Tänavatark olemine on oluline oskus ja hea viis enda eest hoolitsemiseks. Uurige naabruskondi, transpordisüsteeme ja hädaabiteenistusi mis tahes piirkonnas, kuhu sattute. Vältige ohtlikke kohti ja olukordi ning olge alati võimalikult tähelepanelik. Usaldage alati oma instinkte ja olge ettevaatlik.
1
Vältige väljas olles kõrvaklappide kandmist. Kuigi ringi jalutades võib olla mõnus muusikat kuulata, on kõige parem olla võimalikult valvel. Kui te ei kuule oma ümbrust, siis olete õnnetuste või rünnakute suhtes haavatav. Kui peate kindlasti väljas olles muusikat või muud heli kuulama, kasutage ainult ühte kõrvaklappi või esitage seda väga madala helitugevusega.
2
Ärge vaadake kõndimise ajal telefoni. Teie telefon võib sotsiaalmeedia, mängude, tekstisõnumite, telefonikõnede ja viirusvideote vahel olla uskumatult häiriv. Pange oma telefon liikvel olles käest, et saaksite pea püsti hoida ja ümbritsevale keskenduda. Kui teil on vaja oma telefoni kontrollida, peatuge ja vaadake seda kiiresti, et mitte sattuda ohtu õnnetuse, taskuvarguse või muu juhtumi jaoks.
3
Õppige ära tundma võimalikke ohte. Valvel hoidmine tähendab asjade märkamist, mis võivad teile kahju tekitada, ja nende vältimist. Reisides pöörake tähelepanu võimalikele ohtudele ja jälgige neid valvsalt. Eelkõige hoiduge järgmistest: pargitud kaubikud, seltskonnad või üksikisikud, kes varjavad oma nägu
4
Usalda oma instinkte. Kui tunnete end mõnes olukorras ebamugavalt või ebamugavalt, eemaldage end koheselt. Olenemata sellest, kas teil on põhjust probleeme kahtlustada või mitte, usaldage alati oma sisetunnet. Kui kellegi käitumisega olete valvel, vabandage end ja lahkuge kohe, et neil ei oleks võimalust teid sellest lahti rääkida.
5
Kandke telefoni alati kaasas. Võimalus suhelda või abi kutsuda on enda turvalisuse tagamise oluline osa. Kui kallis nutitelefon ja mobiilsideleping on teie eelarve jaoks liiga palju, valige tavaline “põleti” telefon, mida saate hädaolukorras kaasas kanda. Kui saate, programmeerige oma telefoni hädaabinumbrite loend, et neid oleks lihtne juurde pääseda.
6
Võimalusel reisige sõpradega. Turvalisus on numbrites, seega vältige võimalusel üksi reisimist. Paluge pereliikmetel või sõpradel teiega jalutuskäikudeks, väljasõitudeks või asju ajada. Seltsi olemasolu muudab pendelrände tõenäoliselt nauditavamaks ja muudab teid vähem tõenäoliseks negatiivse tähelepanu sihtmärgiks.
7
Vältige pimedaid ja eraldatud kohti. Väljas olles on alati kõige parem jääda hästi valgustatud asustatud tänavatele. Ärge tehke otseteid läbi pimedate alleede või metsaalade, isegi kui see muudab teie reisi palju kiiremaks. Vältige hängimist kohtades, mis jäetakse pärast teatud kellaaega maha, nagu kooliõued, pargid ja parkimismajad. Kui peate minema pimedatesse ja eraldatud kohtadesse, minge koos kellegi teisega või rääkige kellegagi telefoni teel. on seal.
8
Ära kunagi mine kuhugi võõra inimesega. Olenemata sellest, kas olete laps või täiskasvanu, on oluline olla võõrastega suheldes ettevaatlik. Püüdke hoida vähemalt käe-jala ulatuses eemal kellestki, keda te ei tunne, ja vältige võõrale autole lähenemist, kui nad teile külla kutsuvad. Ärge mingil juhul järgige võõrast inimest, olenemata sellest, kas ta palub abi või väidab, et tunneb teid.
9
Teadke läheduses olevate “turvaliste kohtade” asukohta. Hädaolukorras võtke teadmiseks lähedalasuvad politseijaoskonnad, tuletõrjejaoskonnad või haiglad. Samuti on mõistlik tähele panna, millised piirkonna ettevõtted on avatud hilja, kui juhtute, et vajate öösel abi. Jälgige, millised sõbrad läheduses elavad, et saaksite abi vajamise korral nende kodudesse minna.Jookse nendesse kohtadesse, kui tunned end ohustatuna või ebaturvalisena.Kui oled otseses ohus ja silmapiiril pole ühtegi “turvalist kohta”, helistage politsei abi saamiseks.
10
Jookse ja karju, kui tunned end ohustatuna. Ärge kartke teha müra ja väljuda olukorrast, milles tunnete end ebaturvaliselt. Kui tunnete end ohustatuna, põgenege abi saamiseks nii kiiresti kui võimalik politseijaoskonda, haiglasse või lähedalasuvasse ettevõttesse. Karjuge nii valjult kui võimalik, et võita läheduses olevate inimeste tähelepanu, mis üldiselt heidutab potentsiaalset ründajat teid jälitamast.
11
Võtke enesekaitsetund. Enesekaitsetunnid võivad olla suurepärane treening, kuid õpetavad ka olulisi oskusi. Teadmine, kuidas end ohtlikes olukordades kaitsta, suurendab teie enesekindlust ja muudab teid tänavateadlikumaks. Helistage kohalikule kogukonnakeskusele või otsige veebist teie piirkonnas õpetatavaid enesekaitsetunde.
12
Võimalusel pidage kinni oma tavalistest marsruutidest. Parim on reisida mööda tänavaid, mida tunnete, ning bussides või rongides, mida tunnete. Tundmatusse seiklemise asemel valige alati tee, mille kohta teate, et see on ohutu. Võimaluse korral vältige uute teede võtmist tööle, kooli või koju.
13
Joonistage oma reisid veebis. Kasutage Google’i kaarti või telefoni GPS-i, et enne sinna minekut koostada teekond uude kohta. Pange tähele sõidu-, kõndimis- või ühistranspordijuhiseid. Tehke juhistest ekraanipilt, et saaksite neid hiljem hõlpsalt kasutada.
14
Õppige ühistranspordisüsteemi kohta kõike, mida saate. Teadmine, kuidas linnas ringi liikuda, on tänavatarkuse oluline osa. Bussi-, metroo- ja rongiliinide hea tundmine võimaldab teil kiiresti kohad leida. Samuti aitab see teil välja selgitada, kas leiate end asukohast või olukorrast, kust soovite põgeneda.
15
Ärge kalduge oma sihtkohast kõrvale. Üldreeglina on pendelreisil või reisimisel alati kõige parem jääda kindlaks oma esialgsele sihtkohale. See võimaldab teie sõpradel ja lähedastel teada, kus te olete või kus te viibite. Pidage kinni oma algsest sihtkohast, selle asemel, et eksleda või viimasel hetkel oma plaane muuta, mis võib põhjustada ootamatuid probleeme.