Romaanide nautimine pole alati lihtne. Lugemine nõuab romaani kallal pingutamist, vastasel juhul olete eksinud, igav ja segaduses. Parimad romaanid aga premeerivad teid alati pingutuse eest, näidates välja sügavust ja jõudu, millest võisite näpunäidete tegemisel ilma jääda. Kuigi romaani lugemine nõuab tööd, on see nauditav ja pingevaba töö. Veidi harjutades muutub isegi raskete raamatute lugemine teiseks.
1
Blokeerige lugemise ajal segajad. Parimad romaanid võimaldavad teil neisse uppuda, sattudes romaanimaailma, samal ajal kui välismaailm eemaldub. Raamatule kogu tähelepanu pööramine on parim viis selle lugemiseks ja mõistmiseks, olenemata sellest, kas loed romaane või õpikuid. Romaane räägitakse aga sageli ainulaadsel viisil, mis tähendab, et nende täielikuks mõistmiseks on vaja aega kõneleja, stiili ja loo maailmaga harjumiseks. Üldiselt: vältige lugemise ajal laulusõnadega muusikat. Proovige lugeda plokkide kaupa, eraldades selleks vähemalt 30 minutit. Raamatut pidevalt üles-alla näppides on asjadel väga raske silma peal hoida. Eemaldage end välistest segajatest, nagu televiisor või palju inimtegevusi.
2
Enne peamiste teemade käsitlemist leidke romaani põhiküsimused. Kuigi osa sellest võib tunduda ilmselge, annab viie minuti võtmine järgmistele küsimustele vastamiseks suurepärase aluse lugemise jätkamiseks. Need on romaani olulised osad ja enne raskemate arutelude juurde asumist peate neist aru saama: Mida peategelane(d) tahavad? Kes jutustab? Kus ja millal lugu toimub? Olge konkreetne. Kui teil on raskusi põhitõdede omandamisega, ei tee midagi halba, kui võtate kätte õppejuhendi või loete Vikipeediast süžee kokkuvõtet. See aitab teil põhimõisteid kiiresti mõista ja nüansse otsima hakata.
3
Mõelge jutustaja rollile loos, kui tal see on. Romaanid on väljamõeldud, mis tähendab, et peale eessõna on ka jutustaja fiktiivne. Kas jutustaja on osa loost või on nad sellest eraldiseisvad? Kas nad teavad kõike või ainult seda, mida teatud tegelased teavad? Mis kõige tähtsam, kas saate jutustajat usaldada? Üks suurimaid võitlusi paljude lugejate jaoks on see, et nad usaldavad liiga palju jutustajat. Siis, kui nad lähevad vastuollu või teevad vea, on tunne, et autor tegi vea või et sa ei saa raamatust aru. Kuid ebausaldusväärsed jutustajad on suurepärased vihjed raamatu tähendustele – lõppude lõpuks ei saa ükski tõeline inimene kunagi olla täiuslik jutustaja. Üldiselt peaksite olema ettevaatlik iga jutustaja suhtes, kes: näib olevat purjus, üleval või muul viisil uimaste all (kellavärgiga apelsin); on vaimse või sotsiaalse puudega (heli ja raev, uudishimulik juhtum koeraga öösel); tal on põhjust valetab, sageli kuriteo või ülekohtu tõttu (Lolita).
4
Mõelge stiilile. Miks räägitakse romaanist nii, nagu see on? Kas see on kirjutatud tähtedega või päeviku sissekannetega või tavalise jutustusega? Kas autor kasutab suuri, hirmutavaid sõnu või sirgjoonelisi, kokkuvõtlikke lauseid? Kui olete segaduses, mõelge hetkeks sellele, kuidas lugu räägitakse – sageli räägib see teile midagi selle kohta, mida räägitakse. Kas teil on sündmuste vahel distantsi? Kas jutustaja näib teadvat, mis juhtuma hakkab, või lähete koos sõitma?
5
Tehke iga peatüki või osa peamistest sündmustest kokkuvõte, kui olete selle lõpetanud. Võtke hetk, et peatuda ja mõtiskleda iga peatüki sündmuste üle. Mis täpselt muutus lõigu algusest lõpuni? Kas tegelased on kasvanud? Kas süžee on paksenenud? Kas olete tagasi sealt, kust alustasite? Lõpuks, kui olete 4–5 peatükki lõpetanud, märkate, et need väikesed kokkuvõtted moodustavad romaani ülevaate. Proovige märkida, kuidas tegelaskujud muutuvad. Kui teate, kuidas tegelane on peatüki jooksul muutunud, võite hakata aru saama, miks ta on muutunud. Kui see pole veel nii, proovige süžeed kronoloogiliselt järjestada. Lood, mida esitatakse järjekorras, nagu Ilias või Absalom! Absalom!” on sageli keerulised, sest need on segamini, mitte sellepärast, et tegelik süžee oleks keeruline.
6
Lugege koos partneri või rühmaga. Kõiki romaani keerulisi mõtteid, teemasid ja sümboleid on võimatu üksi läbi seedida, eriti kui loed seda üks kord. Raamatuid tuleks jagada ja arutada, nii et proovige veenda kedagi teist raamatut koos teiega lugema. Arutlege raamatu teatud punktides ja rääkige sellest siis, kui olete mõlemad lõpetanud. Teie kahe (või kolme või enama) vahel on see sageli parim viis keeruka romaani lahti lugemiseks seda uuesti lugemata.
7
Otsige sümmeetriat, kokkulangevust ja ühiseid motiive. Romaanid on hoolikalt üles ehitatud ning tegelaste, peatükkide ja seadete sarnasusi märgates saate aimu raamatu üldisest ülesehitusest. Sama olulised on hetked, mis peaksid olema sarnased, kuid on mingil põhjusel muutunud, näiteks tegelane, kes tuleb pärast pikka eemalolekut koju tagasi. Millised asjad raamatus pidevalt esile kerkivad? Miks need teie arvates olulised on? Filmis „Vaeslapse meistri poeg” kerkib peategelase varases elus korduvalt esile idee filmidest, näitlejatest ja Hollywoodist. See on ülioluline, kuid alles raamatu viimasel kolmandikul. Raamatus The Great Gatsby mainitakse korduvalt ranniku lähedal vilkuvat tulukest ja vilkuvad tuled ilmuvad veel mitu korda. Kõiki neid hetki seob igatsus millegi järele, mida tegelaskujul olla ei saa.
8
Kui olete lõpetanud, mõelge romaani algus uuesti läbi. Romaani tõeliselt mõistmiseks ja hindamiseks peate kaaluma kogu asja. Hetked, mis langesid maha või ei tundunud varakult, võivad raamatu lõpuks saada uue tähenduse. Mõnikord võivad viimased leheküljed muuta raamatu tähenduse, süžee või teema ümber, nagu näiteks võitlusklubis või lepituses. Kui olete raamatu lõpetanud, sirvige uuesti üle oma märkmed või esimene peatükk – kas saate raamatust uue hinnangu? Mida nimetaksite raamatu teemaks? Millest raamat lõpuks räägib?
9
Kujundage raamatu kohta oma arvamus, kuid toetage seda faktidega. Lõppkokkuvõttes, kui raamat on avaldatud, peab lugeja sellest oma “mõtte” välja mõtlema. Raamatust (ja/või oma paberitest) maksimumi saamiseks peate lugemisse süstima oma isikupära. Kas olete teemadega nõus? Kas arvate, et autor pani teid tegelaskujudele tõhusalt kaasa tundma või vihkasite neid? Teil võib olla mis tahes arvamus, kuid peate seda toetama raamatu tõenditega. Teie juhtumi aluseks on tsitaadid, kokkuvõtted ja märkmed. Ükskõik, kas vaidlete sõbraga või kirjutate kursusetööd, peaksite tõendite saamiseks alati pöörduma romaani poole.
10
Tehke märkmeid, eriti lõigud, mis teile meeldivad või segadust tekitavad. Klassis romaani lugemisel on väga oluline teha häid märkmeid. See on kahekordselt oluline, kui peate hiljem raamatust essee kirjutama. Peaksite olulised lõigud esile tõstma või alla tõmbama ning esitama küljele lühikese märkuse, mis tuletab meelde, miks see on oluline (“sümbolism”, “tegelase nihe”, “korduv metafoor” jne). Paberil peaksite üles märkima suuremad hetked ja nihked – jälgides tegelaskuju muutusi, kõikehõlmavaid teemasid ja lõike või hetki, millest te veel päris aru ei saa. Tehke tunnis arutelu ajal märkmeid, märkides ära olulised leheküljed ja tsitaadid, mis teil võib-olla kahe silma vahele jäid. Märkmetega võib liiale minna. Soovite, et teie märkmed oleksid raamatu lõpetamisel kirjutamisel juhiseks. Kui kogu raamat on alla joonitud, ei saa te palju kasulikku teavet.
11
Kasutage oma analüüsis levinud kirjanduslikke termineid. Kirjandussõnavara tundmine on parim viis raamatut kirjutades või raamatust rääkides oma mõtte selgeks teha. Samuti aitab see teil lugemise ajal romaani mõista, andes nime lugematutele tehnikatele ja hetkedele, millega te kokku puutute, et saaksite teha paremaid märkmeid. Teema: romaani üldised ideed, moraal või mõtted. Võib olla nii lihtne kui “hea võidab kurja” ja sama keeruline kui “kapitalism hävitab kaasaegset perekonda”. Metafoor: Kahe erineva asja sarnanemine. “Ta on roos” ei tähenda sõna otseses mõttes, et naine on lill, see tähendab, et ta on ilus, õrn ja veidi okastakad. “Sarnasus” on see, kui metafoor kasutab sõnu “nagu” või “nagu”, st. “Ta on nagu roos / ta on ilus kui roos.” Motiiv: Korduv idee, pilt või maitse raamatus. Kui raamatus kasutatakse sageli näiteks purjetamis- ja ookeanimetafoore, võib öelda, et sellel on meremotiiv. Vihje: viide teisele teosele, kas otsene või kaudne. Näiteks mis tahes tegelast, kes sureb ja surnuist üles äratatakse (A Tale of Two Cities, Harry Potter), peetakse sageli “piibli vihjeks” Jeesusele Kristusele. Sümbolism: kui objekt raamatus tähistab millegi ideed. muidu. Sümbolism on kõikjal, mõnikord tahtmatult, sest inimesed mõtlevad sümbolites. Näiteks filmis “Hiirtest ja meestest” sümboliseerib küülikufarm Lenny unistusi rahalisest kindlusest ja turvalisusest. Sümbol tähistab palju suuremat ideed, kui see esialgu paistab.
12
Uurige raamatu stiili ja leidke seoseid teiste raamatutega. Kuidas lugu täpselt räägitakse? Kas on huumorit või on see enamasti tõsine? Kas laused on pikad ja rasked või lühikesed ja kiired? Peate liikuma mööda “mis juhtus” põhitõdedest ja “miks see juhtus”. Kas arvate, et autorit mõjutasid teised kirjanikud, kunstnikud või praegused sündmused? Kui jah, siis kuidas nad kasutavad ilukirjandust nende mõjude uurimiseks? Nendele küsimustele pole õigeid vastuseid, kuid peate neid küsima, et romaanist maksimumi võtta. Lugedes ei saa muretseda ainult süžee pärast, sest süžee on vaid üks paljudest osadest, millest romaan koosneb. Mõned õpetajad soovitavad enne raamatuga alustamist lugeda kokkuvõtteid. See aitab teil tegelaskujudele, teemadele ja struktuurile rohkem tähelepanu pöörata, kuna teate, kuidas süžee lõpeb.
13
Leia ühised seosed funktsiooni ja vormi vahel. Romaanid töötavad kahel tasandil. Esimene tase on “funktsioon” ja see puudutab seda, mida romaan üritab öelda (süžee, teema, sündmustik jne). Teine osa, “vorm”, on see, kuidas seda öeldakse (perspektiiv, struktuur, metafoor jne). Kuigi head lugejad panevad tähele mõlemat külge, panevad suurepärased lugejad tähele, kuidas need kaks kokku saavad. Kuidas vorm funktsiooni tugevdab? David Foster Wallace’i “Infinite Jest” räägib meelelahutuse olemusest ja arutleb (osaliselt), kas meelelahutuse nimel peab töötama. Sellest tulenevalt on pool romaanist kirjutatud joonealustes märkustes, mis paneb lugeja edasi-tagasi lappama, isegi lausete ja muude joonealuste märkuste sees. Isegi vähemtõsisemate raamatute puhul peavad vorm ja funktsioon olema edukad. Dracula, jutustab jutustaja asemel oma jubedat lugu kirjade ja vahetute dokumentidena. See võimaldab Bram Stokeril õudust aeglaselt üles ajada ja annab lugejale aimu, et see juhtus tõesti kusagil Inglismaal.
14
Konsulteerige välisallikatega, alates mitteilukirjanduslikust uurimistööst kuni kriitiliste esseedeni. Kuni tsiteerite teiste autorite leide, on üks parimaid viise oma teadmisi raamatu kohta laiendada lugeda seda ümbritsevat maailma. Uurida võiks ajaloolist taustainfot või autori enda elukäiku ja inspiratsiooni. Võiksite lugeda kriitilisi esseesid, mis on tavalised “klassikaliste” raamatute puhul ja aitavad mõista keerulisi romaane. Pikemate artiklite kirjutamisel on teiste kirjanike mõtete lugemine suurepärane võimalus varakult argumente kujundada. Kas olete nõus ja teil on pakkuda muid tõendeid? Kas te ei nõustu ja kas saate raamatut kasutada selleks, et tõestada, et nad eksivad? Tsiteerige alati kõiki väliseid allikaid, mida olete lugenud, ja laiendage neid oma isiklike arvamustega. Kasutage neid allikaid hüppepunktina, mitte oma ainsa argumendina.