Kuidas novellat kirjutada

Novella on ilukirjanduslik teos, mis on umbes 20 000–40 000 sõna pikk. Novelli kirjutamine on lõbus väljakutse, kui teil on raskusi novellilt romaanile üleminekuga. Heal novellil on novelli tempo ja tegevus, samuti romaani üksikasjalikud tegelased ja süžee. Alustage novelli ideede leidmisega. Seejärel looge esimene mustand ja lihvige see nii, et see oleks parim.

1
Keskenduge konkreetsele teemale või ideele. Novellid töötavad kõige paremini, kui need on keskendunud ühele teemale või ideele. Valige teema nagu “armastus”, “identiteet” või “kaotus” ja uurige seda romaanis üksikasjalikumalt. Otsige üles teema või idee, millest tunnete, et teil on palju kirjutada, ja kasutage seda kui inspiratsioon. Näiteks võite kirjutada romaani kaotusest, kui teil on peategelane, kes tegeleb kaotusega oma elus.

2
Looge kaasahaarav peategelane. Heal novellil on üks peategelane, kes on lugejale teejuhiks. Peategelane peaks tundma end lugeja jaoks konkreetse inimesena, kellegagi, kellega ta tutvub isiklikul ja intiimsel tasandil. Paljud romaanid on kirjutatud esimeses isikus, peategelase vaatenurgast. Võite proovida kasutada ka kolmandat isikut, kusjuures novelli põhirõhk on peategelasel.

3
Valige inspireeriv seade. Valige seade, mida tunnete hästi või teil on palju kirjutada. Kasutage seda seadet novelli jaoks inspiratsiooniallikana. Näiteks võite novelli jaoks valida II maailmasõja sõjaväebaasi. Või võite valida asukohaks oma kodulinna.

4
Lugege novelli näiteid. Žanri paremaks mõistmiseks lugege edukaks peetud novelli näiteid. Võite lugeda: Franz Kafka Metamorfoos mere ääres, Veronique Olmi, keegi ei kirjuta kolonelile, Gabriel Garcia Marquez. Tarkvaraobjektide elutsükkel, Ted Chiang

5
Joonistage novelli ülevaade. Saate kirjeldada romaani süžeediagrammi abil, mis koosneb viiest osast: ekspositsioon, õhutav juhtum, tõusev tegevus, haripunkt, langev tegevus ja eraldusvõime. Võite kasutada ka kolme vaatuse struktuuri, kus on seadistus, konflikt ja lahendus. Veel üks viis, kuidas saate romaani visandada, on kasutada lumehelbemeetodit. See meetod koosneb neljast osast: ühe lause kokkuvõte, ühe lõigu kokkuvõte, tegelaste kokkuvõte ja stseenide arvutustabel.

6
Loo tugev ava. Üllata oma lugejat oma romaani esimestel ridadel. Kaasake neid hämmastava pildi või huvitava keelega. Proovige esimestel ridadel kokku võtta romaani põhikonflikt või probleem, et lugeja oleks ülesehitusest teadlik. Näiteks Kafka romaan “Metamorfoos” algab reaga: “Kui Gregor Samsa ärkas ühel hommikul rahututest unenägudest. , avastas ta end oma voodis koletuseks kahjuriks muutunud.â€

7
Keskenduge kesksele konfliktile. Ärge täitke romaani mitme konflikti või probleemiga. Keskenduge vaid ühele konfliktile ja uurige seda üksikasjalikult. Konflikt peaks avaldama peategelasele survet ja sundima teda tegema suuri otsuseid või valikuid. Näiteks Kafka filmis “Metamorfoos” on peategelane Gregor Samsa konfliktis, kus ta peab igapäevase eksistentsiga hakkama saama kui viga. , kui ta ei taha olla lollakas ja eelistaks olla inimene.

8
Vähendage alamtükke ja kõrvalmärke. Kui teil on liiga palju alajooni ja väiksemaid tegelasi, võite romaani kirjutamisel fookuse kaotada. Samuti võivad nad muuta novelli liiga pikaks ja sõnarohkeks. Proovige romaanis kinni pidada maksimaalselt ühest süžeest ja ühest kuni kahest väiksemast tegelasest. Näiteks Veronique Olmi romaanis “Mere ääres” on loos kokku vaid kolm tegelast, ema ja tema kaks last.

9
Uurige novellis piiratud ajavahemikku. Keskenduge novellis teatud arvule päevadele, nädalatele või kuudele. Vähendage ajanihkeid romaanis, et lugeja saaks osa peategelase elust. Näiteks Kafka “Metamorfoosis” keskendub romaan ühe päeva sündmustele Gregor Samsa elus.

10
Lõpetage romaan tugeva lõpuga. Heal novellil on üllatav, kaasahaarav ja võimas lõpp. Ehitage üles lõpp, mis jätab lugeja üllatunud, aga ka rahulolevaks. Näiteks Olmi filmis “Mere ääres” keskendub lõpp emategelase hullumeelsuse spiraalile ja selle mõjule tema lastele.

11
Lugege mustand ette. Kui teil on romaani mustand, lugege see algusest lõpuni ette. Pange tähele, kuidas iga peatükk või jaotis üksteisega sulandub. Veenduge, et romaan keskenduks ühele kesksele konfliktile. Samuti võite novelli ette lugeda, et kontrollida õigekirja-, grammatika- ja kirjavahemärke.

12
Näidake seda teistele. Saate romaani kohta tagasisidet teistelt, näiteks eakaaslastelt, sõpradelt ja pereliikmetelt. Küsige neilt, kas nende arvates teeb romaan head tööd ühe keskse konflikti ja ühe peategelase vaatenurga uurimisel. Olge avatud teiste konstruktiivsele tagasisidele, sest see aitab romaani paremaks muuta.

13
Vaadake mustand selguse ja pikkuse huvides üle. Vaadake mustand läbi ja eemaldage kõik mittevajalikud lõigud või stseenid. Hoidke romaan lühike ja sisutihe. Olge oma töö halastamatu toimetaja ja vabanege hetkedest, mis ei tundu novellis asjakohased ega olulised.