Väite küsimuseks muutmine võib alguses tunduda raske, kuid see võib olla lihtsam, kui arvate. Kasutate väidet, et väljendada fakti, arvamust või seisukohta teema kohta. Teisest küljest esitate küsimusi, et saada teavet teistelt. Saate hõlpsasti muuta väite küsimuseks, liigutades abitegusõna, liigutades olemisverbi või lisades tegusõna tegemise. Lisaks saate konkreetse teabe saamiseks lisada küsisõna või küsimärgi.
1
Otsige lausest abistavat tegusõna. Levinud abistavad tegusõnad on omama, omama ja pidanud. Lisaks on abiks sellised sõnad nagu “peaks”, “oleks”, “võiks”, “võib”, “võib”, “võib” ja “tahab”. Lugege lause uuesti läbi, et näha, kas selles on abistavaid tegusõnu. Siin on näited lausetest, millel on abistav tegusõna paksus kirjas:Õpetajad on meid kohelnud lahkelt.Nad olid juba söönud.Ta võidab võitluse.Minu kass roniks selle puu otsa.Pirukas suudab toita kaheksat inimest.Me kohtume uuesti.Ma olin seistes.
2
Küsimuse esitamiseks liigutage abistav tegusõna lause ette. Kirjutage lause ümber, esimese sõnana abistav tegusõna. Jätke teised sõnad samasse kohta ja kirjutage need täpselt nii, nagu need avalduses on. See muudab teie avalduse küsimuseks. Siin on mõned näited: Õpetajad on meid lahkelt kohelnud. → Kas õpetajad on meid lahkelt kohelnud? Nad olid juba söönud. → Kas nad olid juba söönud? Ta võidab võitluse. → Kas ta võidab võitluse? Minu kass roniks selle puu otsa. → Kas mu kass roniks selle puu otsa? See pirukas suudab toita kaheksat inimest. → Kas see pirukas suudab toita kaheksat inimest? Kohtume veel. → Kas me kohtume uuesti? Seisin püsti. → Kas ma seisin?
3
Kasutage esimest abitegusõna, kui lauses on rohkem kui 1 abistav tegusõna. Mõnikord on teil mõni lause, mis sisaldab toimingu kirjeldamiseks rohkem kui ühte abistavat tegusõna. Näiteks võite öelda “on võtnud” või “võinud olla.” Sel juhul liigutage ainult esimene abistav tegusõna lause ette. Jätke ülejäänud sõnad sinna, kus need on. Vaadake neid näiteid: teie vend on kiiresti kasvanud. → Kas teie vend on kiiresti kasvanud? Oleksin võinud õppida. → Kas ma oleksin võinud õppida?
4
Otsige lausest olemisverbi. Olemine-verbid on “olema” tegusõnad, nagu “olen”, “on”, “are,†were,” ja “oli”. Need verbid näitavad teile inimese hetkeseisundit. või mida nad teevad. Kontrollige lauset, et näha, kas sellel on olemisverb. Siin on mõned näitelaused olemisverbiga paksus kirjas:Sajab vihma.Me oleme näljased.Ma lähen koju.Sa olid seal eile õhtul.Kass mängis selle mänguasjaga.
5
Küsimuse moodustamiseks viige olemisverb lause algusesse. Kirjuta lause ümber nii, et alguses on olemisverb. Ärge muutke lauses ühtegi teist sõna. See muudab avalduse küsimuseks. Vaadake neid näiteid: vihma sajab. → Kas vihma sajab? Oleme näljased. → Kas me oleme näljased? Ma lähen koju. → Kas ma lähen koju? Sa olid seal eile õhtul. → Kas sa olid eile õhtul seal? Kass mängis selle mänguasjaga. → Kas kass mängis selle mänguasjaga?
6
Otsige abistavat tegusõna, kui näete sõna “been”. Sõna “olnud” on olemisverb, kuid tavaliselt kasutatakse seda koos abistava verbiga. Ärge nihutage “olnud” küsimuse moodustamiseks lause algusesse. Kasutage “olnud” asemel abistavat tegusõna. Näiteks selles lauses esineb sõna “olnud”: “Me oleme käinud. koolis kümneks nädalaks.†Pange tähele, et “have” kasutatakse siin abistava verbina. See tähendab, et koostaksite küsimuse, kirjutades: “Kas me oleme kümme nädalat koolis käinud?”
7
Kui tegusõna on olevikuvormis, lisage lause algusesse “doesâ€. Kontrollige, kas teie lause subjekt on ainsuses. Seejärel veenduge, et tegusõna on olevikus. Kui mõlemad on tõesed, lisage sõna “kasutab lause algusesse, et muuta see küsimuseks. Seejärel muutke tegusõna tagasi algkujule, jättes lõpust “sâ€. Minu kass mängib mänguasjaga. ↔ Kas mu kass mängib mänguasjaga? Mu sõber sõidab bussiga. → Kas mu sõber mine bussiga?
8
Kasutage mitmuse subjektide või “teie” puhul sõna “teha”. Vaadake teemat, et näha, kas see on mitmuses või “teie”, seejärel kontrollige, kas tegusõna on olevikuvormis. Kui jah, siis lisage lause algusesse sõna “teha”. Nad tervitavad oma õpetajat. ↔ Kas nad tervitavad oma õpetajat? Protestijad nõuavad muutust. ↔ Kas protestijad kutsu vahetust?Sa viskad kividega mu akent. → Kas sa viskad kividega mu akent?
9
Lihtmineviku verbide puhul pane lause ette “tegi”. Kontrollige, kas teie tegusõna on minevikuvormis. Kui on, kasutage sõna “didâ€, et muuta väide küsimuseks, olenemata sellest, kas teema on ainsuses või mitmuses. Lisage lause algusesse sõna “did†ja muutke tegusõna tagasi selle alusele, esitama pinges vorm.Ta päästis kassi. → Kas ta päästis kassi? Lammas hüppas üle aia. → Kas lambad hüppasid üle aia?Ta lõhkus mu ahju. → Kas ta lõhkus mu ahju?
10
Lisage küsimuse algusesse küsisõna, et muuta see täpsemaks. Küsisõnad hõlmavad “kes”, “mis”, “kus”, “miks”, “millal”, “kuidas”. Kasutage neid sõnu, kui soovite oma küsimusele vastust küsimus konkreetsete üksikasjade lisamiseks. Esmalt muutke avaldus küsimuseks, kasutades abistavat verbi, olemist või tegema verbi. Seejärel lisage küsimuse algusesse küsisõna, et muuta see täpsemaks. Lähete koju. → Millal sa koju lähed? Kass püüdis hiire kinni. → Kuidas kass hiire kinni püüdis?
11
Kasutage küsimusemärgendit jah/ei küsimuse hõlpsaks moodustamiseks. Küsimusmärgendid lähevad avalduse lõppu, et muuta see küsimuseks. Looge küsimusemärgend, kasutades sõna “õige, abistav verb või olemisverb. Väite küsimuseks muutmiseks sisestage koma ja lisage küsimusesilt. Jätke ülejäänud lause samaks. Siin mõned näited:Ta ostis uue rolleri. → Ta ostis uue rolleri, eks?Ta oli peol. → Ta oli peol, kas pole?Nad läksid eile poodi. ↠‘ Nad käisid eile poes, kas pole?
12
Uskmatuse väljendamiseks lisa väitele küsimärk. Küsimärgi lisamine väite lõppu muudab selle koheselt küsimuseks. Muutke punkt küsimärgiks, kui olete toimuva suhtes segaduses. Tavaliselt on nendele küsimustele vastus “jah” või “ei”. Siin on mõned näited: lähete koju. → Kas lähete koju? Ta on teadlane. → Ta on teadlane? Meil on homme kool. → Meil on homme kool?