Kuupjard (lühendatult “yd3” või “cu yd”) on ruumala mõõtühik, mis võrdub kuubi mahuga, mille küljed on täpselt ühe jardi pikkused ehk umbes 764,5 liitrit (202,0 US gal). Kuupmeetrid on eelistatud mõõtühikud mitmesuguste praktiliste ülesannete ja tegevuste jaoks – näiteks ehitusprojekti käigus betooni valamisel. Antud ristkülikukujulise ruumi jaoks pikkusega “L”, laiusega “W” ja kõrgusega “H” saab ruumala kuupjardides lihtsalt saada võrrandiga Volume = L × W × H, tingimusel et L, W ja H on kõik mõõdetud jardides.
1
Võtke jardides kõik vajalikud mõõdud. Erinevate standardsete kolmemõõtmeliste ruumide jaoks saab mõne lihtsa võrrandi abil suhteliselt kergesti saada kuupmeetrit. Need võrrandid eeldavad aga, et kõik mõõtmised on tehtud jardides. Seega on enne ühe neist võrranditest kasutamist oluline veenduda, et võtsite oma esialgse(d) mõõtmised jardides või teise võimalusena teisendasite need jardideks teisendusteguri abil. Mõned tavaliste pikkuse mõõtmiste teisendused on järgmised: 1 jard = 3 jalga 1 jard = 36 tolli 1 jard = 0,914 meetrit 1 jard = 91,44 sentimeetrit
2
Kasutage ristkülikukujuliste ruumide jaoks võrrandit L × W × H. Iga ristkülikukujulise kolmemõõtmelise ruumi (ristkülikukujuline prisma, risttahukas jne) ruumala saab määrata lihtsalt selle pikkuse korrutamisega laiuse ja kõrgusega. Seda võrrandit võib käsitleda ka kui ühe ristkülikukujulise ruumi külje pindala korrutamist selle küljega risti oleva mõõtmega. Näiteks oletame, et tahame määrata oma maja söögitoa ruumala (yd3). Mõõdame söögitoa pikkuseks 4 jardi, 3 jardi laiuseks ja 2,5 jardi kõrguseks. Ruumi mahu määramiseks korrutame lihtsalt selle pikkuse, laiuse ja kõrguse: 4 × 3 × 2,5= 12 × 2,5= 30. Ruumi maht on 30 yd3. Kuubikud on ristkülikukujulised ruumid, mille kõik küljed on võrdsed pikkuses. Seega saab kuubi mahuvõrrandit lühendada L × W × H-st L3-ks jne.
3
Silindriliste ruumide jaoks kasutage võrrandit pi × R2 × H. Silindrilise ruumi ruumala leidmine on lihtsalt selle ühe ringikujulise külje kahemõõtmelise pindala korrutamine silindri kõrguse või pikkusega. Leidke ringide pindala võrrandi abil selle ringikujulise tahu pindala: korrutage matemaatiline konstant pi (3,1415926…) ringi raadiusega (kaugus ringi keskpunktist ühe selle servani) endaga. Seejärel lihtsalt korrutage see vastus silindri kõrgusega, et leida silindri maht. Nagu alati, veenduge, et kõik väärtused on jardides. Oletame näiteks, et tahame enne purskkaevu paigaldamist määrata oma tagaterrassil oleva silindrilise augu mahu. Augu läbimõõt on 1,5 jard ja sügavus 1 jard. Jagage augu kaugus pooleks, et saada augu raadius: 0,75 jardi. Seejärel korrutage oma muutujad vastavalt silindrilise ruumala võrrandile: (3,14159) × 0,752 × 1= (3,14159) × 0,5625 × 1= 1,767. Augu maht on 1,767 yd3.
4
Sfääride jaoks kasutage võrrandit 4/3 pi × R3. Kera ruumala kuupjardides arvutamiseks on vaja teada ainult selle raadiust – kaugust selle keskpunktist välisservani – jardides. Lihtsalt kuubige see arv (korrutage see endaga kaks korda), seejärel korrutage see 4/3 pi-ga, et saada sfääri ruumala kuupjardides. Oletame näiteks, et tahame leida sfäärilise kuumaõhupalli ruumala. Kuumaõhupalli laius on 10 jardi. Jagage 10 pooleks, et leida õhupalli raadius – 5 jardi. Seejärel ühendage see lihtsalt “R” võrrandisse järgmiselt: 4/3 pi × (5) 3 = 4/3 (3,14159) × 125 = 4,189 × 125 = 523,6. Õhupallis on 523,6 jard3.
5
Koonuste jaoks kasutage võrrandit 1/3 pi × R2 × H. Antud koonuse ruumala on 1/3 koonusega sama kõrguse ja raadiusega silindri mahust. Lihtsalt leidke koonuse kõrgus ja raadius (jardides), seejärel lahendage otsekui silindri ruumala. Koonuse mahu saamiseks korrutage tulemus 1/3-ga. Oletame näiteks, et tahame leida jäätisekoonuse mahtu. Jäätisekoonus on üsna väike – selle raadius on 1 tolli ja kõrgus 5 tolli. Jardideks teisendatuna on need vastavalt 0,028 jardi ja 0,139 jardi. Lahendage järgmiselt:1/3 (3,14159) × ,0282 × .139= 1/3 (3,14159) × 0,000784 × .139= 1/3 × 0,000342= 1,141-4. Jäätisekoonuses on 1,141-4 yd3.
6
Ebakorrapäraste kujundite korral proovige kasutada mitut võrrandit. Kui seisate silmitsi kolmemõõtmelise kujuga, mille mahu jaoks pole elegantset võrrandit, proovige jagada ruum mitmeks ruumiks, mille mahtu (kuupjardides) saab hõlpsamini arvutada. Seejärel leidke nende ruumide maht eraldi, lisades oma tulemused lõpliku mahuväärtuse leidmiseks. Oletame näiteks, et tahame leida väikese teraviljahoidla mahtu. Silohoidlal on 12 jardi kõrgune silindriline korpus, mille raadius on 1,5 jardi. Silohoidlal on ka koonusekujuline katus, mis on 1 jard kõrge. Arvutades eraldi katuse ja silo korpuse mahu, saame silohoidla kogumahu:Pi × R2 × H + 1/3 Pi × R’2 × H'(3,14159) × 1,52 × 12 + 1/3 (3,14159) × 1,52 × 1= (3,14159) × 2,25 × 12 + 1/3 (3,14159) × 2,25 × 1= (3,14159) +×1/327 (3,14159) × 2,25= 84,822 + 2,356= 87,178. Silohoidla maht on 87,178 kuupjardi.
7
Otsige üles selle piirkonna ruutmeetrid, kus te valate. Kui valate betooni näiteks betoonterrassi tegemiseks, valate tavaliselt betooni mitme tolli kuni jala paksusesse vormi. Sellisel juhul ei ole vajaliku betooni mahu määramiseks vaja kasutada suhteliselt keerulisi valemeid. Selle asemel kasutage töövõtja nippi, et kiiresti välja selgitada, kui palju betooni vajate. Alustuseks leidke selle ala ruutmeetrid, kuhu kallate. Pidage meeles – ruutmeetrite puhul võtame mõõtmised jalgades, mitte jardides, nagu eespool. Tuletame meelde, et ruutude või ristkülikute puhul leiate selle ala järgmiselt. korrutades Pikkus × Laius. Ringide jaoks on see Pi × R2. Keerulisemate kujundite jaoks sirvige Selgitatud paljusid pindala arvutamise juhendeid.
8
Uurige, kui paks peab teie betoon olema. See on lihtne – lihtsalt mõõtke vormi sügavust, millesse valate. Kuna valame suhteliselt madalasse vormi, saame mõõta tollides, selle asemel, et mõõta jala rasketes osades.
9
Jagage oma ruutmeetrit betooni paksusel põhineva koefitsiendiga. Kõik, mida peate oma betooni läbimõõdu määramiseks tegema, on jagada oma ruutmeetrite arv teatud arvuga – kui teie betoon peab olema õhuke, on see arv suurem. Kui teie betoon peab olema paks, on see arv väiksem. Vaadake altpoolt levinumaid paksuseid või jätkake järgmise sammuga, kui teie paksus ei vasta ühele neist: kui betoon on 4 tolli paksune, jagage ruutjardi suuruse määramiseks 81-ga. Kui betoon on 6 tolli paksune, kuupjardide määramiseks jagage ruutjard 54-ga.Kui betoon on 8 tolli paksune, jagage ruutjardi määramiseks ruutjard 40-ga. Kui betoon on 12 tolli paksune, jagage ruutjardi määramiseks ruutjard 27-ga.
10
Määrake paaritu paksused lihtsa valemi abil. Kui teil on paksus, mis ei vasta ühelegi ülaltoodud näidetest, ärge muretsege – vajaliku koguse on lihtne leida. Lihtsalt jagage 324 oma betooni paksusele (tollides). Seejärel korrutage vastus oma ruutmeetritega, et määrata betooni kogupikkus. Oletame, et meie 10 jala Ö10 jala suuruse ala jaoks mõeldud betoon peab olema 3,5 tolli paksune. Sel juhul leiame oma läbimõõdu järgmiselt: 324/3,5 = 92,610 × 10 = 100100/92,6 = 1,08. Vajame 1,08 yd3 betooni.
11
Ostke natuke rohkem betooni, kui vajate. Betooni valamisel on tavaliselt hea mõte osta veidi lisa, juhuks kui teie mõõdud pole täpsed. Lõppude lõpuks saab kuiva betoonisegu, mida te lõpuks ei kasuta, salvestada ja kasutada mõnes teises projektis. Kui aga sellest ei piisa, oled sa kinni – võib-olla peab keegi ehituspoodi jooksma, enne kui saad jätkata. Seega ostke kindlasti veidi lisa, eriti suurte projektide jaoks.