Mõte loodusõnnetusest võib olla hirmutav, kuid mõne lihtsa sammuga saate ennast ja oma pere ette valmistada. Kuigi te ei pruugi teada, milline katastroof saabub või millal, kui võtate aega mitme võimaliku stsenaariumi jaoks valmistumiseks, olete hädaolukorraks valmis.
1
Täitke hädaolukorra plaan. Loo oma pere jaoks hädaolukorra plaan loodusõnnetuse puhuks. Kaasake majapidamisteave, kontaktid väljaspool linna ning kooli, töökoha ja lastehoiu kontaktteave ning hädaolukorrad. Lisage ka oma evakuatsioonimarsruudid ja varjupaigaplaanid. Mitmel veebisaidil on hädaolukorra plaanide mallid, näiteks https://www.ready.gov/make-a-plan.
2
Arutage, kuidas valmistuda kõige tõenäolisemateks katastroofideks ja neile reageerida. Kaaluge sündmuste stsenaariume, mis teie piirkonnas kõige tõenäolisemalt juhtuvad. Veenduge, et kõik teie pereliikmed teaksid, kuidas reageerida erinevatele katastroofidele, sealhulgas tornaadodele, orkaanidele, üleujutustele, tulekahjudele, talvetormidele ja elektrikatkestustele. Määrake igat tüüpi katastroofi puhul oma kodus kõige turvalisemad kohad. Näiteks koostage hädaolukorra plaan üleujutuse puhuks, kui elate veetee lähedal, või hädaolukorra plaan talvise tormi puhuks, kui elate külmas kliimas. Kõrgeim tase teie kodu on üleujutuse ajal kõige turvalisem koht, samas kui madalaim tase on kõige turvalisem näiteks tornaado ajal.
3
Määrake hoiatuste saamiseks kolm võimalust. Sireenid on üldiselt ebapiisavad hoiatused loodusõnnetuste eest. Kuid elektrikatkestuse korral ei saa te hoiatuste saamiseks loota ka ainult telerile või lauatelefonile. Registreeruge, et saada oma kohalikult omavalitsuselt tekstisõnumi või e-posti teel hädaabiteateid. Samuti peaks teil olema käepärast akutoitega AM/FM-raadio (ja lisaakud).
4
Määrake parimad evakuatsiooniteed. Tuvastage kõik oma kodus olevad sisse- ja väljapääsud ning kavandage, kuidas oma kodust evakueerute (näiteks autoga või jalgsi). Määrake, kuhu lähete juhul, kui te ei saa oma koju või isegi oma piirkonda jääda. Seejärel kaardistage mitu marsruuti oma linnast ja osariigist või piirkonnast väljumiseks. Kindlasti teavitage kõiki oma pereliikmeid evakueerimisstrateegiatest ja väljumisplaanidest. Juhuks, kui teed katastroofi ajal kahjustada saavad, on oluline, et oleks mitu võimalust.
5
Otsustage, kuidas pereliikmed suhtlevad. Töötage välja suhtlusplaan juhuks, kui teid katastroofi korral eraldatakse. Näiteks võite soovida anda igale pereliikmele ettemaksuga mobiiltelefoni ja laadija. Tehke iga pereliikme jaoks kontaktikaart, et neil oleks kõik vajalikud telefoninumbrid ja aadressid.Tekstisõnumid on hädaolukorras telefonikõnedest usaldusväärsemad. Veenduge, et lapsed teaksid, kuidas mobiiltelefoni juhtida ja tekstisõnumeid saata.
6
Valige mitu koosolekukohta. Kui kõik teie pereliikmed ei jõua määratud kohtumispaika, peaksite olema mitu ettenägematut olukorda. Valige üks asukoht oma naabruses või oma kodu lähedal, samuti koht, mis asub linnast väljas. Plaanige hädaolukorras kohtuda lähimas kohas ja hoidke linnast väljas asuv asukoht tagavaraks juhuks, kui katastroof ei võimalda teil põhikohas kohtuda.
7
Tehke treeningharjutusi. Oluline on harjutada, mida teha loodusõnnetuse korral, eriti kui teil on lapsi. Igal aastal peaksite tegema harjutuse igat tüüpi katastroofi puhul, mis võib juhtuda. Näiteks korraldage kodus tuletõrjeõppus, kui elate piirkonnas, kus esineb põua ja metsatulekahju.
8
Pakkige 3 päeva varu mitteriknevat toitu ja vett. Valige pika säilivusajaga toiduained, näiteks konservid ja pakendatud sahvritooted. Valige esemed, mis ei vaja jahutamist, aga ka neid, mida on vaja vähe küpsetada, juhuks kui teil pole katastroofi tõttu toidet. Hoidke 1 gallon (3,8 L) vett inimese (ja lemmiklooma kohta) päevas. Ärge unustage piimasegusid ja pudeleid, kui teil on imik, samuti lemmikloomatoitu kõikidele lemmikloomadele. Kraanivesi võib katastroofi korral olla joomiseks ohtlik, seega lisage pudelitesse või kannudesse rohkelt puhastatud vett. Konserveeritud supp, tuunikala, pähklid, kuivatatud puuviljad, veiseliha, pähklivõi, valgubatoonid, teraviljad, piimapulber, kuivpasta ja pakendatud kreekerid on head võimalused. Ärge unustage pakkida konserviavajat, riistu, nõusid, veekindlaid tikke. , ja võimalusel laagripliit. Sul peaks olema vähemalt 3 päeva toidu- ja veevaru, kuid kõige parem on hoida piisavalt 2 nädalaks.
9
Kaasake riided, kingad ja tualetitarbed. Pakkige iga pereliikme jaoks kaasa 3-päevane rõivavaru (sh mitu kihti), sokid ja lisajalatsid. Kaasa tuleks lisada ka tualetitarbed, nagu seep, šampoon, naiselikud tooted, tualettpaber, hambaharjad, hambapasta ja deodorant. Kui teil on väikesed lapsed, lisage mähkmeid ja salvrätikuid.
10
Lisage peavarju ja turvavarustust. Pakkige kaasa hädaabitekid, magamiskotid ja telk või kaks juhuks, kui te ei saa oma koju jääda. Mitmeotstarbeline tööriist (nt nuga/viil/tangid/kruvikeeraja kombinatsioon) ja vile oleks samuti mugav kaasas kanda.
11
Pakkige elektroonika ja akud. Kaasa mitu taskulampi, AM/FM-raadio ja lisaakud. Samuti võite soovida lisada laadijaga ettemakstud mobiiltelefoni juhuks, kui teie laua- või mobiiltelefon looduskatastroofi ajal ei tööta.
12
Kaasa ravim ja esmaabikomplekt. Teie komplektis peavad olema retsepti- ja käsimüügiravimid. Lisage esmaabikomplekt, mis sisaldab kiirjääpakke, sidemeid, antiseptilist salvi, kääre, teipi, õmbluskomplekti jne. Pakkige lisaprillid või kontaktläätsed ja lahus ning kõik muud vajaminevad meditsiinitarbed, nagu kepp või lisapatareidega kuuldeaparaadid. Kui teil on lemmikloomi, võite lisada nii välimeditsiini käsiraamatu kui ka veterinaarmeditsiini käsiraamatu.
13
Lisage sularaha, kaardid ja varuvõtmed. Hea mõte on hoida oma hädaabikomplektis veidi sularaha. Juhuks, kui pangad või sularahaautomaadid on suletud, lisage väikesed ja suured arved. Kaasa tuleks lisada ka piirkonna kaardid ning varumaja ja autovõti.
14
Hoidke komplekti jahedas ja kuivas kohas. Et teie toitu ja vett jätkuks võimalikult kauaks, ärge hoidke komplekti otsese päikesevalguse, liigse niiskuse või kõikuvate temperatuuride läheduses. Ideaalne temperatuurivahemik on 40–70 °F (4–21 °C). Kuigi vannitoad ja köögid ei ole suurepärased võimalused, sobivad keldrid ja riidekapid suurepäraselt. Soovi korral võite valmistada teise komplekti ja hoiustada selle autos.
15
Pange olulised paberid tule- ja veekindlasse lukukasti. Olulised paberid võivad loodusõnnetuses kaduma minna, nii et täitke lahtrisse iga pereliikme isikutunnistuse koopiad, samuti sünnitunnistused, passid, aktid ja ametinimetused. Võite lisada ka kindlustuspaberid, immuniseerimisdokumendid ja oma pere hädaabiplaani koopia. Lisage pereliikmete ja muude oluliste kontaktide jaoks ka telefoninumbrite ja aadresside loend. Hoidke hädaabikomplektis nii karp kui ka võti. Teise võimalusena saate skannida olulisi dokumente ja salvestada need komplekti kuuluvasse veekindlasse konteinerisse mälupulgale. .
16
Pöörake esemeid regulaarselt. Selleks, et riided ja jalanõud istuvad ning toit ja ravimid ei oleks aegunud, peaksite esemeid iga aasta või paari tagant välja vahetama. Ostke oma pakkide jaoks uusi tarvikuid ja kasutage olemasolevaid oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.
17
Tunnistage potentsiaalselt ohustavaid olukordi. Vaadake oma piirkonna uudiseid ja ilmateateid, et saaksite olla kursis piirkonna võimalike katastroofidega. Samuti saate oma nutitelefoni alla laadida rakendusi, nagu Natural Disaster Monitor või Weather Underground, mis hoiatavad teid võimalike katastroofide eest teie asukoha lähedal.
18
Valmistage pereliikmed ette selleks, mis võib juhtuda. Kui teie perekonda ohustab loodusõnnetus, selgitage neile, mis toimub. Vaata üle oma hädaolukorraks valmisoleku plaan, et kõik teaksid, mida katastroofi korral teha. Veenduge, et olete vajaduse korral valmis paigale varjuma või evakueeruma.
19
Jälgige peatsete katastroofide edenemist. Pöörduge sageli oma uudistejaama poole, et olla kursis ilmamuutustega või tingimustega, mis võivad katastroofi kulgu muuta. Registreeruge, et saada oma kohalikult omavalitsuselt või ilmateenistuselt hoiatusi või värskendusi, et olla toimuvaga hästi kursis.
20
Võimaluse korral evakueeruge enne katastroofi toimumist. Kui teie piirkonnas on oht, evakueeruge enne selle saabumist. Teie kohalik omavalitsus või asutus võib loodusõnnetuse korral anda korralduse evakueerimiseks, seega järgige kindlasti nende juhiseid. Kui te ei saa evakueeruda, pange oma kohale varjualune, kuni piirkonnast lahkumine on ohutu.