Maratoni jooksmine pole enamiku inimeste jaoks saavutamatu eesmärk. Maraton on aga asi, mida ei maksa kergelt võtta. Paljude inimeste jaoks on see raske teekond nende füüsilisse ja vaimsesse hinge, mille saavutuse üle võivad nad olla väga uhked. Teistele on see hüppelauaks veelgi kaugemate seikluste juurde. Kõigi jaoks on maraton ainulaadne väljakutse.
Maraton on täpselt 26.2 miili (umbes 42.16 km). Legendi järgi on see vahemaa Marathoni ja Ateena vahel, mille Ateena jooksja Pheidippides jooksis, et rääkida oma kaasateenlastele kuulsast võidust pärslaste üle maratonil. Tegelikult lisati 2 miili hiljem, kui Londonis olid olümpiamängud.
Enamik inimesi, kes jooksevad maratoni, ei alusta lihtsalt kohe ega jookse seda. Pigem jooksevad nad ehituskividena lühema distantsi võistlusi, et valmistuda pikemaks maratoniks. Poolmaraton on 13.1 miili (umbes 21.08 km) ja see on tavaline maratonieelne jooks. Teised lühema distantsi võistlused hõlmavad 10 km, mis on 6.2 miili, ja 5 km, mis on 3.1 miili.
Igaks selliseks võistluseks valmistub jooksja paar korda nädalas joostes, muutes aega, distantsi ja kiirust, et treenida maksimaalselt. Üldine ettevalmistus kuni poolmaratoni pikkusteks võistlusteks hõlmab tavaliselt jooksudistantsi, mis ületab jooksu enda. Enamik meditsiinitöötajaid soovitab siiski, et maratonijooksjad ei ületaks 26.2 miili enne võistluspäeva, sest uuringud on näidanud, et selline pikamaa treening võib keha rohkem lõhkuda, kui seda on lihtne parandada.
Ühise maratoni treeningplaani järgi koostab jooksja pidevalt nädalas joostud miilide või kilomeetrite koguarvu ja igal jooksul läbitud miilide või kilomeetrite arvu. Maratonijooksjad jooksevad tavaliselt pikima jooksu nädalavahetusel, kusjuures selle pika jooksu distants pikeneb pidevalt, kuni jõuab maksimumini 20 või 22 miili (umbes 32.19 või 35.41 km). Nädala jooksul lühemad jooksud on aja ja distantsi segu, mille üldine eesmärk on säilitada sobivus ning kasvatada jõudu ja vastupidavust.
Nagu teistegi sportlaste puhul, peavad maratonijooksjad pöörama suurt tähelepanu söödale ja joogile, mida nad tarbivad, mitte ainult treeningjooksude ajal, vaid ka muul ajal võistlusele eelnevate nädalate ja kuude jooksul. Õige toitumine koos mõõduka rasvasisaldusega ning süsivesikutele ja valkudele keskendumisega on maratonijooksja edu jaoks ülioluline. Söök ja jook, mida maratonijooksja treeningjooksudel sisse võtab, peaks olema eelkõige kergesti seeditav. Eriti pikematel sõitudel vajab keha üha rohkem kaloreid, mis suudavad pakkuda nii kiiret kui ka kauakestvat kütust. Jooksmine on tegevus, mis võib olla kehale ja selle toitumisvajadustele äärmiselt raske ning eriti vajab maratonijooksja kaotatud kütust nii jooksu ajal kui ka pärast seda.
Paljud spordieksperdid soovitavad maratonijooksjal tegeleda ka muude sportlike asjadega. Sellised risttreeningud võivad olla jalgrattasõit, ujumine, aeroobika, suusatamine, kõndimine või hulk muid spordialasid. Risttreeningu idee on hoida keha vormis, pakkudes samal ajal puhkust jooksmisest tekkivast tugevast löögist.