Kui soovite kirjutada limerickJa teha seda väga kiiresti,See SelgitatudNäitab teile, kuidas kirjutada luuletust, mis jääb külge!Limericks on veidrad 5-realised AABBA riimistruktuuriga luuletused, mis tavaliselt räägivad naljaka loo. Neid on väga lihtne (ja lõbus) kirjutada. Ainus piirang on teie kujutlusvõime!
1
Mõelge mõnele naljakale või meelelahutuslikule sündmusele. Limericks kirjutatakse sageli olukordadest või hetkedest, mis on rumalad ja naeruväärsed. Mõelge mõnele sündmusele või hetkele, mis pani teid hiljuti või minevikus naerma või itsitama. Näiteks võib-olla meenub mõni naljakas sündmus lapsepõlve sünnipäevapeol, millest saate kirjutada. Või otsustate kirjutada meelelahutuslikust hetkest oma koeraga pargis päeva alguses.
2
Kasutage teemana oma nime. Proovige ajurünnakut esimese reaga, näiteks: “Kunagi elas tüdruk nimega Sam” või “Elas kord üks mees nimega Mark”. Seejärel mõelge absurdsetele või rumalate asjadele, mis võivad luuletuse teemaga juhtuda. Näiteks võite alustada eeldusega, nagu “Oli kord tüdruk nimega Sam, kes kukkus rämpspostipotti”
3
Keskenduge luuletuses oma linnale, linnale või riigile. Keskenduge oma kodulinnale või kuhugile, kuhu soovite reisida. Alustage reaga nagu “Kunagi oli linn nimega Yellowknife” või “Kunagi oli riik nimega Hispaania” ja vaadake, kuhu see teid viib.
4
Kasutage huvitavat “mis siis, kui” stsenaariumit. Looge välja stsenaarium, mis tundub fantastiline või rumal, näiteks “Mis siis, kui lehmad võiksid lennata? Või “Mis siis, kui minust saaks karu?†Seejärel kasutage stsenaariumit oma limericki seadistusena. Uurige luuletuse stsenaariumit. Näiteks võite valida stsenaariumi nagu “Mis siis, kui minust saaks karu?”. € ja seejärel uurige, mis tunne võib olla kõndida, süüa ja mõelda nagu karu Limerickis.
5
Lugege näiteid limerickidest. Otsige luuleantoloogiatest või veebist klassikalisi ja kaasaegseid näiteid limerickidest. Lugege limericks valjusti, et saaksite tajuda luuletuste rütmi ja riimi. Näiteid limerickide kohta leiate aadressilt http://www.webexhibits.org/poetry/explore_famous_limerick_examples.html.
6
Looge AABBA riimiskeemi. Limerickil on viis rida. Esimene, teine ja viies rida peaksid üksteisega riimuma. See on riim “A.” Riimi “B” loomiseks riimige kolmas ja neljas rida üksteisega. Riim “A” ja “B” peaksid olema üksteisest erinevad. Riimiskeemi skeem näeb välja järgmine: 1. rida: riim ALine 2: riim ALiin 3: riim BLine 4: riim BLine 5: riim A
7
Kasutage silbiskeemi. Lisaks riimile peaks luuletuses järgima silbiskeemi, kus esimesel, teisel ja viiendal real on kaheksa või üheksa silpi. Kolmandal ja neljandal real on viis või kuus silpi. Silbiskeemi skeem näeb välja järgmine: 1. rida: kaheksa või üheksa silpi; 2. rida: kaheksa või üheksa silpi; rida 3: viis või kuus silpi; 4. rida: viis või kuus silpi; 5. rida: kaheksa või üheksa silpi
8
Järgige meetrit. Limericki meeter on löökide või rõhuliste silpide arv igal real. Limerick järgib meetrit, mis läheb 3, 3, 2, 2, 3. Võite kasutada ka “da” rõhutute silpide jaoks ja “DUM— rõhuliste silpide jaoks. Öelge endale valjusti “da†ja “DUM†kui koostate iga rida, veendumaks, et rõhutate õigeid sõnu. Mõõtur näeb välja selline: 1. rida: kolm rõhulist silpi (da DUM da da DUM da da DUM) 2. rida: kolm rõhulist silpi (da DUM da da DUM da da DUM) 3. rida: kaks rõhulist silpi (da DUM da da DUM) rida 4: kaks rõhulist silpi (da DUM da da DUM) rida 5: kolm rõhulist silpi (da DUM da da DUM da da DUM)
9
Määrake esimeses reas peategelane. Limericki esimene rida peaks andma teie lugejatele täpselt teada, kellest luuletus räägib. Lisage tegelase sugu või nimi. Võite alustada sellise struktuuriga nagu “Kunagi oli” või “Oli.”. Veenduge, et järgite esimese rea kaheksa- kuni üheksasilbilist mustrit. Näiteks Edward Leari limerickis on esimene rida : “Seal oli Doveri vana inimene. Teine näide on Selina Wallise limerick, mis algab sõnadega “Elas kord tüdruk nimega Selina.”
10
Kasutage ühesilbilisi sõnu, mis riimivad. Valige sõnad, mis on seotud teie teema või peategelasega. Valige ühe silbi pikkused sõnad, et teil oleks lihtsam jälgida ka iga rea silpide arvu. Näiteks võite alustada esimese reaga, näiteks: “Kunagi elas häbelik poiss nimega Mark.” võib seejärel mõelda sõnadele “Mark” riimuvad sõnad, nagu “hai”, “lõoke” või “park”. Seejärel saate nende riimuvate sõnade ümber luua loo.
11
Kirjeldage peategelast, kes teeb midagi naljakat või kummalist. Kasutage tugevaid tegusõnu, mis annavad edasi vahetu ja tegutsemise tunnet. Valige toiming, mis võib teie lugeja naerma või itsitama panna. Näiteks Edward Leari limerickis on teisel real Doveri vana inimene tegemas midagi rumalat: “Kes tormas läbi sinise ristiku välja;” veel üks näide on anonüümse poeedi limerick, mis algab ridadega: “Supleja, kelle riided olid laiali pillutatud/tuulte poolt, mis jättis ta üsna alasti.â€
12
Andke peategelasele takistus või probleem, mida ületada. Kolmandas ja neljandas reas tuleks peategelasele esitada probleem, millega nad peavad tegelema. Takistuseks võib olla mõni teine inimene või loom. Võib-olla peategelane kukub või vigastab end. Valige takistus, mis võib lugejale kummaline või pisut naeruväärne tunduda. Näiteks Lear Limerickis seisab Doveri vana inimene silmitsi takistusega: “Aga mõned väga suured mesilased / nõelasid tema nina ja põlvi.” Selina Wallise limerickis tegeleb ambitsioonikas baleriin probleemiga: “Ta läks varvastele/ja kukkus nina peale.”
13
Lõpeta arusaamise või resolutsiooniga. Limericki viimane rida lahendab peategelase probleemi või takistuse. Võib-olla tuleb peategelasel ootamatu taipamine ja ta teeb otsuse. Või võib-olla teeb peategelane oma kitsikusest vabanemiseks midagi naljakat või naeruväärset. Näiteks Edward Leari limerick lõpeb reaga: “Nii läks ta varsti tagasi Doverisse.” Luuletus on lahendatud, kui vana inimene mõistab, et ta peab oma mesilase nõelamist ravima ja oma koju tagasi minema. Selina Wallise limerickis mõistab baleriin, et tema vigastus tähendab, et ta ei saa enam tantsida, ja viimane rida on: “Siis sai temast koristaja. â€
14
Lugege limerick valjusti. Rõhutage rõhulisi silpe, öeldes luuletust valjusti lugedes sõnad valjemini. Võite ka plaksutada käsi limericki rõhutatud silpidel, et veenduda, et need on igal real olemas. Veenduge, et limerick järgiks õiget riimiskeemi. Reguleerige seda, kui rütm või riimimine on välja lülitatud. Kontrollige, et limerickis poleks õigekirja-, grammatika- ega kirjavahemärke.
15
Näidake teistele limerickit. Paluge sõpradel, eakaaslastel ja pereliikmetel teie limerickit lugeda ja teile tagasisidet anda. Küsige neilt, kas nad tunnevad, et limerick voolab hästi ja kas sellel on ettelugemisel õige rütm. Pane tähele, kas limerick ajab teisi naerma või itsitama. See on hea märk, et see on edukas. Olge avatud teistelt limericki kohta konstruktiivsele tagasisidele.
16
Nimetage limerick. Enamik luuletajaid kasutab luuletuse pealkirjana esimest rida, näiteks “Elas kord mees Doverist” või “Oli häbelik poiss nimega Mark”. Asetage pealkiri luuletuse esimese rea kohale. Samuti võite luuletuse pealkirjaks panna lihtsalt “Limerick” või peategelase nimi, näiteks “Baleriin Selina”.