Kreeka on populaarne reisisihtkoht. Nagu enamikus Euroopa riikides, on inglise keelt kõnelevaid kreeklasi suhteliselt lihtne leida. Kuid teie reisikogemust saab täiustada, kui õppige selgeks mõned tavalised kreekakeelsed fraasid. Midagi nii lihtsat nagu kreeka keeles tere ütlemise õppimine võib teie kohtlemisele positiivselt mõjuda. Kasutage neid näpunäiteid, et õppida inimesi kreeka keeles tervitama.
1
Öelge “Yassou”. Häälda see “YAH-soo”. See fraas sobib kõige paremini mitteametlikult ühele inimesele tere ütlemiseks. Naeratage, kui ütlete – olge sõbralik! Pidage meeles, et “Yassou” on kreeka häälduse umbkaudne ingliskeelne versioon. Mõnikord kirjutatakse seda sõna “giasou” või “ya su”. Võite ka mitteametlikus keskkonnas lühendada fraasi “ya”-ks. Öelge “Yassas” (hääldatakse “YAH-sas”) ametlikes olukordades või kui tervitate mitteametlikult kahte või enamat inimest korraga. Kasutage seda ametlikku versiooni, kui pöördute võõra või vanema inimese poole. Tehniliselt sobib mõnevõrra mitteametlikum “yassou” kõige paremini kasutamiseks inimestega, keda tunnete, ja endast palju noorematega. Siiski kuulete mõlemat kasutamist vaheldumisi, nii et te ei pea palju muretsema selle “õigeks muutmise” pärast.
2
Kasutage “Herete”. Häälda seda “HE-reh-teh”; öelge e nagu sõnas “muna”. “Herete” saate kasutada nii ametlikes kui ka mitteametlikes olukordades. Seda kasutatakse tavaliselt kella 10.00–14.00.
3
Kasutage ajalisi tervitusi. Nagu paljudes kultuurides, kasutavad kreeklased hommikul, pärastlõunal ja õhtul teatud ajalisi tervitusi. Enamikul juhtudel võite kasutada “yassou” või “yassas”, kuid teile võivad sobivamad olla järgmised fraasid.Kalimera (καλημÎÏα): “tere hommikust”. Kasutage seda asukohta või sündmusele jõudmisel või sealt lahkumisel. Häälda see “kah-lee-MEH-rah”. Kalispera (καλησπÎÏα): “tere pärastlõunal” või “tere õhtut”. Kasutage seda ainult siis, kui tulete kohta või kohtute kellegagi õhtul või öösel. Häälda see “kah-lee-SPARE-a”.Kalinihta (καληνÏχτα): “head ööd”. Kasutage seda fraasi ainult hüvastijätuks õhtul või öösel. Häälda see “kah-lee-NEE-hta”.
4
Saate aru, kuidas kreeklased üksteist tervitavad. Kreeka inimesed kipuvad olema oma tervitustel avatud ja juhuslikud. Seetõttu on ametlike ja mitteametlike tervituste vahel vähe rangeid erinevusi. Olge oma kehakeelega avatud ja juhuslik. Proovige luua silmsidet ja naerata nii võõrastele kui ka sõpradele. Ärge kummardage ega proovige põsele suudelda. Esimene on liiga formaalne ja teist võib pidada liiga edasiviivaks. Ärge püüdke kätt suruda, kui teile kätt ei pakuta. Kätlemine pole Kreekas tavaline komme – kindlasti mitte sõprade ega kohalike seas.
5
Õppige ütlema kreekakeelseid hüvastijätufraase. Keskenduge neile, mis sobivad vestluse või päeva lõpus. Öelge “antio”. Rõhutage kindlasti “i”-silpi. See on tavaline mitteametlik hüvastijätt. Öelge “geia” (hääldatakse “gee-ah”) või “ya”. See võib tähendada nii “tere” kui ka “hüvasti”.
6
Küsige, kas kohalikud räägivad teie keelt. “Mila’te…?” tähendab “kas sa räägid…?” Fraasi loomiseks lisage see oma keele kreekakeelsele sõnale. Mõnel juhul võib teil olla lihtsam vestelda oma emakeeles – või mõnes muus Euroopa keeles, mis on ühine nii teile kui ka sellele kreeklasele. Inglise keel: “Mila’te Agglika’?”Prantsuse: “Mila” te Gallika’?”Saksa: “Mila’te Germanika’?”Hispaania: “Mila’te Ispanika’?”Hiina: “Mila’te Kine’zika?”
7
Esitada küsimusi. Teil võib olla kasulik teada teatud levinud küsilauseid. See võib viia teie suhtluse pinnapealsest “tere” tasemest madalamale. Kuid pidage meeles, et teil võib olla raske saadud vastuseid mõista! Öelge “Pos Ise?” et küsida “Kuidas läheb?” Hääldage seda lühikese “s”-ga – nagu “ose” sõnas “doos”, mitte sõnaga “nina”. “Pos ee-say”.Öelge “ti kaneis” (tee kah-nis), et küsida “Mis toimub?”Kasutage “Umidl pos ise vrexima?” et öelda “Kuhu sa lähed?” Häälda see “Um-id pos ise vere-MA”. Öelge “esi?” (hääldatakse “eh-see”), et kajastada küsimust sõnadega “Ja sina?”
8
Räägi endast. Kui keegi küsib, kuidas teil läheb, võib olla kasulik vastata põhiliste tunnustega, nagu “hea”, “halb” ja “okei”. “mina” on kreeka keeles “egO”. “Sina” on “esi”.Hea: kalAI ei ole korras: “den eimai kala”.Pole hea: Oxi (O-hi) kalA,Jah: “neh”Ei: “OH-hee”