Hea tunne on teisi aidata. Ja uuringud näitavad, et kui teete kellegi teise heaks midagi toredat, ei aita see mitte ainult teda, vaid annab teie elule tähenduse, mis võib suurendada teie üldist õnne ja heaolu. Kui soovid saada abivalmimaks inimeseks, saad hakata teiste elusid muutma vaid mõne lihtsa sammuga.
1
Kui tegutsete kavatsusega, on lihtsam kujundada uusi harjumusi. Selle asemel, et endale lihtsalt öelda, et oled nüüdsest rohkem abivalmis, seadke endale konkreetsed eesmärgid. Proovige seda teha iga päev järjekindlalt, et see muutuks teie rutiini osaks. Teie eesmärgid ei pea olema suured, eriti kui olete alustanud. Näiteks võite endale öelda: “Täna aitan oma ema majapidamistöödel. Pakun pärast hommikusööki nõusid pesta.â€Kui see aitab, kirjutage oma kavatsused planeerijasse või tekstidokument. Saate isegi oma telefonis endale meeldetuletuse seada.
2
Päeviku pidamine võib inspireerida ja motiveerida teid jätkuvalt aitama. Kasutage oma päevikut mis tahes viisil, mis teile kasulik on. Näiteks võite panna kirja ideid, kuidas olla abivalmis, panna kirja konkreetsed eesmärgid ja meeldetuletused või jälgida kasulikke asju, mida juba teete. Uute harjumuste kujundamine on lihtsam, kui nende taga on selged põhjused. Proovige kirjutada üles nimekiri põhjustest, miks soovite olla kasulikum. Näiteks: “Abiks olemine annab mu elule eesmärgitunde” või “Abivamma olemine parandab minu suhteid teistega.”
3
Kui oled hõivatud, on raske leida aega, et teiste heaks teha. Kui soovite aidata, kuid te pole kindel, millal see sobib, istuge maha ja vaadake oma ajakava. Mõelge välja, millal teil on vähe vaba aega, isegi kui see on vaid 10 või 15 minutit, et iga päev midagi kasulikku teha. Sellise ülesehitusega on lihtsam keskenduda sellele, mis on teie jaoks tõeliselt oluline, näiteks teiste abistamisele. Näiteks võite igal pärastlõunal eraldada 20 minutit, et aidata oma õde-venda kodutööde tegemisel.
4
Näidake ümbritsevatele inimestele head eeskuju. Kui olete teiste vastu lahke, loob see lainetuse. See tähendab, et teil on jõud oma kogukonda paremaks muuta, olles lihtsalt oma parim mina! Kui suhtlete teistega, püüdke olla armuline, vastutustundlik ja lugupidav. Nad võivad lihtsalt saada inspiratsiooni selle eest tasumiseks. On palju väikeseid viise, kuidas teistele heaks eeskujuks olla. Näiteks võite teha täiendavaid jõupingutusi, et olla toidupoe kassapidajaga viisakas, või anda endast kõik, et teha kellelegi siirast komplimenti. Samuti võite olla positiivne mõjutaja, kui tegutsete sotsiaalselt vastutustundlikult. Näidake näiteks COVID-pandeemia ajal eeskuju, kandes maski ja järgides sotsiaalse distantseerumise reegleid.
5
Otsige oma kogukonnast organisatsioone, kes vajavad abi. Abiks olemine tähendab enamat kui lihtsalt tuttavate inimeste otsimist. Samuti saate pakkuda oma aega või oskusi oma piirkonna heategevusorganisatsioonidele, teenindusorganisatsioonidele või koolidele. Pöörduge organisatsioonide poole, kes teid toetavad, et teada saada, kas saate midagi teha. Näiteks võite vabatahtlikult kohalikus raamatukogus lastele lugeda, lähedal asuvas varjupaigas loomadega aega veeta või teha raha kogumise üleskutseid heategevus, mida toetate. Kui teil on erioskusi, leidke viise, kuidas neid kasutada! Näiteks kui olete matemaatikahuviline, võite pakkuda oma naabruskonna põhikooli lastele juhendajat.
6
Uurige heategevusorganisatsioone ja uurige, milliseid annetusi nad vajavad. Heategevuseks annetamine on suurepärane viis aidata inimesi, kes seda kõige rohkem vajavad. Kui leiate heategevusorganisatsiooni, mis toetab teid huvitavat eesmärki, vaadake selle veebisaiti või helistage, et saada teavet oma annetusvõimaluste kohta. Paljud heategevusorganisatsioonid eelistavad esemete vastuvõtmisele raha hankimist. Enne kaupade (nt konservid või riided) annetamist kontrollige, kas need on tõesti tagaotsitavad. Enne annetamist kontrollige oma potentsiaalse heategevusorganisatsiooni mainet heategevuse jälgimise veebisaidil, nagu BBB Wise Giving Alliance, Charity Navigator või Charity Watch. Nii saate teada, kas teie annetus läheb tõesti inimestele, kes seda vajavad.
7
Juhuslikud heateod võivad inimese päeva tõeliselt heledamaks muuta. Vaadake ringi, et leida asju, mida oleks vaja teha, olenemata sellest, kas olete kodus, koolis, tööl või sõbra juures. Selle asemel, et oodata, kuni keegi küsib, võtke initsiatiiv enda kätte ja viige asi korda! Näiteks võite viia prügi välja, koristada pärast sööki või pesta autot enne, kui keegi selle kohta midagi ütleb.
8
Mõnikord on kõige parem välja selgitada, mida on vaja enne sissehüppamist. Ärge alati eeldage, et teate, mida keegi tahab või vajab, eriti kui tal on raske olukord. Nad võivad vajada kätt asjade ajamiseks või lihtsalt rääkida sellest, kuidas nad end tunnevad. Öelge lihtsalt midagi sellist: “Kas ma saan midagi teha, et aidata? Kui inimene kõhkleb midagi konkreetset nimetada, proovige teha mõni õrn pakkumine. Näiteks: “Kui soovite, võin välja joosta ja teile mõne kaasa haarata. lõunasöök või “Kas see aitaks, kui siin koristataks, kui lähete natukeseks puhkama?” Ärge olge pealetükkiv, kui nad ei ütle.
9
Abistamiseks on oluline hea suhtlus. Kui keegi räägib teile sellest, mida ta soovib või vajab, proovige tõesti mõista, mida nad ütlevad, selle asemel, et seda lihtsalt passiivselt endasse võtta. Andke märku, et pöörate tähelepanu, näiteks noogutage ja öelge näiteks “Jah”. ,†või “Ma kuulen sind.†Samuti võite äsja öeldu ümber sõnastada, et veenduda, et saate sellest aru. Näiteks öelge midagi sellist: “Tundub, et olete rabatud, kui proovite seda kõike lõpetada. projekte omal käel ja aitaks, kui keegi neist ühe teie käest ära võtaks. Kas see on õige?â€Võite küsida ka selgitust, kui te millestki aru ei saa. Näiteks: „Kas te räägite mulle lähemalt probleem, mis teil failidega on? Ma ei saanud sellest päris hästi aru. Mõnikord võib lihtsalt kuulamisest olla suur abi!
10
Ainuüksi kohalolek võib olla suureks abiks. Kui tead kedagi, kes seisab silmitsi raskes olukorras, küsi, kas ta tahaks, et sa kaasa läheksid. Näiteks võite pakkuda, et lähete pereliikmega stressirohkele arstivisiidile või veedate lihtsalt aega sõbraga, kes on läbi elamas rasket lahkuminekut. Öelge midagi sellist: “Tahad, et ma märgiksin kaasa, kui lähete täna kontrolli ?†või “Ma tean, et asjad on viimasel ajal rasked olnud. Kas soovite, et ma täna pärastlõunal mõneks ajaks teie juurde tuleksin? Isegi kui te tegelikult palju ei tee, võib teie kohalolek kallimale raskel ajal tõeliselt rahustada.
11
Abi andmisel pealesurumine võib teha rohkem kahju kui kasu. Enne kui kedagi aitad, peatu ja mõtle. Isegi kui nad näevad välja, et neil on raskusi, võivad nad tõesti soovida jääda üksi või nad ei pruugi soovida sellist abi, nagu arvate, et nad saavad. Kui kahtlete, on alati parem küsida! Näiteks kui keegi räägib teile raskest ajast, mida ta läbi elab, siis ärge eeldage, et ta soovib nõu või otsib viisi, kuidas asju parandada. Selle asemel, et nõu anda, küsige midagi taolist: “Kas ma saan midagi teha või tahate lihtsalt hinge heita?” Olge eriti tundlik puuetega inimesi aidata. Küsige alati enne abi andmist, kui te ei tea, inimene ja teavad, et nad tahavad teie abi.
12
Konstruktiivne kriitika ja tagasiside võivad aidata teil olla rohkem abivalmid. Kui teete midagi teise inimese heaks, pöörduge aeg-ajalt tema poole. Küsige, kas nad tahaksid, et te teeksite midagi teisiti või kas see, mida te teete, on neile tegelikult kasulik. Võtke nende vastus südamesse ja pidage seda meeles järgmisel korral, kui neile abikäe ulatate. Näiteks võite küsida oma partnerilt: “Kas oleks abi, kui ma teile tööl lõunat toon? Kas on midagi muud, mida soovite, et ma teeksin. pane järgmine kord?â€
13
Mõnikord ei saa te lihtsalt kellelegi vajalikku abi anda. Kui tunnete, et olete üle pea või abist, mida olete andnud, ei piisa, on täiesti okei saada lisatuge. Ärge kartke paluda sõbral, kallimal või muul usaldusväärsel inimesel osaleda või isegi saada professionaalset abi. Mõnel juhul on oluline kaasata professionaal. Näiteks kui olete mures, et kellelgi, keda te armastate, on vaimse tervise kriis, võib kõige parem julgustada teda arsti või nõustaja poole pöörduma. Kui arvate, et teil on hädaolukord, ärge kõhelge helistada 911 või kohalikule hädaabinumbrile. Ärge proovige sellega ise hakkama saada! Kui olete laps või teismeline, pöörduge abi ja nõu saamiseks vanema, õpetaja või muu usaldusväärse täiskasvanu poole.