Rattaga jääl sõitmine pole nii ohtlik, kui pealtnäha paistab, kuid selle ohutuks tegemiseks on vaja enamat kui ainult korralikku kiivrit. Samuti tuleb jalgratas varustada ostetud või isetehtud naastrehvidega ning õppida õigeid jäärattatehnikaid. Kui sõitja on korralikult ette valmistatud, võib talvine rattasõit olla tõhus viis linnas liikumiseks, vormis püsimiseks ja ühistranspordi või mootorsõiduki hooldamise raha säästmiseks.
Parema haarduvuse tagamiseks tuleks enne jääl sõitmist veenduda, et jalgratta rehvid on naastidega. Naastrehve saab osta rattapoest või teha naastrehve kodus. Isetehtud naastrehvide loomiseks tuleks rehvi sisemusse sisestada väikesed kruvid. Kruvid peaksid rehvi välispinnast välja jääma ja olema tasakaalu tagamiseks ühtlaselt paigutatud. Enne velje rehvi vahetamist tuleks kruvipead katta teibi või plastrihmaga, et need sisekummi kogemata välja ei lööks.
Rattaga jääl sõitmine nõuab ka korralikku tehnikat. Jalgrattaga tuleks manööverdada aeglaselt, hoides jalgratast püsti ja püüdes võimalikult kaua sirgjooneliselt sõita. Kui on vaja pööret, tuleks võtta aega, et seda teha sujuvalt, jalad alla, et aidata tasakaalu säilitada. Kasulik on kanda ka käepidemega kingi, et tagada pöörete ajal stabiilsus. Keset pööret ei tohi pidurdada, sest see võib põhjustada jalgratta kontrollimatut libisemist.
Rattur saab jää libedust varakult testida, vajutades pidurit, et näha, kui kaua kulub ratta täielikuks jääl peatumiseks. Kasutada tuleks ainult tagaratta pidurit, sest kui rehv ootamatult libiseb, on esirehvi toel kergem taastuda. Pidurit tuleks vajutada järk-järgult ja pidurdada aeglaselt, sest järsult pidurdades võib rehv libiseda. Lähtudes sellest, kui kaua kulub jalgratta täielikuks peatamiseks treeningpidurduse ajal, peaks sõitja ette planeerima, millal on vaja sõidu ajal tegelikult peatuda või kiirust aeglustada.
Samuti tuleks talvise ilmaga rattaga sõites olla eriti tähelepanelik ümbruskonna suhtes. Rattur peaks teadma, millal jää lõpeb, ja pidevalt kontrollima ala takistuste, autode ja teiste jalgratturite suhtes. Teistega, kes jääteed jagavad, tuleks suhelda silmsidet ja käemärke kasutades. Rattaga jääl sõites on pidev vajadus kõik tegevused ette planeerida. Nõuetekohase tasakaalu säilitamiseks tuleks olla valmis jalga (või jalad) igal hetkel alla panema.