Kuidas lisada eksponente

Eksponent, mida nimetatakse ka astmeks või indeksiks, on arv, mis ütleb teile, kui palju korrutada põhiarv. Eksponente sisaldava liitlause lahendamiseks peate teadma, kuidas leida üksikute eksponentsiavaldiste väärtusi kas käsitsi või kalkulaatori abil. Eksponentidega muutujate lisamisel peate olema teadlik teatud reeglitest sarnaste terminite kombineerimisel.

1
Lahendage esimene eksponentsiaalne avaldis. Eksponentsiaalsel avaldisel on alus (suur arv) ja astendaja (väike arv). Eksponent ütleb, mitu korda korrutada alus iseendaga (23=2×2×2{displaystyle 2^{3}=2times 2times 2}). Näiteks kui teie ülesanne on 34+25 {displaystyle 3^{4}+2^{5}}, arvutage esmalt 34{displaystyle 3^{4}}:34{displaystyle 3^{4}}=3×3×3×3{ displaystyle =3kordi 3kordi 3kordi 3}=81{displaystyle =81}

2
Lahendage teine ​​eksponentsiaalne avaldis. Selleks korrutage alus iseendaga eksponendi poolt näidatud kordade arvuga. Näiteks on probleem nüüd 81+25{displaystyle 81+2^{5}}, seega tuleb arvutada 25{displaystyle 2 ^{5}}:25{displaystyle 2^{5}}=2×2×2×2×2{displaystyle =2kordi 2kordi 2kordi 2kordi 2}=32{displaystyle = 32}

3
Lisage need kaks väärtust kokku. See annab teile kahe eksponentsiaalse avaldise summa. Näiteks:34+25{displaystyle 3^{4}+2^{5}}=(3×3×3×3)+(2×2×2à —2×2){displaystyle =(3kordi 3kordi 3kordi 3)+(2kordi 2kordi 2kordi 2kordi 2)}=(81)+(32){displaystyle = (81)+(32)}=113{displaystyle =113}

4
Leidke oma kalkulaatorist astendaja võti. See võti näeb tõenäoliselt välja nagu yx{displaystyle y^{x}} või EXP{displaystyle EXP} või võib see välja näha nagu x{displaystyle x}, mille eksponendiks on tühi kast. Kui teil pole teaduslikku kalkulaatorit, ei saa te seda meetodit kasutada.

5
Sisestage esimene eksponentsiaalne avaldis. Selleks vajutage esmalt põhinumbrit (suurt numbrit) ja seejärel eksponenti. Näiteks kui teie probleem on 34+25{displaystyle 3^{4}+2^{5}}, siis vajutate järgmist klahvide jada esimese avaldise lahendamiseks: 3{displaystyle 3}yx{displaystyle y^{x}}4{displaystyle 4}

6
Vajutage lisamisklahvi. See näitab teile esimese eksponentsiaalse avaldise väärtust. Pärast esimese eksponentsiavaldise sisestamist ei pea te vajutama võrdusklahvi (={displaystyle =}). Näiteks pärast avaldise 34{displaystyle 3^{4}} sisestamist peaksite vajutama +{ displaystyle +} sümbol, et näha väärtust 81{displaystyle 81}.

7
Sisestage teine ​​eksponentsiaalne avaldis. Selleks vajutage esmalt põhinumbrit (suurt numbrit) ja seejärel eksponenti. Näiteks kui teie probleem on 34+25{displaystyle 3^{4}+2^{5}}, siis vajutate järgmist klahvide jada teise avaldise lahendamiseks: 2{displaystyle 2}yx{displaystyle y^{x}}5{displaystyle 5}

8
Vajutage võrdusklahvi (={displaystyle =}). See näitab teile kahe eksponentsiaalse avaldise lõppsummat. Näiteks pärast sobiva klahvijada vajutamist annab 34+25{displaystyle 3^{4}+2^{5}} kokku 113{displaystyle 113 }.

9
Leia terminid, millel on sama alus ja sama astendaja. Alus on eksponentsiavaldises olev suur arv (või muutuja) ja astendaja on väike arv. Astent annab teile teada, mitu korda alust korrutada iseendaga (x3=x×x×x{displaystyle x^{ 3}=xkorda xkorda x}). Muutujate puhul on eksponentsiaalsel avaldisel ka koefitsient, mis on muutuja ees olev arv, mis ütleb teile, kuidas muutujat korrutada. Isegi kui muutujal on koefitsienti pole, selle koefitsient on 1{displaystyle 1}. Näiteks x4=1×4{displaystyle x^{4}=1x^{4}}

10
Lisage sama baasi ja astendajaga terminid. Muutujatega töötamisel ei saa kuidagi lisada termineid, millel pole sama alus ja sama astendaja. Mõisted peavad olema MÕLEMAD osad ühised. Näiteks kui probleem on x4+3×6+4×4+2y4{displaystyle x^{4}+3x^{6}+4x^{4}+2y^{4 }}, peaksite arvestama, et parameetritel x4{displaystyle x^{4}} ja 4×4{displaystyle 4x^{4}} on sama alus (x{displaystyle x}) ja sama astendaja (4{displaystyle 4 }). Seega saab need kaks mõistet kokku liita. Terminil 3×6{displaystyle 3x^{6}} on erinev astendaja, seega ei saa seda lisada; terminil 2y4{displaystyle 2y^{4}} on erinev alus, seega ei saa seda lisada.

11
Lisage sarnaste terminite koefitsiendid. Pidage meeles, et kui terminil pole koefitsienti näidatud, mõistetakse koefitsienti 1{displaystyle 1}. ÄRGE lisage eksponente. Eksponent jääb samaks. Näiteks kui arvutate x4+4×4{displaystyle x^{4}+4x^{4}}, liidaksite koefitsiendid kokku ja x4{displaystyle x^{4}} jää samaks:x4+4×4{displaystyle x^{4}+4x^{4}}=(1)x4+(4)x4{displaystyle =(1)x^{4}+(4)x^{ 4}}=5×4{displaystyle =5x^{4}}

12
Kirjutage välja viimane, lihtsustatud liitlause. Pidage meeles, et te ei saa lisada eksponentsiaalseid avaldisi, millel ei ole sama alus JA astendaja, nii et need jäävad samaks, mis olid algses ülesandes. Näiteks x4+3×6+4×4+2y4{displaystyle x^{4}+ 3x^{6}+4x^{4}+2y^{4}} lihtsustab 5×4+3×6+2y4{displaystyle 5x^{4}+3x^{6}+2y^{4}}.