Inimkeha kõige keerulisem organ on aju. Osa kesknärvisüsteemist on aju käsukeskus, mille ümber kõik keha intellekt, meeled ja närvisüsteem toimivad. See on erakordne organ ja selles artiklis uuritakse nelja peamist ajuosa.
1
Uurige aju suurimat osa. Aju kaalub umbes 3 naela ja suuraju hõivab 80% sellest massist. Peaajus kontrollitakse olulisi ajufunktsioone, nagu mõtlemine, mälu, otsustusvõime ja otsuste tegemine.
2
Saage aru ajuosadest. Suuraju jaguneb neljaks sagariks, millest igaühel on konkreetne funktsioon: Esisagara: otsmikusagara kontrollib kõrget taju ja motoorsete oskuste taset. Frontaalsagaras hõlmab keha planeerimis-, väljendus-, arutlus- ja probleemide lahendamise jõud. Frontaalsagara asub aju esiosas. Parietaalsagaras: see sagar vastutab käegakatsutavatest allikatest ajju signaalide ülekandmise eest; puudutus, valu, surve. Parietaalsagaras on ka vastutustundlik orientatsioon ja äratundmine. Selle asukoht on aju keskel. Kuklasagar: Kuklasagaral on vaid üks vastutus; Nähtava teabe võtmine, selle tõlkimine ja sobivate signaalide saatmine ajju töötlemiseks. Kuklasagara asub aju tagaosas.Oimusagara: Aju põhjas paikneva oimusagara ülesandeks on töödelda kuuldavaid helisid, samuti mälu ja kõne taju.
3
Selgitage väikeaju. Väikeaju hõivab umbes 10% aju massist. See on jagatud kaheks poolkeraks ja asub ajutüve tipu taga, kus aju ühendub seljaajuga. Vaatamata väikesele suurusele sisaldab väikeaju pooled kogu keha neuronitest. Neuronid on spetsiaalselt loodud rakud, mis vastutavad teabe edastamise eest teistele närvi- ja näärmerakkudele, samuti kogu keha lihastele.
4
Koordineeritud liigutused: Väikeaju vastutab vabatahtlike lihasliigutuste, sealhulgas tasakaalu, koordinatsiooni, kehahoiaku ja kõne sünkroniseerimise eest.
5
Määratlege funktsioon: Limbiline süsteem on aju osa, mis kontrollib emotsionaalset reaktsiooni. See paikneb aju ja ajutüve vahel, mängides võtmerolli meie õppimisvõimes, pikaajalises mälus, emotsioonides ja mõistuses.
6
Selgitage iga sektsiooni funktsiooni: Limbilisel süsteemil on neli osa. Talamus: talamus on lahutamatu komponent sõnumite edastamisel keha vastavatesse piirkondadesse. See osaleb sellistes funktsioonides nagu valu tajumine ja motoorne kontroll. See töötleb kuulmis- ja visuaalseid signaale, aga ka meie emotsionaalset väljendust. Hüpotalamus: kui talamus vastutab väliste stiimulite signaalide tõlgendamise eest, siis hüpotalamus vastutab kehasiseste süsteemide säilitamise eest. See jälgib paljusid keha funktsioone, sealhulgas und, nälga ja janu. See on seotud ka une ja emotsionaalse tegevusega. Amügdala: see ajuosa on seotud ka emotsioonidega, eriti hirmu ja ärevusega. See vastutab ellujäämisinstinkti eest, mida tuntakse ka kui võitle või põgene. Hipokampus: vastutab mälestuste loomise ja säilitamise eest, hipokampus mängib olulist rolli õppimises, arengus ja emotsionaalses käitumises. Lihtsalt öeldes aitab hipokampus meil meelde tuletada õnnelikke ja traumeerivaid sündmusi, teha minevikusündmuste meenutamise põhjal valikuid ja tajuda ohtu. Samuti aitab see kohtade, inimeste ja sündmuste mälestuste põhjal õppida meeldimisi ja mittemeeldimisi.
7
Uurige selle jaotise rolli: ajutüve ülesandeks on juhtida aju ja ülejäänud keha vahelist sõnumivoogu. Limbilise süsteemi all asuv see jälgib teadvuse, hingamise, neelamise, samuti südame löögisageduse ja vererõhu funktsiooni. See ühendab seljaaju ja aju.
8
Tuvastage ajutüve osad. Ajutüvi koosneb kolmest osast: keskajust, sillast ja medullast (medulla oblongata). Keskaju (nimetatakse ka mesentsefaaliks) kontrollib kuulmise ja nägemise toimimist ning silmade ja keha liikumist. Siin toimuvad ka tahtmatud tegevused, nagu seedimine, südame löögisagedus ja hingamissagedus. Sild asub ajutüve ülemises piirkonnas ja täidab kahte põhifunktsiooni. Esiteks kontrollib see hingamissagedust, sissevõetud hapniku kogust ja hingetõmmete arvu minutis. Järgmisena kontrollib pons ajus toimuvat suhtlust, saates näiteks sõnumeid väikeajule ja suurajule. Sill on ka keha kuulmise, maitse, tasakaalu ja kehahoiaku lahutamatu osa ning sügavat und reguleeriv osa. Medulla paikneb ajutüve allosas. Tema kohustuste hulka kuuluvad elutähtsad kehafunktsioonid, sealhulgas südame löögisagedus, vererõhk ja hingamine. See piirkond on seotud keha loomulike refleksidega ja ka tahtmatute tegevustega, sealhulgas aevastamine, köha või oksendamine.