Vähesed äpardused põhjustavad rohkem peavalu kui krediidiaruandluse vead. Neid on raske parandada ja need võivad aastaid negatiivselt mõjutada krediidiaruannet. Tarbijatel on aga mõned võimalused krediidiaruande vigade parandamiseks.
Parim kaitse krediidiaruande vigade vastu on see, kui tarbija saab iga aasta või kahe aasta tagant krediidiaruande ja kontrollib seda vigade suhtes. Need on saadaval ettevõtetelt Equifax, TransUnion ja Experian. Iga inimene saab nüüd kord aastas tasuta koopia oma krediidiaruandest.
Tarbija peaks vaatama krediidiaruannet ja kontrollima kõiki oma krediitkaartidel olevate kontode nimesid ja numbreid. Kui need ei ühti, peaks ta võtma ühendust krediitkaardiettevõttega ja kontrollima, kas neil on õige teave. Kui nad seda ei tee, saab ta probleemi krediitkaardiettevõtte kaudu lahendada ja muudatused peaksid kajastuma, kui ettevõte järgmisel korral aruandlusagentuuridega värskendab. Kui see ei ole ettevõtte viga, peab tarbija võtma ühendust aruandvate asutustega ja saatma neile värske avalduse koopia õige teabega, et nad saaksid seda värskendada.
Tarbija peaks krediidiaruandest otsima kontosid, mida ta enam ei kasuta või arvab, et on sulgenud, ning veenduma, et need kontod on suletud. Tõenäoliselt peab ta selleks krediitkaardiettevõttega ühendust võtma, kuid ta peab seda tegema tagamaks, et nendele kontodele ei võeta tasusid. Võimalik, et ta peab taotlema ettevõttelt sulgemiskirja ja saatma koopiad aruandvatele asutustele teabe värskendamiseks.
Ülaltoodud vigu on suhteliselt lihtne parandada. Probleeme põhjustavad need, mis sisaldavad vigu saldosummades, tarbija avamata kontosid ja muid sarnaseid probleeme. Nende lahendamiseks võib vaja minna õigusabi.
Kui krediidiaruande saldo on vale või kontol kajastuvad viivised, kui neid polnud, peaks tarbija võtma ühendust krediitkaardi väljastanud ettevõttega. ta peaks küsima, millal maksed hilinesid, ja tal peaks olema koopiad aruannetest, mis näitavad, et maksed laekusid korrapäraselt ja õigeaegselt. Seejärel peaks ta nõudma, et ettevõte saadaks aruandvatele asutustele kirja halva teabe eemaldamiseks. Ta võib saata aruandvatele asutustele ka väljavõtte koopia, mis näitab jooksvat saldot.
Mõnikord on sama nimega isikul konto tarbija aruandes. Sellisel juhul peaks tarbija viivitamatult helistama krediitkaardifirmale ja paluma selle teabe eemaldamist ning paluma neil saata talle ja aruandvatele asutustele kiri, mis kinnitab kõik isikuandmed ja sotsiaalkindlustuse numbrid, ning paluda teavitavatel asutustel värskendage oma faile vastavalt. Isegi kui kontot tarbija ei avanud, peaks ta proovima probleemi esmalt lahendada krediitkaardiettevõtte ja aruandlusasutustega.
Tarbijad peaksid tegema jõupingutusi krediidiaruannete probleemide lahendamiseks esmalt isiklikul tasandil, kuid peaksid salvestama kogu paberimajanduse ja krediitkaardifirmadelt või aruandlusagentuuridelt saadud teabe. Tarbijal peaksid olema kuupäevad kõigel, mida ta saadab või ettevõtetelt saab, ja ka koopiatel. Tarbija peaks samuti veenduma, et ta ei ähvarda kunagi, olgu see kaudne või otsene. Ta võib öelda, et konsulteerib advokaadiga või teatab ettevõttest Föderaalsele Kaubanduskomisjonile, kuid peale selle ei tohiks ta teha mingeid avaldusi selle kohta, milliseid meetmeid ta võtab, kui probleem ei lahene. Sellise käitumise eest on inimesi vahistatud.
Pettust või identiteedivargust puudutavate küsimuste korral peaks tarbija nõu saamiseks viivitamatult konsulteerima advokaadiga. Need on probleemid, millega enamik tarbijaid iseseisvalt hakkama ei saa. Igasuguse soodsa tulemuse saamiseks tuleb tõenäoliselt konsulteerida advokaadiga. Tema krediidiaruandel silma peal hoidmine on tarbija jaoks parim viis vigade eest kaitsmiseks ja nende lahendamiseks enne, kui need muutuvad problemaatiliseks. Kui aga tarbija tunneb, et ta on olukorraga üle pea, peaks ta alati konsulteerima advokaadiga.