Kuidas öelda tere vietnami keeles

Vietnami sõna “chào” tähendab inglise keelde tõlgituna “tere”, kuid üldiselt ei tohiks te vietnami keeles kedagi tervitades kasutada sõna “chÃo”. Keeles kehtivad teiste tervitamise reeglid vanuse, soo ja tuttavate põhjal, seega peate õige tervituse rääkimiseks neid reegleid järgima.

1
Öelge üldiseks tervituseks “xin chà o”. Kui õpite selgeks ainult ühe vietnami tervituse, oleks “xin chÃo” tõenäoliselt parim tervitus.Hääldage “xin chÃo” järgmiselt: sin jowSõna “chÃo” tähendab inglise keeles “tere”, kuid te kasutaksite seda harva üksi. Tavaliselt tuleb terminile järgneda mõni muu sõna, mis põhineb teise inimese vanusel, sool ja tuttaval. Kui lisate sõna “chÃo” ette, muudab fraas viisakamaks. Vietnami keelt emakeelena kõnelevad inimesed jätavad selle tavaliselt vanemale või imetlevatele inimestele, kuid muukeelsed saavad seda fraasi kasutada viisaka viisina öelda “tere” kõigile, kui õiget lõpufraasi ei tea.

2
Kasutage “chào bạn”, kui olete lähedal. Kui olete kellegi vanuselt lähedased, oleks kõige täpsem viis öelda “tere” “chÃo bạn”.Häälda “chÃo bạn” järgmiselt: jow bahnSõna “chÃo” tähendab “tere”. inglise keeles ja “bạn” on mitteametlik viis öelda “sina”. Kuna tegemist on sõna “sina” mitteametliku versiooniga, vältige selle kasutamist vanemate või teiste inimeste poole pöördumisel, kelle vastu peate austust üles näitama. See fraas sobiks nii meestele kui naistele. Seda fraasi saate kasutada ka selleks, et öelda “tere” inimesele, kellega olete tuttavad, olenemata vanusest või soost.

3
Vanematega rääkides valige “chÃo anh” või “chÃo chị. Kui teine ​​isik on vanem mees, kasutage sõna “chÃo anh”. Kui teine ​​isik on vanem naine, kasutage sõna “chÃo chị.”Häälda “chÃo anh” järgmiselt: jow ahnHäälda “chÃo chị” järgmiselt: jow jeeTermina “ahn” on viisakas viis öelda ” sina”, kui kuulaja on meessoost. Samamoodi on termin “chị” viisakas viis öelda “sina”, kui kuulaja on naine. Pange tähele, et kasutaksite neid tervitusi harva kellegi jaoks, kes on teiega noorem või umbes sama vana.

4
Lülituge nooremate inimeste jaoks valikule “chÃo em”. Kui räägite kellegagi endast tunduvalt nooremaga, oleks kõige sobivam tervitus “chÃo em”.Hääldage “chÃo em” järgmiselt: jow ehmKasutage seda tervitust olenemata sellest, kas teine ​​isik on mees või naine.Ärge kasutage see tervitus on teiega vanem või ligikaudu sama vana.

5
Vajadusel pöörduge kellegi poole nimepidi. Kui teil on kellegagi tuttavad tingimused, võite järgida selle inimese nimega tervitust “chÃo”. Kui teine ​​isik on vanuselt lähedases eas või teile väga tuttav, võite tervitusest osa “teie” välja jätta ja kasutage ainult nime. Teisest küljest, kui te pole teise inimesega väga tuttav või kui teine ​​isik on vanem või noorem, võib teil siiski olla vaja sobivat “sina” asesõna. Näiteks kui räägite lähedase sõbraga nimega Hien, võite seda inimest lihtsalt tervitada sõnaga “chÃo Hien”. Kui Hien on vanem naine, peaksite ütlema: “chÃo chị Hien.” Kui ta oleks noorem naine, peaksite ütlema: “chÃo em Hien.” Samuti pange tähele, et peaksite alati kasutama teise inimese eesnime, mitte tema perekonnanime. See kehtib olenemata vanusest, soost või tuttavusest.

6
Vastake telefonile “Ã-lô.” Kui vastate telefonile, on kõige tavalisem viis teises otsas oleva inimese tervitamiseks “Ã-lô!”Häälda “Ã-lô” järgmiselt: ah-lohSee tervitus töötati välja enne, kui helistaja tuvastamise teenused olid saadaval, nii et telefonile vastates ei olnud võimalik teada, kes kõneleja võiks olla. Seetõttu ei kasutata asesõnu “sina” selle fraasiga sageli koos. Kuigi see tervitus on telefoni jaoks väga sobiv, ei tohiks te seda kasutada, kui tervitate kedagi näost näkku.

7
Õppige erinevaid kellaaja tervitusi. Kuigi on üsna ebatavaline, et tervitust vastavalt kellaajale muudetakse, võite aeg-ajalt selliseid tervitusi kohata. Need tervitused on: Tere hommikust: “chào buổi sáng” (jow booh-ee shang) Tere pärastlõunast : “chào buổi chiá»u” (jow booh-ee jeeh-oo)Tere õhtust: “chào buổi tá»’i” (jow booh-ee doy Enamikul juhtudel te ei tee seda peate kasutama mõnda neist tervitustest. Piisab lihtsast “chào”-st, millele järgneb sobiv asesõna. Kui keegi ütleb teile kõigepealt ühe neist tervitustest, oleks asjakohane see siiski tagastada.

8
Küsige “khá»e không?” Vahetult pärast algussõna “tere” võite küsida “kuidas läheb”, öeldes “khá»e không?”Häälda “khá»e không” järgmiselt: kweah kohngTõlgitud sõna-sõnalt, küsite teiselt inimene “terve või mitte?” Võite seda fraasi kasutada eraldi, kuid õigem oleks lisada fraasi ette kõige sobivam “sina” asesõna vanuse ja soo alusel: “bạn” lähedase vanuse jaoks, “anh” vanema mehe jaoks, “chị” vanema emase jaoks ja “em” noorema jaoks. Näiteks võite küsida vanemalt mehelt “anh khá»e không?”

9
Vastake oma tervisega seotud päringutele. Kui keegi küsib teilt “khá»e không?”, on vastamiseks mitu võimalust. Hea üldine vastus oleks “Khoẻ, cảm Æ¡n.”Häälda “Khoẻ, cảm Æ¡n” järgmiselt: kweah, gam uhhnInglise keelde tõlgituna tähendab see vastus “Ma olen terve, aitäh” “Pärast teie vastust saate sõna-sõnalt tagastada sama küsimuse (“khá»e không?”) või öelda “Ban thi sao?”, mis tähendab: “Ja sina?”Häälda “ban thi sao” nagu: ban ty sao

10
Tere tulemast kellelegi “chào mừng. Kui tervitate kedagi, kes on tulnud teie koju, töökohta, eluruumi või üritusele, võite teda tervitada, öeldes “chào mừng, mis on vietnami vaste sõnale “tere tulemast”. Hääldage “chào”. mừng” as: jow munnSelle fraasi osa “mừng tähendab “tere tulemast”, nii et sisuliselt ütlete “tere tulemast”. Samuti peaksite sellele tervitamisele järgnema sobiva “sina” asesõnaga : “bạn” lähedasele inimesele, “anh” vanemale mehele, “chị” vanemale naisele ja “em” kellelegi nooremale. Näiteks võite öelda kellelegi, et olete vana , “chào mừng bạn.”