Süütunne on emotsioon, mis sunnib inimesi teiste inimestega rahu sõlmima, vea parandama või halba käitumist muutma. Tavaliselt aitab süütunne meil õnnelikku elu säilitada. Kui aga süütunne püsib ilma selge põhjuseta, on see probleem. Uurige välja, miks te end süüdi tunnete, ja seejärel astuge samme sellest vabanemiseks.
1
Otsustage, kas te ei teinud midagi, kuid tahtsite. Mõnikord võite tunda end süüdi, kuna olete mõelnud teha midagi, mis rikub teie isiklikku moraali. Isegi kui te selle järgi ei tegutsenud, võite tunda end süüdi, et isegi seda kaalusite. Kui tunnete end ilma ilmse põhjuseta süüdi, olete võib-olla kaalunud, et teete midagi, mis teie arvates on vale, kuid lükkasite selle kiiresti meelest. Süütunne võis jääda, kuigi mõte lahkus. Võib-olla unustasite ebamoraalse asja, mida kavatsesite teha, näiteks abikaasa petmise või sõbralt varastamise. Istuge ja mõelge sellele, et meenutada, kas tahtsite midagi sellist teha. Kui teil tekkis selline mõte, võtke endale hetk andeks. Seejärel paluge inimesel, kelle vastu mõtlesite valesti teha, teile andeks anda. Kui olete heastanud, laske sellel minna, ärge süüdistage ennast ja keskenduge olevikule.
2
Hinda ennast selle eest, et arvad, et tegid midagi valesti. Mõnikord tunneme end süüdi, et arvasime, et tegime midagi valesti, kuigi me tegelikult midagi ei teinud. Näiteks võib-olla soovisite, et teie endise uue partneriga juhtuks midagi halba, ja siis sattus ta autoõnnetusse. Kuigi te ei teinud tegelikult midagi, võite tunda, et põhjustasite nende õnnetuse. Kui tunnete end ilma nähtava põhjuseta süüdi, võib-olla arvasite, et tegite midagi valesti ja unustasite selle siis. Proovige meeles pidada, kas olete kunagi soovinud, et kellegagi juhtuks halba, ja siis see juhtus. Kui te ei saa selle inimesega rääkida, võtke meetmeid, et endale andestada. Pidage meeles, et võite ka enda üle liiga karmilt kohut mõista. Näiteks võite mõelda, et ütlesite midagi ebaviisakat või tegite midagi solvavat, kuigi tegelikult teine inimene seda üldse ei arva.
3
Mõelge ellujäänu süüle. Võite tunda end süüdi, kuna elasite üle traumaatilise sündmuse, mis mõjutas kedagi teist negatiivselt. Isegi kui te ei mõtle sellele iga päev, võib see olla pideva süütunde põhjuseks. Tuvastage ellujäänu süüd, pannes tähele, kas tunnete kurbust, kui tajute, et teil läheb elus paremini kui teistel. Näiteks kui elasite üle relvastatud röövi, võib teil tekkida süütunne, kui kuulsite kellestki, kes tapeti relvastatud röövi käigus. Kui tunnete end süüdi, et jäite röövi üle, kuna keegi teine seda ei teinud, siis võib teil olla ellujääja süü. Kui tuvastate endas ellujääja süü, peate võtma aega, et oma negatiivseid emotsioone töödelda ja endale andestada. Rääkige juhtunust kellegagi , näiteks psühholoog.
4
Mõista, et süütunne võivad olla põhjustatud lapsepõlvesündmustest. Võib-olla olete lapsena saanud trauma, olenemata sellest, kas teid on pika aja jooksul väärkoheldud või konkreetse sündmuse tõttu. Samuti võidi teid suureks saades ebaõiglaselt kohelda. Kõik need sündmused võivad teile täiskasvanuna avaldada püsivat mõju, tekitades isegi süütunde, millel ei näi olevat allikat. Mõelge oma lapsepõlvele, et teha kindlaks, kas miski, mis juhtus, põhjustab teie süütunnet. Kui saate oma lapsepõlvest tuvastada midagi, mis põhjustab süütunnet (nt väärkohtlemine või traumaatiline sündmus), otsige abi professionaalselt psühholoogilt.
5
Tehke kindlaks, kas teil on neurootiline süütunne. Mõnikord tunnete end põhjuseta süüdi, sest teil on neurootiline süütunne või süütunne, mis on palju tugevam, kui olukord nõuab. Võite tunda end süüdi asjades, mille üle te ei kontrolli. Neurootiline süütunne võib tekkida seetõttu, et tunnete end halvasti, kuna te ei ole milleski parem. Samuti võite tunda neurootilist süütunnet, kuna te ei taha teha midagi, mida teised usuvad, et peaksite tegema. Neurootiline süütunne võib tekkida ka eneses kahtlemisest. Kui teil on neurootiline süütunne, peaksite võtma meetmeid, et endale andestada. Samuti võite pöörduda psühholoogi poole, et aidata teil süütundega toime tulla ja sellest üle saada.
6
Tehke kindlaks, kas tegite midagi valesti. Süütunde põhjuse teadmine võib aidata teil seda lahendada. Kui olete neid tehnikaid vaadanud ja tunnete end endiselt süüdi, peate võib-olla tunnistama, et teil on tõeline põhjus, miks tunnete end süüdi. Võib-olla olete unustanud, mida tegite. Istuge maha ja mõelge oma tegudele viimastel nädalatel ja kuudel, et teada saada, kas olete midagi valesti teinud. See võib selgitada, miks te end süüdi tunnete. Võimalik, et peate oma mõtteid kirjutades või rääkides väljendama, et aidata teil meeles pidada, et olete sooritanud õigusvastaseid tegusid. Kirjutage oma tegevused täppide loendisse või rääkige sõbraga, et aidata teil meeles pidada.Võib-olla küsige lähedastelt inimestelt, kas nad mäletavad, et tegite midagi, mille pärast peaksite end süüdi tundma. Kui te ei suuda mõelda millestki, mida tegite vale, siis ei saa enam süütundele järele anda. Ütle endale, et sa ei teinud midagi valesti, ja keskendu olevikule. Kui tegid midagi valesti, mine vabanda ja palu andestust.
7
Küsige endalt, kas teil võib olla depressioon. Depressioon võib põhjustada ka põhjuseta süütunnet. Mõelge, kas teil võib olla depressioon või mitte. Depressioon võib esineda mitmel kujul, kuid tõenäoliselt on teil olnud pidev kurbustunne, huvi kadumine asjade vastu, mis teile kunagi meeldis, muutused söömises ja magamises ning lootusetuse ja/või abituse tunne. Mõelge ka süütundele koos nende sümptomitega. ja rääkige oma arsti või vaimse tervise spetsialistiga, kui arvate, et võite olla depressioonis. Depressiooni korral võib süütunne avalduda mitmel kujul. Näiteks võite tunda end süüdi tööl oma igakuise müügikvoodi mittetäitmise pärast, isegi kui keegi teine teie kontoris ei suutnud oma eesmärki täita. Või võite tunda end süüdi, et te ei pese enne magamaminekut nõusid, isegi kui tegite palju muid kodutöid ja olite millegi muu tegemiseks liiga kurnatud.
8
Kirjutage või rääkige oma süütundest. Tunnete verbaalne või visuaalne töötlemine võib aidata teil jõuda nende allikani. Näiteks saate tuvastada, kas teie süü on teie tegudega ebaproportsionaalne, kirjutades olukorra päevikusse. Päeviku kirjutamine või oma süütundest kellegi teisega rääkimine võib aidata teil mõista, kas need on õiged või mitte. Päeviku pidamise või kellegagi rääkimise regulaarse harjumuse kujundamine võib aidata teil süütunnet töödelda nii, et te lõpetate selle tunde. Ajakirjade kirjutamine annab teile ka midagi, millele tagasi vaadata, et aidata teil oma edusamme näha. Otsige psühholoog, kellega arutada oma tundeid, kui kodus ei tee need tunded ära.
9
Tehke tegelikkuse kontroll. Reaalsus on sageli see, et te ei ole süüdi, eriti kui te tõesti ei tea oma süü allikat. Kui tunnete salapärast süütunnet, on kasulik võtta hetk ja teha reaalsuskontroll. Tõde selle kohta, mis teie ümber toimub, võib teile näidata, et see pole teie süü. Sellistel juhtudel andke endale luba süütundest lahti lasta. Tehke tegelikkuse kontroll, istudes maha ja mõeldes, mis tegelikult toimub, mitte seda, mida te ette kujutate. Võimalik, et vajate sõbra või pereliikme abi, et näha asju nii, nagu need tegelikult on. Paluge kellelgi endaga maha istuda ja oma seisukoht välja tuua. Näiteks kui olete tavaliselt väga organiseeritud ja ühel päeval jätate kohtumise vahele, ei tohiks te end süüdi tunda. Teil on lubatud teha vigu. Laske süütundest lahti, tunnistades oma vastutust, väljendades oma kurbust olukorra üle ja keskendudes olevikule.
10
Proovige vabastada end oma hinnangust. Üks süütunde töötlemise tehnika on vaadata süüd kui kohtuotsust enda vastu. Et aidata endal lõpetada süütunde tundmine, leidke hetk ja vabastage end oma hinnangutest. Tehke nimekiri kõigist asjadest, mille pärast tunnete end süüdi või tunnete, mille pärast olete enda üle kohut mõistnud. See võib olla sama lai kui ütlemine endale, et olete halb inimene, või sama konkreetne kui öelda endale, et olete rumal, et olete täna hommikul kohvi maha jätnud. Istuge maha ja öelge valjusti: “Ma vabastan end hinnangust, et olen halb. inimene” või “Vabandan end otsusest, et olen loll, et kohvi maha jätsin.”
11
Kujutage oma süüd ette kui autot. Süü visualiseerimine võib samuti aidata sul seda tunnistada, hinnata, kas selle pärast tasub muretseda ja edasi liikuda. Proovige ette kujutada, et sõidate autoga maanteel ja alati, kui tunnete end süüdi, hakkab teie auto vasakule või paremale lohisema. Kui see juhtub, kujutage ette, et tõmbate oma auto tee äärde, tuvastate probleemi või süü allika ja mõtlete välja, mida saate selle parandamiseks teha. Näiteks kui tunnete süütunnet millegi pärast, mida saate teha parandage, nt kellegi ees vabandades, siis võtke aega selle parandamiseks. Kui te ei saa oma auto parandamiseks midagi teha, siis kujutage ette, et lähete tagasi teele ja sõidate otse edasi.
12
Leidke viis lõõgastumiseks. Süütunne võib teie füüsilisele kehale mõju avaldada. Kuna süütunne viitab tavaliselt sellele, et vajad karistust, võid sattuda sisemise karistuse nõiaringi. Kui te ei tea, miks te end süüdi tunnete, võib enesekaristamine tunduda eriti kurnav. Võtke aega lõõgastumiseks ja tõrjuge süütunne meelest. See vähendab ka teie stressitaset. Aidake endal karistusrežiimist välja tulla, mõeldes millelegi, mida sel päeval õigesti tegite. Näiteks õnnitlege ennast jõusaali jõudmise, tervisliku toiduvaliku või perega aja veetmise eest kui sa ei pidanud.Lõõgastumiseks on palju võimalusi, näiteks hingamisharjutuste harjutamine, mediteerimine, visualiseerimistehnikad jne.
13
Aktsepteerige mis tahes pahategu ja laske sellel minna. Et lõpetada põhjuseta süütunne, peate oma süütundest lahti laskma. Tuvastage võimalikud õigusrikkumised ja võtke selle eest vastutust. Seejärel otsige endalt ja teistelt andestust ning lõpetage endale luba anda nii tunda. Nõustuge sellega, et juba juhtunut ei saa kuidagi muuta. Pidage meeles, et lahti laskmine võib tähendada nii teiste või enda süüdistamise lõpetamist kui ka endale ja teistele andeksandmist.
14
Tunnistage, et te ei saa olla täiuslik. Mõnikord võib teil olla pidev süütunne, sest ootate endalt täiuslikkust. Mõelge, et võite nõuda endalt midagi, mida te kunagi ei saa. Keegi Maal pole täiuslik. Kui eeldate, et olete täiuslik, valmistate end ebaõnnestumiseks ette. Ebaõnnestumise tunne võib panna teid säilitama süütunnet. Selle asemel öelge endale, et olete ainult inimene. Kui teete vigu, parandage need ja lõpetage sellele mõtlemine.
15
Hoia eemale olukordadest, mis panevad sind end halvasti tundma. Otsige oma süütundele lahendus, vältides olukordi, mis tekitavad teies süütunnet. Võite tunda põhjuseta süütunnet, kuid mõned olukorrad muudavad teid teistest halvemaks. Tuvastage need olukorrad ja vältige neid. Alustage plaanijast ja kirjutage sinna kõik oma igapäevased tegevused. Kui iga tegevus on lõppenud, kirjutage üles, kuidas te end tundsite, näiteks “hea”, “õnnelik”, “kurb” või “süüdi”. Hiljem vaadake oma emotsioonide loendit ja rühmitage emotsioonid. tegevused, mis panevad sind süüdi tundma, ühte nimekirja. See võib aidata liigitada need teatud tüüpi olukordadeks, näiteks “tulemused”, kui peate kellegi teise heaks midagi tegema. Võtke meetmeid nende tegevuste vähendamiseks või peatamiseks.
16
Andesta endale. Kui olete milleski süüdi, peate võib-olla endale andeks andma, et edasi liikuda. Endale andestamine võib aidata teil vabaneda süütundest ja tunda end taas hästi. See võib olla pidev protsess, kuid aja jooksul võite end paremini tunda.