Kergraudtee on populaarne ühistranspordi vorm, mida kasutatakse linnapiirkondades üle maailma, et pakkuda alternatiivi sõidule. Kergraudtee marsruudi otsustamisel on palju tegureid, sealhulgas arusaam, millised muud transpordivõimalused linnas on juba saadaval, piirkonna paigutus, kogukonna tagasiside ja võimalused süsteemi hilisemaks laiendamiseks. Need kaalutlused on olulised, sest linnad soovivad vältida kulukate vigade tegemist; kui marsruut on kindlaks määratud, ei ole tavaliselt enam võimalik tagasi minna ilma märkimisväärseid rahasummasid kulutamata.
Üks kaalutlus on olemasolevad ühistranspordi võimalused. Linnad tahavad tagada, et nende ühistranspordisüsteemid ei oleks üleliigsed, mis tähendab, et kergraudteid ei rajata tavaliselt juba toimivale transiidimarsruudile. Kui aga konkreetne marsruut on kasutamisest ülekoormatud, võib linn kaaluda selle asendamist kergraudteega. Samuti tahavad linnad tagada, et kergraudtee ühendataks olemasoleva ühistranspordiga, et inimesed saaksid hõlpsasti transpordisüsteemide vahel liikuda. Näiteks linnametroo võib kasutajate mugavuse huvides ulatuda bussiterminali või rongijaamani.
Teine probleem on selle kogukonna paigutus, kuhu kergraudtee tuleb paigaldada, ja selle kogukonna olemasolevad liiklusmustrid. Kergraudtee korraldajad vaatavad, kuhu inimesed lähevad ja kust nad tulevad, ning tuvastavad suure nõudlusega valdkonnad. Näiteks võib kesklinna piirkond olla tiheda liiklusega inimeste poolt, kes iga päev tööle tulvavad, mis muudaks selle kergraudtee marsruudil peatuste jaoks suurepäraseks asukohaks. Vastupidi, väikesele elamukogukonnale võiks kasu olla ühest peatusest selle äärealade lähedal, et elanikke peale võtta, kuid see ei vajaks marsruuti, mis läbiks selle tuumani, kuna rongi ei kasutaks piisavalt reisijaid.
Enamik kergraudtee planeerijaid pöörab kergraudtee rajamisel tähelepanu ka kogukonna panusele. Sageli korraldavad nad ulatuslikke uuringuid, et näha, kuidas inimesed praegu ühistransporti kasutavad, millised parandused suurendaksid ühistranspordi kasutamist ja kus kodanikud sooviksid, et kergraudtee oleks saadaval. Nad vastavad ka nõudlusele; bussiliine, mis sageli hilinevad või kus bussid on rahvarohked, võib pidada suure nõudlusega piirkonnaks, mistõttu on seal prioriteetne kergraudtee rajamine.
Kergraudtee planeerijad mõtlevad ka laienemis- ja maastikumuutuste potentsiaalile piirkonnas, kuhu kergraudteevõrk paigaldatakse. Sageli konsulteerivad nad linnaplaanidega, et näha, kuhu linn end pikemas perspektiivis suunda näeb, ja kas kergraudtee suudab linna eesmärke toetada. Planeerimisprotsessi oluline osa on ka demograafiliste suundumuste uurimine.