Laius- ja pikkuskraadi saab kasutada maakera mis tahes punkti täpse asukoha määramiseks. Laius- ja pikkuskraadi leidmiseks on mitu võimalust – mõned neist nõuavad palju rohkem ressursse kui teised. Kui olete laius- ja pikkuskraadid aru saanud, leidke kaardi ja nurgamõõturi abil oma koordinaadid.
1
Saage aru laiuskraadist. Laiuskraad mõõdab, kui kaugel on punkt ekvaatorist põhjas või lõunas. Kuna Maa on ümmargune, mõõdetakse kaugust ekvaatorist nurgakraadides, kusjuures ekvaator on 0 kraadi ja põhjapoolseim punkt – põhjapoolus – on 90 kraadi. Lõunapoolseim punkt – lõunapoolus – on samuti 90 kraadi. Laiuskraadi mõõdetakse põhjapoolkeral põhja pool ja lõunapoolkeral lõuna pool.
2
Mõistke pikkuskraadi. Pikkuskraad mõõdab, kui kaugel on punkt algmeridiaanist idas või läänes – meelevaldselt seatud Greenwichiks Inglismaal. Kuna Maa on ümmargune, mõõdetakse kaugust algmeridiaanist nurkkraadides, kusjuures algmeridiaaniks on 0 pikkuskraadi. Kui liigute itta või läände, mõõdab pikkuskraad kuni 180 kraadi algmeridiaanist. 180 pikkuskraadi nimetatakse rahvusvaheliseks kuupäevajooneks. Pikkuskraad on idapoolkeral ida pool ja lääne poolkeral läände.
3
Teadke oma näitude täpsust. Kraadid on suur mõõtühik, nii et täpse asukoha saamiseks jagatakse pikkus- ja laiuskraad kümnendkohani, mida nimetatakse kümnendkraadideks. Näiteks võite näha laiuskraadi kui 35,789 kraadi põhja pool. Globaalsed asukohasüsteemid (GPS) näitavad sageli kümnendkraadi, kuid prinditud kaardid mitte. Veebipõhised topograafilised kaardid väljendavad pikkus- ja laiuskraadi kümnendkraadi kraadides, minutites ja sekundites. Iga kraad võrdub 60 minutiga, samas kui iga minut võrdub 60 sekundiga. Võrdlus ajaga võimaldab lihtsamat alajaotamist.
4
Saate aru, kuidas need kaardil kuvatakse. Esiteks eeldage alati, et kaardi ülaosa on põhja pool. Numbrid kaardi paremal ja vasakul küljel viitavad laiuskraadile. Kaardi üla- ja alaosas olevad numbrid on pikkuskraad. Pidage meeles, kuidas teisendada aega, et mõista kaarti kümnendkraadides kraadides, minutites ja sekundites: 15 sekundit = veerand minutit = 0,25 minutit30 sekundit = pool a minut = 0,5 minutit45 sekundit = kolmveerand minutit = 0,75 minutit
5
Hankige USGS-i kaart. USA geoloogiateenistuse kaart on standardiseeritud kaart, mille on loonud USA siseministeeriumi alluvuses asuv riiklik geoloogilise kaardistamise programm. Need kaardid leiate oma kohalikest raamatukogudest või hankige need maamõõtjatelt või muudelt edasimüüjatelt.
6
Otsige laius- ja pikkuskraade. Need mõõtmised on sageli kaardi nurgas. Pealkirja all võite ka märgata, kui kaugele kaart katab. Näiteks võib kaardil olla kirjas, et see on 7,5-minutiline kaart, mis tähendab, et kaardil kuvatava ala pikkus- ja laiuskraad on 7,5 minutit.
7
Leidke asukoht. Sõltuvalt teie kaardi mõõtkavast võib teie asukoha leidmine veidi aega võtta. Märkige kaardil linn, linn või konkreetne punkt, mis tähistab teie praegust asukohta. Kui leiate, märkige oma asukoht. Kaardi legend ütleb teile kaardi mõõtkava, et saaksite kiiresti hinnata kaugust teadaolevate orientiiride suhtes, kui te ei tea oma linna nime. See võib aidata teil oma asukohta kiiremini leida. Olenevalt sellest, mida proovite leida, veenduge, et kasutate sobiva mõõtkavaga kaarti. Kui soovite teada saada, kui kaugel on mõni osariik teie omast, peaksite kasutama Ameerika Ühendriikide kaarti, mitte maailma kaarti.
8
Kasutage kraadide kontrollimiseks kaardi joonlauda. Mõõtke oma asukohast kaardist väljapoole kuni kõige sirgema nummerdatud laius- või pikkusjooneni. Kaart jagatakse nii vertikaal- kui ka horisontaaljoonteks, et tähistada pikkus- ja laiuskraadi. Teie kaardi neljas nurgas kuvatakse nii pikkus- kui ka laiuskraadi koordinaadid täielikult välja kirjutatud. Kõigi teiste vahepealsete punktide puhul kuvatakse ainult kaks viimast numbrit. Teie kaardil peaksid olema laius- ja pikkuskraad, mis moodustavad ruudustiku ja jagavad selle ristlõigeteks. Kaardijoonlauda on lihtne kasutada ja seda saab osta välitarvete poest või veebist. Veenduge, et teie kaardijoonlaud vastaks teie USGS 1:24 000 mõõtkavas kaardiseeriale. Kõigepealt mõõtke laiuskraad. Laiusjooned on teie asukohaga paralleelsed põhja- ja lõunasuunas. Asetage kaardi joonlaua nullots lõunaparalleelile. Järgmist põhjapoolset paralleeli peaks puudutama 2 ½ minuti pikkune ots. Joonlaua üks serv märgitakse minutites ja sekundites, teine serv aga kümnendminutites. Kasutage kindlasti õiget serva, mis vastab teie kaardi koordinaatide vormingule. Libistage joonlauda paremale või läände, kuni see puudutab teie asukohta. Märkige, kui suur vahemaa on lõunapoolse paralleeli ja teie asukoha vahel. Lisage see lõunaparalleeli laiuskraadile, et saada oma asukoha laiuskraadi. Pikkuskraadi mõõtmiseks peate asetama joonlaua diagonaalselt lääne- ja idameridiaanile nii, et 2½-minutilise joonlaua otsad puudutaksid mõlemat meridiaani. Pikkuskraad teie kaardil on teie asukoha ida- ja läänemeridiaan. Peate mõõtma diagonaalselt, sest kui mõõdate horisontaalselt, ulatub joonlaud ruudustikust mööda, kuna pikkuskraadi meridiaanid lähenevad ekvaatorist liikudes. Liigutage joonlauda vertikaalselt, kuni leiate oma asukoha, veendudes, et joonlaua mõlemad otsad on meridiaanidel diagonaalis. Salvestage teie asukoht – minutites ja sekundites – idameridiaanist lääne pool. Asukoha pikkuskraadi leidmiseks lisage oma mõõt idameridiaani pikkuskraadile.
9
Kirjutage oma koordinaadid üles. Tavaline protseduur on kõigepealt kirjutada laiuskraad, seejärel pikkuskraad, kusjuures mõlemad on kirjutatud võimalikult paljude kümnendkohtade täpsusega. Mida rohkem kümnendkohti suudate saavutada, seda täpsem ja täpsem on asukoht. Koordinaate üles kirjutades saate laius- ja pikkuskraadi vormindada kolmel erineval viisil: kraadid (d.d°) – 49,5000°, -123,5000° Minutid (d°m.m’) – 49°30,0′, -123°30,0’Sekundid (d°m’s) – 49°30’00″N, 123°30’00″W Laius- ja pikkuskraadi käsitledes Põhja-lõuna ja ida-lääne tähised eemaldatakse ja asendatakse ekvaatorist lõuna pool asuvate punktide negatiivsete väärtustega.
10
Veenduge, et on keskpäev. Päikese laiuskraadi saab määrata ainult siis, kui see on kõrgeimas punktis. Kontrollige oma kella või võite kasutada kvadrandi loomise meetodit ja asetage pulk maasse põhja-lõuna suuna kõige lõunapoolsemasse otsa. On keskpäev, niipea kui pulga vari ületab põhja-lõuna suunalise joone. Kasutage loodijoont tagamaks, et pulk on vertikaalselt. Loodanöör on täpselt selline, nagu see kõlab: joon, mille külge on kinnitatud mis tahes tüüpi lood. Gravitatsioon tagab, et loodi loob vertikaalse joone.
11
Kasutage põhja ja lõuna määramiseks kompassi. Mõõtmisi saate seadistada ainult põhja ja lõuna suunas. Märkige mööda maad kulgeva joonega põhja ja lõuna suunas. Seadke üles kvadrant, mille sihtkiir on selle joonega paralleelne.
12
Looge kahe puutüki abil kvadrant või rist. Sihttala – või risti käed – peaksid olema tsentreeritud tugitalale – või risti kehale – nii, et see saaks üles-alla pöörata. Risti kätel peaks olema 4 naela, millest igaüks on piisavalt kaugele löödud, et see püsiks stabiilne. Risti esikülje mõlemas otsas peaks olema 2 naela ja risti käe ülaosa mõlemas otsas 2 naela. Keskendage nurgamõõtja pöördepunkti. Riputa loodijoon ka sellest pöördepunktist.
13
Joondage kvadrandi vaatlusküüned päikesega. Kord keskpäeval joondage sihtimistala naelad päikesega. Ärge vaadake otse päikest, vaid kasutage õige asendi leidmiseks küünte varje. Liigutage sihtimiskiirt üles ja alla nii, et kaks naeltest pärit varju liiguksid üksteisele lähemale ja tekitaksid maapinnale ühtse varju.
14
Kasutage nurgamõõturit kiire ja loodijoone vahelise väikese nurga mõõtmiseks. Kui kiir on õigesti suunatud, kasutage nurgamõõtjat, et mõõta vertikaalsest loodijoonest sellele lähima sihiku osani. Mõõtmiste tegemisel hoidke horisont 90 kraadi juures.
15
Mõistke, et aastaaeg mõjutab teie lugemise täpsust. Teie näit on õige ainult nii kevad- kui ka sügisesel pööripäeval, mis langevad vastavalt märtsile ja 21. septembrile. Kui teete mõõtmisi umbes 21. detsembril või kesktalvel, lahutage oma näidust 23,45 kraadi. Seevastu lisage 23,45 kraadi, kui teete mõõtmisi jaanipäeva, 21. juuni paiku. Mõõtmised ei ole täiesti täpsed, välja arvatud kevadine ja sügisene pööripäev, kuna Maa on ümber päikese tiirledes kallutatud. Kuigi on keerulisi tabelid, mis annavad teile õige koefitsiendi teie täpse laius- ja pikkuskraadi määramiseks igal konkreetsel päeval, prognoosige täpselt kevadise ja sügisese pööripäeva kuupäeva alusel. Näiteks kui mõõdate mai alguses, mis jääb kevade (kui päike on otse ekvaatori kohal) ja suvise pööripäeva vahele, kui päike on ekvaatorist üle 23,45 kraadi põhja pool, peate lihtsalt oma mõõtmisele lisama poole 23,45 kraadist – 11,73.