Viha on naljakas asi. Tihti on need inimesed, kellest me kõige rohkem hoolime. Nii valus kui see ka pole, kaotame mõnikord kontrolli ja teeme asju, mida me teha ei taha. See artikkel aitab teil lõpetada oma vanemate peale karjumine.
1
Tee endale meeldetuletusi. Kirjutage üles meeldetuletused, et lõpetage karjumine ja jääge rahulikuks seal, kus neid sageli näete. See võib olla kinnitus konflikti konstruktiivseks lahendamiseks.Pane oma vannitoa peeglile või kappile märge.Enda meeldetuletamiseks kandke spetsiaalset kinnast või käevõru.Seadistage telefoni või kella äratus igaks tunniks või stressirohkeks kellaajaks. . Â Kui äratus heliseb, tuletage endale meelde: “See oli meeles pidada, et lõpetage karjumine. Ma ei hakka karjuma.” Tuletage endale suuliselt meelde. Öelge endale, et reageerite konfliktidele rahulikult ja viisakalt. Kasutage alati positiivset enesevestlust, et suurendada käitumist, mida soovite selle asemel kasutada.
2
Rääkige kellelegi oma soovist karjumine lõpetada. Kui teil on keegi, keda saate usaldada, rääkige talle oma eesmärgist. Pidage meeles, et kellelegi ütlemine ei tööta kõigi jaoks. Mõne inimese jaoks töötab eesmärk kõige paremini, kui see on saladus. Ärge öelge kellelegi, kui arvate, et ta reageerib negatiivselt. Valige üks inimene, keda teate, et see teid mõistab ja julgustab.
3
Looge ja kasutage väljumisstrateegiat. Kui tunnete tüli tulemas, lahkuge kohe olukorrast. See annab teile vajaliku ruumi rahuneda, jahtuda ja mõelda, kuidas asjale hiljem rahulikumalt läheneda. Kui saate, öelge inimesele, kellega kavatsete tülitseda, mis toimub. Öelge neile, et vajate rahunemiseks veidi aega iseendale. Kui kaklus on enda selgitamiseks liiga kaugel, lahkuge. Võite hiljem vabandada. Mine kuhugi turvalisse kohta. Rahune maha.
4
Vabandage asjade eest, mida olete valesti teinud. Vastuta oma sõnade ja tegude eest. Vabandamine on tegelikult väga hea õppevahend, kuna te ei unusta, kuidas see tundus. Vabandage alles siis, kui teine inimene on maha rahunenud. Olge lühidalt ja siiras. Kui ta võtab teie vabanduse vastu, öelge aitäh ja minge teise teema juurde. Kui nad teid tagasi lükkavad, lahkuge uuesti. Â Paluge vabandust veel kord, teinekord, kuid ärge tülitage neid vabandustega. (Kellelegi ei meeldi kuulda “vabandust, vabandust, vabandust, vabandust, vabandust…”)
5
Kui jääte tülli, on väga raske lahkuda. Öelge endale: “See kordub. Ma pean minema.” Lahku. Ärge minge tagasi enne, kui olete rahunenud ja ka nemad. Ära ärge muretsege, et taganemisega olete lasknud neil võita. Â Võitja on see, kes lahkub ja mõistab, et võitlus on mõttetu.
6
Kirjutage päeva lõpus üles oma arusaamad ja tunded oma kaklustest. Kirjutage üles iga suur või väike kaklus. Miks te vihastasite? Miks arvate, miks nad vihastasid? Mida oleksite saanud teisiti teha? nad on teinud teisiti?Kui kaua kaklus kestis?Mille üle te kaklesite?Kui oluline (on) võitlus teile?Kas arvate, et jätkate seda võitlust ka edaspidi?
7
Vältige karjumist suhtlusstrateegiana. Kui su vanemad karjuvad sinu peale, ära karju vastu. Jääge rahulikuks ja näidake rahulikku eeskuju. Oodake, kuni nad on rääkimise lõpetanud (kui te just liiga vihaseks ei lähe; siis lahkuge kohe). Ütle neile rahulikult ja pehmelt, et teile ei meeldi, kui nad teie peale karjuvad. Ütle neile seda, kuna olete kui teete jõupingutusi teie viiside muutmiseks, eeldate, et nad teeksid sama. Kui muu ei aita, öelge: “Sa oled praegu ärritunud. Ma ei saa selle muutmiseks midagi teha. Ma lähen kuhugi mujale.  Tule otsi mind üles, kui oled rahulik.” Siis mine minema.Ära vaata tagasi.
8
Otsige abi pikaajalise suutmatuse korral viha kontrollida. Kui teie vihaprobleemid muutuvad liiga suureks probleemiks, võib olla aeg otsida professionaalset abi.
9
Ärge ärritage ennast oma probleemi pärast. Â Igaühel on midagi, millega ta hädas on. Ütle endale: “See oli vale. Ma proovin seda parandada. Ja ma ei tee seda enam.” Tunnista, et annad endast parima.