtusöögi ajal kohtuda.
16
Määrake endale tehnoloogia liikumiskeeld. Õhtust vaba aega on liiga lihtne raisata sellistele vidinatele nagu telefon või tahvelarvuti ning uneaja lähedal elektroonika kasutamine võib tegelikult takistada teil korralikult välja puhata. Säästke aega ja magage paremini, lülitades oma vidinad vähemalt tund enne magamaminekut välja.
17
Lisage oma ajakavasse lõõgastus. Isiklik aeg on teie üldise tervise ja õnne jaoks oluline, seega seadke see prioriteediks täpselt nii, nagu oleksite tööl või koolis. Mõelge sellele, mida te vajate, et tunda end iga päev värskena ja laetuna. Seejärel blokeerige oma planeerijas selleks aeg. Näiteks võite igal hommikul tõusta kakskümmend minutit varem, et mediteerida, või eraldada pühapäeva õhtud mõne hobiga tegelemiseks.
18
Võtke aega oma tervise jaoks. Anna endale igal õhtul vähemalt seitse tundi magada, samuti paar tundi nädalas trenni tegemiseks ja toitva toidu valmistamiseks. Tervena püsimine aitab teil paremini toimida igas eluvaldkonnas. Samuti naudite aastaid paremat elukvaliteeti, kui hoolitsete oma tervise eest praegu.