Kuidas mõõta emotsionaalset intelligentsust

Emotsionaalne intelligentsus on teie võime hinnata ja kontrollida oma emotsioone ning ära tunda teiste emotsioone. Kõrge emotsionaalse intelligentsusega inimene suudab oma emotsioone mõtlemisel ja probleemide lahendamisel rakendada ning juhtida nii enda kui ka teiste emotsioone. Emotsionaalse intelligentsuse mõõtmiseks võite kasutada standardseid teste. Küsimusi saab esitada ka inimese emotsionaalse intelligentsuse hindamiseks. Kui leiate, et teil on sellest oskusest puudu, võite astuda samme oma emotsionaalse intelligentsuse parandamiseks.

1
Tehke veebipõhine test. Paljud veebipõhised hinnangud väidavad, et mõõdavad teie emotsionaalset intelligentsust. Tavaliselt vastate mitmele valikvastustega küsimustele ja seejärel esitatakse teile tulemused. Võite proovida selliseid teste nagu sellel saidil: http://www.eiconsortium.org/measures/measures.htmlMõned testid on usaldusväärsemad kui teised. Selle lingi testide kohta on tehtud palju uuringuid, nii et neil on vähemalt natuke rohkem teavet nende varundamiseks.

2
Valige enesearuandluse test, et teada saada, kuidas te ennast näete. Ühte tüüpi testid esitavad teile küsimusi selle kohta, kuidas te ennast näete. See on kõige lihtsam lähenemine, sest saate seda kõike ise teha vähem kui tunniga võrgus. Siiski ei pruugi see iseenesest anda teile tervikpilti. Näiteks võidakse seda tüüpi testis paluda teil hinnata mitmeid väiteid, nagu “Tunnen end sageli ärritunult. Tõsi, mõneti õige või mitte.”

3
Paluge teistel teid testimise kaudu hinnata. Teine võimalus, mis lisaks enesest aruandlusele hästi toimib, on paluda teistel hinnata oma emotsionaalset intelligentsust. Põhimõtteliselt vastavad nad teie kohta samadele küsimustele, millele vastasite enda kohta, andes teile aimu, kuidas teised inimesed teid tajuvad. Näiteks võib test esitada väite, nagu “See inimene suudab mõista teiste emotsioone. Tõsi , Mõneti tõsi või mitte.”

4
Proovige võimete testi. Kolmas lähenemisviis on testi kasutamine oma oskuste kontrollimiseks, selle asemel, et paluda teil neist lihtsalt rääkida. See on kasulik, kuna see palub teil näidata oma emotsionaalset intelligentsust, mida saab seejärel mõõta. Seda tüüpi test võib tuua teile olukordi ja anda teile vastuseid, mille vahel valida. Teise võimalusena võib see näidata teile inimese nägu ja paluda teil ära arvata selle inimese emotsioonid.

5
Jälgige käitumist, mis on kooskõlas kõrge emotsionaalse intelligentsusega. Emotsionaalset intelligentsust pole nii lihtne mõõta kui teist tüüpi intelligentsust, kuid on ühiseid jooni, mida saate enda juures jälgida. Need omadused näitavad, et teil on kõrge rakendatud emotsionaalne intelligentsus. Nende hulka kuuluvad: emotsioonidele mõtlemine, peatamine, oma mõtete kontrollimine, kriitikast väljakasvamine, autentne olemine, empaatiavõime ülesnäitamine, teiste kiitmine, vigade vabandamine, kohustuste täitmine.

6
Paluge inimesel kirjeldada halba päeva ja kuidas ta sellega toime tuli. Üks võimalus hinnata inimese emotsionaalset intelligentsust on hinnata, kuidas ta käitub olukorras, kus kõik on valesti läinud. Näiteks inimene, kes süüdistab teisi inimesi ja saab lihtsalt vihaseks ja pettunud, ei ole eriti emotsionaalselt teadlik ega intelligentne. paindlikul inimesel, kes suudab tõhusalt kohaneda ja halbade olukordadega toime tulla, on emotsionaalne küpsus.

7
Arutage, kuidas nad teiste inimestega läbi saavad. Kui olete intervjuul või mõnes muus olukorras, kus proovite hinnata inimese emotsionaalset intelligentsust, proovige panna ta oma töösuhete üle arutlema. Kui tundub, et nad ei saa kellegagi läbi või neil pole kellegi kohta midagi ilusat öelda, ei ole nad tõenäoliselt emotsionaalselt nii küpsed, kui soovite. Näiteks võib keegi öelda: “Püüan hoida oma töösuhteid professionaalne ja ausalt öeldes eelistan töötada üksi.” See võib viidata emotsionaalse intelligentsuse puudumisele. Kuid keegi, kes ütleb: “Mulle meeldib töötada igat tüüpi inimestega, olen nii õnnelik, et minu töökoht julgustab koostööd tegema”, võib olla veidi emotsionaalsem küpsus.

8
Las nad õpetavad sulle midagi. See taktika võib tunduda pisut veider, kuid emotsionaalselt intelligentne inimene võtab selle väljakutse vastu mõnuga. Sundige inimest kindlasti kirjeldama asju, millest te aru ei saa, ja vaadake, kuidas ta reageerib. Emotsionaalselt intelligentne inimene püüab oma öeldut ümber töötada, et saaksite aru, samas kui emotsionaalselt vähem intelligentne inimene võib hakata pettuma või ärrituma.

9
Küsige, keda nad imetlevad. See küsimus aitab teil hinnata, milliseid väärtusi inimene imetleb. Omakorda näete vähemalt, kelleks nad pürgivad, sest me imetleme sageli inimesi, kelle sarnaseks püüame. See ütleb teile, millise emotsionaalse intelligentsuse taseme nimel inimene töötab.

10
Kontrollige oma emotsioone kogu päeva jooksul. Seadke äratus mitu korda päeva jooksul helisema. Kui see juhtub, leidke hetk, et hinnata oma enesetunnet. Proovige aru saada, miks te nii tunnete. Esimene samm emotsionaalse teadlikkuse poole on oskus oma emotsioone ära tunda. Kasulik võib olla emotsioonide üleskirjutamine, et saaksite näha enesetunde trende kogu päeva jooksul. Kuid lihtsalt oma emotsionaalse seisundi tuvastamine on kasulik, kuna see aitab teil saada teadlikuks sellest, mida te tunnete.

11
Töötage oma emotsioonide reguleerimisega. Emotsionaalselt teadlik olemine ei tähenda ainult emotsiooni äratundmist. Samuti peate suutma selle üle teatud kontrolli avaldada. Osaliselt tähendab see seda, et sa ei käitu, sest oled vihane või ärritunud. See võib aga tähendada ka seda, et proovite olukorda paremasse valgusesse seada, et aidata oma emotsioone muuta. Näiteks kui olete ärritunud, kuna saite tööl halva ülevaate, proovige seda paremas valguses asetada. Võite endale öelda: “See on vaid üks arvustus. See ei ole maailmalõpp. Ilmselgelt on mul asju, mida õppida ja see ülevaade aitab mul seda teha. Mul pole kuhugi minna, kui ülespoole!”Te saate ka tehke selliseid asju nagu sügav hingamine, et end rahustada, või tehke millestki pausi, kui ärritute. Näiteks kui lähete kellegagi tülli ja tunnete, et läheb kuumaks, paluge lühikest pausi, et saaksite maha rahuneda. Jalutage või lugege aeglaselt oma peas, et aidata endal rahuneda.

12
Kuulake teiste inimestega vesteldes aktiivselt. Emotsionaalse teadlikkuse üks osa on oskus hinnata ja mõista teiste inimeste tundeid. Kui olete vestluse ajal alati hajevil, siis tõenäoliselt ei kuula te seda, mida teine ​​inimene ütleb ja tunneb. Kuulake hoolikalt, mida see inimene räägib. Ärge mõelge ainult sellele, mida järgmisena ütlete. Lülitage häirivad tegurid (nt telefonid, arvutid ja televiisorid) välja või eemale neist, et saaksite keskenduda ainult sellele, mida inimene räägib. Vaadake ka sõnadest kaugemale. Milline on inimese toon? Näiteks võivad nad tunduda vihased. Mida nende kehakeel ütleb? Kas nad tunduvad ärritunud või närvilised? Näiteks kui nad tunnevad end pinges, võite märgata, et nende õlad on kokku surutud. Rääkige sellest, mida näete ja kuulete, et julgustada inimest end avama. Võiksite öelda: “Paistate pisut murelikuna. Kas ma saan midagi aidata?”

13
Arenda oma inimeste oskusi. Teine osa emotsionaalsest intelligentsusest on teiste inimestega läbisaamine, näiteks võime pidada läbirääkimisi, veenda, juhtida ja juhtida konflikte. Need oskused on teiste inimestega suhtlemiseks hädavajalikud. Saate neid oskusi arendada teistega suhtlemisel, seega minge rohkem seltskondlikele sündmustele, mis nõuavad teistega suhtlemist. Olete juba õppinud kuulama, kuid see on vaid osa inimeste oskustest. Samuti peate hästi suhtlema, olles otsekohene ja konkreetne. Samuti aitab see kujundada positiivset suhtumist, kuna tõmbab teisi inimesi teie poole. Näiteks koosolekul peate võib-olla andma konkreetseid juhiseid. “Tööle” ei piisa. Proovige: “Soovin, et te kõik selle projekti peale mõtleksite ja päeva lõpuks minuga tagasi pöörduksite ideedega, kuidas seda paremaks muuta. Kohtume 2 päeva pärast uuesti ja selleks ajaks ma Sooviksin näha mõnda väljatöötatud ettepanekut. Töötage oma ideede arendamiseks kahe- või kolmeliikmelistes meeskondades.”

14
Hoia end oma tegude eest vastutama. Emotsionaalselt intelligentne olemine tähendab ka vastutuse võtmist asjade eest, mida teete. Oma vastutuse tunnistamine aitab arendada suhteid teiste inimestega, sest nad tunnevad, et võivad sind usaldada. Te ei püüa neid ega kedagi teist oma tegudes süüdistada.