Liigne kõhurasv ehk vistseraalne rasv on seotud diabeedi, südameataki, insuldi ja muude terviseprobleemide suurema riskiga. Kuigi pildiskaneeringud, nagu CT-skaneerimine või MRI, on kõige täpsemad viisid kõhurasva mõõtmiseks, on need kallid ja enamiku inimeste jaoks kättesaamatud. Õnneks saate oma kõhurasva ja sellega seotud terviseriske hinnata lihtsalt vööümbermõõdu mõõtmise ja talje ja puusade suhte arvutamisega. Kui olete oma mõõtmiste pärast mures, proovige süüa tasakaalustatult, treenige rohkem ja arutage oma üldist tervist oma arstiga.
1
Seisa jalad koos ja kõht avatud. Võtke kingad jalast ja seiske sirgelt, kõht lõdvestunud. Küürutamine võib mõõtmise ära visata. Täpsemate mõõtmiste saamiseks võtke särk seljast või kandke nahka liibuvat.
2
Asetage mõõdulint ümber oma vöökoha nabaga. Kasutage painduvat riidest mõõdulint. Asetage see vastu nahka oma alumiste ribide ja puusaluude vahele. See peaks olema nabaga ligikaudu samal tasemel. Mõõdulinti ümber vöökoha mähkides veenduge, et see oleks sirge ja põrandaga paralleelne.
3
Mõõtke oma vöökohta vahetult pärast väljahingamist. Hingake normaalselt välja, kuid ärge imege kõhtu. Veenduge, et mõõdulint oleks sirge ja ilma keerdudeta, seejärel märkige üles oma vööümbermõõt. Kui mõõdate tollides, ümardage lähima kümnendiku tollini. Kui mõõdate sentimeetrites, ümardage lähima sentimeetrini. Kirjutage oma mõõt üles, kui arvate, et võite selle unustada.
4
Tõlgendada oma mõõtmist. Kui olete mees, suurendab vööümbermõõt üle 40 tolli teid suurema riski haigestuda rasvumisega seotud terviseseisunditesse, nagu diabeet, südameatakk või insult. Kui olete naine ja ei ole rase, peetakse vööümbermõõtu üle 35 tolli suureks riskiks. Meeste puhul loetakse keskmiseks riskiks 37,1–39,9 tolli. Naiste puhul on keskmine risk vahemikus 31,6–34,9 tolli. Kui mõõdate sentimeetrites, siis 94–101 cm näitab meeste puhul keskmist riski ja üle 102 cm on kõrge risk. Naiste puhul on 80–87 cm keskmine risk ja üle 88 cm ümbermõõtu peetakse suureks riskiks. Rasedate naiste, laste ja teismeliste vööümbermõõdu kohta ei ole standardeid.
5
Mõõtke oma vööümbermõõt naba juurest. Seisa sirgelt ja aseta mõõdulint paljale vöökohale madalaimate roiete ja puusaluu vahele. Hingake normaalselt välja, seejärel mõõtke oma vööümbermõõtu. Kirjutage number üles ja märgistage see, et te ei aja seda puusa mõõtmisega segi.
6
Mõõtke oma puusi nende kõige laiemas kohas. Täpse mõõtmise jaoks kandke nahakindlat riideeseme või asetage mõõdulint otse vastu nahka. Keerake mõõdulint ümber oma puusade kõige laiema osa. Tavaliselt on see koht, kus teie reied puutuvad kokku puusadega ja puusaluu alumine osa on suunatud teie külgedele. Hoidke mõõdulint põrandaga paralleelselt ja vaba igasuguste kõverate või keerdudeta. Kirjutage oma puusa ümbermõõt ja märgistage see, et mitte ajada seda segi oma vööümbermõõduga.
7
Mõõtke kaks korda. Kuna talje ja puusa suhte võtmine hõlmab mitut numbrit, on vea tegemise tõenäosus suurem. Mõõtmiste kaks korda tegemine aitab teil tagada nende täpsuse. Kui teie mõõtmised ei ühti, mõõtke ennast kolmandat korda ja jätkake sobiva mõõtmisega.
8
Jagage oma vööümbermõõt puusa suurusega ja tõlgendage tulemusi. Pole vahet, kas mõõdate tollides või sentimeetrites, kui nii vöö- kui ka puusamõõt kasutavad sama mõõtühikut. Meeste puhul näitab suhtarv üle 0,95 suurenenud terviseprobleemide riski. Naiste puhul algab suurenenud risk suhtega 0,85. Näiteks kui olete mees, kelle vööümbermõõt on 36 tolli (91 cm) ja puusaümbermõõt 40 tolli (100 cm), on teie suhtarv 0,9, mis on veidi alla suurenenud riski võrdlusaluse.
9
Konsulteerige oma arstiga, kui olete oma mõõtmiste pärast mures. Vööümbermõõt ja talje-puusa suhe on odavad ja lihtsad viisid kõhurasva mõõtmiseks. On palju tõendeid selle kohta, et nad suudavad täpselt ennustada teie riski rasvumisega seotud terviseprobleemide tekkeks. Siiski on nende eesmärk anda teile ligikaudne ülevaade teie tervisest. Ainult meditsiinitöötaja saab rasvumisega seotud häireid täpselt diagnoosida.
10
Küsige oma arstilt pildiskaneerimise kohta. Pildistamise skaneeringud, nagu CT-skaneerimine ja MRI, on kõige täpsemad viisid kõhurasva mõõtmiseks, kuid need on kallid ega ole enamiku inimeste jaoks kergesti kättesaadavad. DXA ehk topeltröntgeni skaneerimine on soodsam, kuid nõuab siiski arsti ettekirjutust. Enamiku inimeste jaoks on vöökoha ja puusa mõõtmine parim viis kõhurasva hindamiseks ja sellega seotud terviseriskide mõistmiseks.
11
Tehke füüsiline läbivaatus ja vereanalüüsid, et hinnata oma üldist tervist. Teie arst võib teile läbi viia uuringu ja määrata vereanalüüsid, näiteks vere glükoosi- ja kolesteroolianalüüsid. Need hinnangud aitavad teil paremini mõista oma tervislikku seisundit ja riske.
12
Arutage vajadusel oma arstiga võimalusi oma tervise parandamiseks. Kui olete ülekaaluline või rasvunud, proovige keskenduda oma tervise parandamisele, mitte ainult kaalu langetamisele. Seadke eesmärgid, mis on seotud tervislike toitude valimisega ja kehalise aktiivsuse suurendamisega, selle asemel, et kaalust alla võtta. Tehke kõik endast oleneva, et säilitada tervislik toitumine. See hõlmab tarbitava suhkru koguse piiramist (liiga palju suhkrut võib põhjustada kehas rasva ladestumist) ja üldiselt vähem tarbimist. Ületarbimine on üks suuremaid rasvumise põhjuseid. Püüdke treenida 30 minutit päevas. Küsige oma arstilt nõu harjutuste alustamise kohta, eriti kui te pole füüsilise tegevusega harjunud. Tervislikuma elustiili arendamisele keskendumine aitab teil oma eesmärkidest kinni pidada ja säilitada positiivset mõtteviisi.