Aeroobne fitness viitab treeningule, mis parandab keha kardiovaskulaarset seisundit. Aeroobne tähendab sõna-sõnalt “hapnikuga”. Aeroobse treeningu ajal annab hapniku suurenemine kopsudes rohkem hapnikku verre, mis transporditakse südamelihasesse. Regulaarne kardiovaskulaarne treening parandab aeroobset vormi, treenides keha pikema aja jooksul aktiivsust säilitama. See parandab südame seisundit, alandab kolesteroolitaset ja põletab rasvu. Aeroobse vormi parandamise peamised komponendid on hästi struktureeritud treeningud, õige pulsi jälgimine ja järjepidevad rutiinid, mis on sobiva kestuse ja intensiivsusega.
Aeroobne treening peaks tavaliselt algama viie kuni kümne minuti pikkuse soojendusperioodiga. Soojendus suurendab järk-järgult verevoolu lihastesse, mistõttu on need treeningu intensiivsematel perioodidel vähem altid vigastustele. Kiire tempoga kõndimine, millele järgneb rida kergeid reie- ja seljavenitusi, kaitseb lihaseid vigastuste eest ja maksimeerib kardiovaskulaarse treeningu efektiivsust.
Pärast korralikku soojendust peaks keha olema treeningu intensiivsemaks kardiovaskulaarseks osaks valmis. On mitmeid kardiovaskulaarsete treeningute vorme, mis parandavad aeroobset vormi. Jooksmine, jalgrattasõit, ujumine või suusatamine on tavalised treeningud, mida saab teha individuaalselt. Aeroobset seisundit parandavate rühmaharjutuste hulka kuuluvad tantsimine, korvpall, jalgpall ja softball.
Kardiovaskulaarsed harjutused on tõhusamad vaheldumisi tehes, selle asemel, et korrata samu harjutusi iga treeningu ajal. Näiteks oleks ideaalne määrata paar päeva jooksmiseks või rattasõiduks ja seejärel vaheldumisi selliste tegevustega nagu tantsimine või jalgpall. Vahelduvad treeningud ei lase kehal kohaneda teatud harjutuste komplektiga, mis takistab aeroobset konditsioneerimist.
Edusammude jälgimiseks ja aeroobse konditsioneerimise maksimeerimiseks on südame löögisageduse jälgimine hädavajalik. Südame löögisageduse monitor aitab määrata sobivat treeningu intensiivsust aeroobse treeningu ajal. Monitorid on digitaalsed seadmed, mida saab kanda rihmana ümber rinna või randme. Treeningu ajal tuleks pulssi hoida teatud tasemel, et tagada aeroobne konditsioneerimine. Ideaalsed pulsisagedused varieeruvad olenevalt vanusest, kaalust ja praegusest vormisolekust. Võib olla hea mõte konsulteerida arsti või personaaltreeneriga, et määrata kindlaks soovitud pulsisagedus ja kui kaua seda sagedust säilitada.
Kui südame löögisagedus on püsinud kõrgema intensiivsusega 30–60 minutit, on aeg hakata maha jahtuma. Viie kuni kümne minuti võtmine järkjärgulise treeningu aeglustamiseks võimaldab kehal aega kohaneda ja reguleerida südame löögisagedust normaalsele tasemele. Madalama intensiivsusega treeningule peaks järgnema kolm-neli minutit venitust.
Kõige olulisemad tegurid aeroobse vormi parandamisel on treeningute järjepidevus, intensiivsus ja kestus. Aeroobne konditsioneerimine on kõige tõhusam, kui seda tehakse kolm kuni viis päeva nädalas. Intensiivsuse tase peaks olema piisavalt kõrge, et saavutada soovitud pulsisagedus, ja treeningud peaksid tavaliselt kestma vähemalt 30 minutit, välja arvatud soojendus ja jahtumine.