Et saaksite teha kõiki asju, mida digikaamera ostmisel teha tahtsite, peate mõistma säritust. Kuigi saate teha korralikke pilte kohe karbist välja võttes, siis kui olete säritusest aru saanud, avastate, et teie tehtud pildid ületavad küsitava pealkirja “hetktõmmised” ning muutuvad fotodeks ja mälestusteks.
1
Saate aru, mis on “pildi säritus” ja kuidas see teie fotosid mõjutab. Säritus on katustermin, mis viitab fotograafia kahele aspektile – see viitab sellele, kuidas kontrollida pildi heledust ja tumedust. Säritust juhib kaamera valgusmõõtur. Valgusmõõtur määrab õige särituse; see kõik määrab f-stopi ja säriaja. F-stop on murdosa; f tähistab fookuskaugust. F-stop määratakse fookuskauguse jagamisel avaga. f/2.8 oleks 1/2.8 versus f/16, mis oleks 1/16. Kui vaatate seda nagu pirukalõike, saate 1/2,8-ga palju rohkem pirukat kui 1/16-ga. See võib olla väga häiriv, kuid valguse saamiseks on igal pildil f-peatused ja säriajad. paremale või heledust ja tumedust ja säritust. Hea viis selle mõistmiseks on “mõelda veeämbrile, mille põhjas on auk. Kui teil on ämbri põhjas suur auk (suur ava), siis tühjendage kiiresti (kiire säriaeg). Ja vastupidi, sama veekoguse korral, kui teil on ämbri põhjas väike auk (väike ava), voolab vesi aeglaselt välja (aeglane säriaeg).”Säritus või heledus ja tumedus pildil on kombinatsioon f-stopist, mis on objektiivis oleva augu suurus, ja säriajast, mis on aeg, mille jooksul katik on avatud. Seega, kui jätate katiku kauemaks lahti, saate rohkem valgust filmile või rohkem valgust digitaalsensorile ja pilt muutub heledamaks või heledamaks. Kui lühendate säritust (anna filmile või digitaalsensorile vähem valgust), muutub säritus tumedamaks. Pikem säriaeg: rohkem säritust, rohkem valgust; lühem säriaeg: vähem säritust, vähem valgust.
2
Lisateave “f-stop” kohta. “F-stop” (nimetatakse ka “f-arvuks”) tähendab murdosa ja f-arv on objektiivi tegeliku avause murdosa võrreldes objektiivi fookuskaugusega. Ava on see, millest valgus läbib.
3
Proovige seda näidet. Oletame, et teil on 50 mm fookuskaugusega objektiiv ja f-arv on f/1,8. F-arv määratakse fookuskauguse/ava järgi. Seega 50/x=1,8 või x~=28. Tegelik läbimõõt, kus valgus läbi läätse tuleb, on 28 mm. Kui sellel objektiivil oleks f-stop näiteks 1, oleks ava 50mm, sest 50/1=50. Seda f-stop tegelikult tähendab.
4
Uurige oma digikaamera “käsitsi särituse” režiimi. Käsirežiimis saate määrata nii f-stopi kui ka säriaega. Kui soovite tõesti valgust, säritust ja pildi toimimist juhtida, peate õppima käsitsi särituse režiimi kasutama; see pole mõeldud ainult sõukruvipeadele ja meestele, kes ikka veel filmivad! Manuaalrežiim on tänapäevalgi elujõuline isegi digitaalse režiimi puhul, sest just nii saate oma pildi välimust ja tunnetust juhtida.
5
Mõistke, miks soovite säritust muuta. Ava on pildi juhtimiseks väga oluline; see laseb valgust sisse ja valgus on teie pildi jaoks kõige olulisem. Ilma valguseta pole teil pilti.Seadistage ava nii valguse kui ka fookuse määra, teisisõnu teravussügavuse juhtimiseks. Seadke häguseks lai ava (nt f/2 või 2.8) tausta ja lase pildistataval habemenuga teravaks. Tõenäoliselt soovite hägususe vältimiseks kasutada hämaras pildistamisel suurimat ava.Pildistage keskmise avaga, 5,6 või 8, nii et objekt on terav ja taust on veidi fookusest väljas, kuid siiski äratuntav.Pildistage väiksemate avadega, nagu f/11 ja võib-olla ka väiksemate avadega, maastikupildi jaoks, kui soovite, et esiplaanil oleksid lilled, jõgi ja mäed oleksid fookuses. Olenevalt vormingust võivad väikesed avad, nagu f/16 ja väiksemad, kaotada difraktsiooniefektide tõttu teravuse. Paljude fotograafide jaoks on ava suurepäraste piltide tegemiseks palju olulisem kui säriaeg, sest see reguleerib teravussügavust. pildist, samas kui on raskem öelda, kas pilt on tehtud 1/250 või 1/1000 sekundiga.
6
Saate aru, miks soovite ISO-d muuta. Kaamera valgustundlikkuse reguleerimiseks muudate digitaalkaamera ISO-d. Ereda valguse korral seadsime kaamera vähem tundlikuks, et saada vähem müra, kuna säriaega on 100 ISO juures piisavalt pikk. Hämaras valguses, kus ümbritsevat valgust on vähem, vajate kaameras rohkem tundlikkust. Seetõttu tõstke ISO 100-lt 1600-le või vajadusel isegi 6400-le, et saada piisavalt valgust, et pilt ei oleks udune. Mis on nüüd tasuvus? Kui tõstate ISO-d, tekib pildil rohkem müra (filmi ekvivalent on teralisus) ja vähem värve, seega seadke ISO nii madalaks kui võimalik, ilma et ISO oleks liiga madal, et tekiks udused pildid.
7
Määrake, millist ISO-d on teie võtte jaoks vaja. Teie digikaamera ISO on täpselt nagu filmil. Varem ostsite filmi selle valguse järgi, mida kasutasite. Täna määrate kaamera ISO sõltuvalt valgusest. Kuidas seda seadistate? Mõnel kaameral on otse kaamera ülaosas nupp, millel on kirjas ISO. Vajutate nuppu, keerate ketast ja muudate seda. Mõne kaamera puhul peate minema menüüsse ja leidma ISO-sätte. Klõpsake ISO sättel ja keerake ketast ja muutke seda. Nii määrate oma digikaamera ISO.
8
Lõpetage tegevus, muutes kaamera säriaega. Muutke oma kaamera säriaega, et mõjutada tegevuse peatamise võimet. Kui teete pilti käes hoides kaameraga, vajate säriaega, mis on sama kiire või pikem kui teie fookuskauguse pöördväärtus. Teisisõnu, kui pildistate 100 mm objektiiviga, oleks optimaalne säriaeg 1/100 sekundit. Kaamera hägusust saab nende kiiruste juures kõrvaldada.
9
Kui pildistate liikuvaid objekte, muutke liikuvate objektide peatamiseks säriajaks 1/500 kuni 1/1000.
10
Kui pildistate hämaras, kus vajate katiku kaudu rohkem valgust, seadke säriajaks kolmekümnendik või viieteistkümnendik sekundist. Kui teete seda, muutub tegevus häguseks, seega kasutage hämaras valguses või siis, kui soovite, et tegevus häguseks jääks, kolmkümmend või viisteist. Keskmine säriaeg: enamiku piltide puhul 125 või 250. Kiire säriaeg: 500 või 1000 tegevuse jaoks .Kolmekümnendik või viieteistkümnendik sekundist tegevuse häguseks või vähese valguse korral.
11
Siit saate teada, kuidas digikaamera säriaega muuta. Teil võib olla valikuketas, kaamera nupp või peate seda tegema kaameras.
12
Eksi alati alasärituse poolel. Muidugi on ütlematagi selge, et soovite fantastilist säritust, kuid kui te ei saa seda päris õigesti teha, siis eksite alasärituse poole (olgu teie stseen veidi tume). Kui pilt on ülesäritatud, läheb kogu teave kaotsi ja seda ei saa taastada. Alasäritatud piltide puhul on teil suurem võimalus pilt järeltöötluse abil taastada. Saate seadistada oma kaamera alasäritama, kasutades EV kompensatsiooni (särituse väärtuse kompensatsiooni).
13
Õppige oma kaamera “programmrežiimi”. Kaamera säritusrežiimid võimaldavad teil reguleerida pilti. Põhirežiim on “P†režiim (programmirežiim) ja see võimaldab teil manipuleerida nii säriaja kui ka ava seadistustega ning reguleerib vastavalt ka teist väärtust, et pilt oleks valgusmõõturi järgi täiuslikult säritatud. Programmirežiimi eeliseks on see, et te ei pea midagi teadma. See on vaid veidi üle rohelise automaatse või “idiooditõendi” režiimi.
14
Tutvuge “ava prioriteedi” režiimiga. Digikaamera puhul saate valida “A-režiimi” või ava prioriteedi. Ava prioriteedi režiimis (see on särituse määramise viis); fotograaf valib ava või f-stop. Kaamera valib säriaeg teie jaoks. Ava prioriteeti võib pidada režiimidest kasulikumaks. Seega valite f-stop, olgu see siis f/2.8 tausta häguseks, f/8 mõõduka teravussügavuse jaoks või f/16 et kõik oleks fookuses.
15
Uurige oma kaamera “säriprioriteedi” režiimi. Olge oma kaamera säriaega vähemalt veidi kursis. Säriaja eeliseks on see, et saate määrata numbri, mida on kõige mugavam või mugavam kasutada. Seejärel valib kaamera teise numbri, f-stopi. Teie kaamera puhul võib katiku prioriteet olenevalt kaamerast olla S- või TV-režiim.Katiku prioriteedirežiimis valige katiku kiirus ja kaamera seab f-stop.Kui katiku prioriteet on valitud, teeb kaamera pildi valitud režiimis. säriaega olenemata sellest, kas pilti säritatakse õigesti või mitte.