Kuidas lugeda vana käekirja

Algsete, käsitsi kirjutatud dokumentide või esmaste allikate lugemine võib olla ainulaadne väljakutse. Vanade dokumentide (nt kirjad, päevikukirjed ja pearaamatud) käekiri võib esmapilgul tunduda loetamatu. Paleograafia või vana käekirja uurimise põhiliste näpunäidete ja nippide õppimine võib aidata teil aegunud teksti ära tunda ja mõista. Olenemata sellest, kas vaatate koolis lõputöö või lõputöö algallikaid, uurite ajaloolisi dokumente, et uurida oma perekonna ajalugu või loete lihtsalt vanu perekonnakirju, võib paleograafia aidata avada mineviku lugusid ja ajalugu.

1
Tehke koopiaid. Esmase allika kaitsmiseks ärge kunagi töötage võimalusel originaaldokumendiga. Skannige ja tehke dokumendist mitu koopiat. Nii saate dokumenti käsitseda kartmata seda kahjustada ja saate teha märkmeid otse lehele. Skannimine võimaldab teil ka suurendada dokumendi osi, mille dešifreerimine võib olla eriti keeruline.

2
Haara sõnaraamat. Veenduge, et teil oleks käepärast sõnastik juhuks, kui kohtate võõraid või arhailisi sõnu.

3
Tea, mis tüüpi dokument see on. Suure pildi vaatamine võib aidata tuvastada dokumendi kavatsust, mis aitab teil teksti mõista. Teatud dokumendid võivad kasutada teatud fraase, kõnepruuki ja lühendeid, mistõttu on oluline mõista, millist tüüpi dokumenti te töötate. Kas see on isiklik dokument, näiteks kiri või päevikukanne? Kui jah, võite sattuda isikupärastatumate, unikaalsemate fraaside või tegelaskujude juurde. Kas see on ametlik valitsuse pearaamat, näiteks maksu- või rahvaloenduse kirje? Kui jah, võite kohata sageli kasutatavaid juriidilisi termineid ja ametlikke, valitsuse lühendeid. Selle teabe teadmine võib aidata teil leida õigeid ressursse.

4
Uurige dokumendi ajalugu. Dokumendi paigutamine ajaloolisse konteksti on käekirja edukaks lugemiseks ja selle tähenduse mõistmiseks tohutult abiks. Abiks võib olla teadmine, kes dokumendi kirjutas, miks ta selle kirjutas ning ajalooline ja poliitiline keskkond, milles ta dokumendi koostamise ajal viibis.

5
Lugege tähelepanelikult tähti “s†ja “fâ€. Inglise keeles kirjutati täht “s†sageli tagurpidi “f-na”. Mõne sõna keskel võite näha tänapäevast sümbolit “fâ€, kus peaks olema “sâ€. Näiteks , nime “Massachusetts†võiks kirjutada kui “Maffachufetts.†Selle ühise iseloomuerinevusega arvestamine aitab säästa palju aega ja kannatlikkust vana käekirja lugemisel.

6
Otsige vahetatavaid tähti. Pidage meeles, et mõnda tähte vahetati sageli vanades dokumentides ja need ei pruugi olla õigekirjavead. Näiteks inglise keeles muudeti täht “i†sageli “y-ks”, nii et sõna “mine†võib näha kui “Minu. “Tähti “u†ja “v†vahetati sageli ka inglise keeles. Näiteks sõna “ever†võib kirjutada kui “euer” või sõna “unto†võib vaadelda kui “vnto”. J†asendati inglise keeles sageli sõnaga “i,â”. €, nii et nimi “James” võib ilmuda kui “Iames.â€

7
Pange tähele õigekirja variatsioone. Sõnu vanades dokumentides kirjutati sageli foneetiliselt või kuidas need kohalikus murdes kõlasid. Inglise õigekirja standardiseeriti alles 18. sajandil, mistõttu võib dokumendi konteksti mõistmine olla tänapäeva lugejale keeruline. Proovige sõna valjusti välja öelda ja vaadake oma sõnastikku, kui leiate neid õigekirjavariante.

8
Mõistke ruumi säästvaid tegelasi. Sageli kasutati lühendeid, kokkutõmbeid ja sümboleid, et säästa aega ja ruumi paberil, mis oli väga kallis kaup. Tõenäoliselt kohtate oma uurimistöös stenogrammi viiteid.

9
Otsige asendusi “thâ€. Täht “y†tähistas ingliskeelsetes dokumentides sageli tähti “thâ€. Dokumendis võite kohata sõna “ye—, mis võib olla selle sõna lühend “the.â€

10
Otsige sümboleid. Märke ja sümboleid kasutati sageli teatud sõna tähistamiseks ning tõenäoliselt kohtate oma uurimistöös ühte või kahte. Sümbolit “@†saab kasutada sõna “per” asendamiseks. Näiteks “@ nädal” tähendab see tõenäoliselt “nädalas”. Inglise keeles nimetatakse lühikest lainelist joont, mis ilmub tähe või tähtede rühma kohal, pealkirjaks. See sümbol tähistab tähe “m— või “n— väljajätmist või sufiksi “tion” väljajätmist. Väga levinud sümbol on “&,â€, mida tavaliselt tuntakse ampersandina ja seda kasutatakse märkige sõna “ja”. Pöörake sellele sümbolile tähelepanu, kuna sellel on sageli isiklikke variatsioone ja see võib autoriti erineda.

11
Dokumendi transkribeerimine. Vaadake üle dokumendi iga sõna ja täht ning kirjutage sõnad, tähed ja lühendid, mida tunnete, eraldi paberile. Jätke tühi ruum sõnade jaoks, mida te ei tunne.

12
Lugege dokument ette. Teksti kuulmine võib aidata teil tundmatuid sõnu ära tunda ja asetada vananenud sõnad tänapäevasesse konteksti.

13
Transkribeerige lühendeid. Lühendite võtme kirjutamine eraldi paberile on suurepärane võimalus dokumendis kasutatud lühendite üle arvet pidada. Samuti on mugav seda dokumenti uurides tagasi pöörduda.

14
Jälgige tähti. Kui teil on raskusi käekirja mõistmisega, proovige sõnad ise kirjutada. Asetage jäljepaber oma dokumendi koopiale ja jälgige iga sõna pliiatsiga. Ise tegelaste loomine ja liikumise mõistmine võib aidata teil mõista algallika erinevusi ja üldist konteksti.

15
Võta aega. Kindlasti analüüsige ja vaadake dokumenti hoolikalt ja aeglaselt, võttes aega iga sõna ja tähe uurimiseks. Dokumendi läbisuumimisel võite selle tähendusest märkamata jätta, seega ärge kiirustage.