Kuna teie ja teie vanemad olete erinevatest põlvkondadest, on arusaadav, et teie kahe vahel on kultuurilisi erinevusi. Samuti võite soovida enda jaoks teistsuguseid asju, kui su vanemad sinult tahavad. Kui soovite leppida sellega, et teie vanemad ei mõista teid, proovige oma vanematele kaasa tunda. Kui mõistate, kust need tulevad, nõustute tõenäolisemalt oma erinevustega. Sealt edasi tegelege nendest erinevustest tulenevate konfliktide tasandamisega. Võib-olla tunnete end paremini, kui avaldate oma seisukohta oma vanematele, kuid teate, et peate sageli nõustuma, et mitte nõustuda. Lõpuks ärge laske oma vanemate heakskiidul teie enesetunnet täielikult kontrollida. On okei, kui tunnete end hästi ja positiivselt, isegi kui teie vanemad ei mõista täpselt, kes te olete.
1
Hinnake oma vanemate vaatenurki. Sulle võib tunduda, et su vanemad on ebaõiglased või hoolimatud, kui nad sind ei mõista. See ei pruugi nii olla. Sageli tulenevad erinevused põlvkondadevahelisest lõhest. Teie vanematel võib olla põhjusi, miks teid või teie vaatenurka ei mõista. Teie vanemad võivad olla üles kasvanud erinevate uskumustega kultuuris. Võib-olla oli näiteks teie isa isa väga range. Teie isa võib tunda isa survet olla “hea vanem”, mistõttu ta ei mõista teie vajadust vabaduse või autonoomia järele. Teie vanemate mõistmatuse põhjuseks võivad olla ka teiega mitteseotud välised tegurid. Kui teie emal ei ole alati aega kuulata probleeme, mis teil koolis oma sotsiaalse rühmaga on, mõelge, mida ta läbi elab. Kas su ema on hõivatud? Kas ta on tööl stressis või tal on raskusi perega? Välised tegurid võivad takistada teie ema võimet teid mõista.
2
Kuulake oma vanemate sõnu põhjalikult. Kuulamine on kõigi, sealhulgas teie vanemate mõistmise võtmeks. Kui soovite aru saada, kust lõhe pärineb, rääkige oma vanematega ja võtke nende öelduga tõeliselt kaasa. Perekonna suhtlusega seotud suuremate probleemide mõistmine aitab teil probleemi lahendada. Kuulake igapäevaseid vestlusi. Isegi kui teie vanemad lihtsalt irisevad töö või töökaaslase üle, võib nende öeldu mõista nende väärtusi, tugevusi ja nõrkusi. Kui teie vanemad teiega räägivad, pöörake neile kogu oma tähelepanu. Jälgige ka kehakeelt. Kehakeel võib anda kellegi öeldule edasi varjatud tähenduse. Näiteks su isa niheleb palju ja küürub, kui ütleb sulle, et ei taha, et sa ilma saatjata tantsule läheksid. Tema kehakeel näitab, et ta on närvis. Võite eeldada, et ta ei mõista, kui palju tants teie jaoks tähendab. Siiski võib ta olla oma olemuselt lihtsalt murelik inimene ja tema mure teie heaolu pärast ületab tema võimet tunda empaatiat teie teismelisena.
3
Pöörake tähelepanu tunnetele. Kui kuulate, pöörake tähelepanu oma vanemate tunnetele. Kui mõistate, mida teie vanemad tunnevad ja miks nad võivad nii tunda, võib see anda teile ülevaate, miks nad teid ei mõista. Mida rohkem teate, seda rohkem suudate leppida arusaamatusega. Kujutage ette, mida teie vanemad võisid tunda, kui nad teile oma kogemusest räägivad. Näiteks oletame, et teie ema räägib teile lapsepõlves olnud sõbrast, kes sattus halva rahva hulka ja jättis lõpuks keskkooli pooleli. Kujutage ette, kuidas te sellesse suhtute. Võib-olla kardab ta, et teiega juhtub sama asi. Esitage küsimusi, et veenduda, et mõistate oma vanemate tundeid. Näiteks: “Kuidas tekitas sinus tunde Shannoniga kontakti kaotamine? Kindlasti olite hirmul. Kas teil on midagi kahetsust?” Proovige näha, kuidas need tunded käitumist mõjutavad. Võib-olla on su ema sinuga range, kuna tal on Shannoniga halb kogemus. Tema soov teid kaitsta võib segada tema võimet mõista teie vajadust vabaduse ja autonoomia järele.
4
Lugege raamatuid ja vaadake filme vanemate ja laste suhetest. Lood, millega me end kokku puutume, võivad tõesti aidata arendada meie empaatiatunnet ja maailma mõistmist. Kui teil on probleeme oma suhetega oma vanematega, lugege raamatuid ja vaadake filme vanemate ja laste suhetest. Kui näete, kuidas teised saavad hakkama mõistmise puudumisega nende ja oma vanemate vahel, võite õppida, kuidas toime tulla. Avastage filme ja raamatuid teemade kaupa. Teie raamatukogus võib veebikaartide kataloog aidata teil otsida raamatuid teemade järgi. Võite sisestada näiteks “Vanema-lapse suhted”. Video voogesituse saitidel (nt Netflix) võidakse videotele lisada sarnaseid teemasid. Küsige oma sõpradelt, õpetajatelt ja kohalikult raamatukoguhoidjalt soovitusi. Mõelge vaatamise või lugemise ajal, mida tegelased kogevad ja tunnevad. Vaadake, kas saate nende lugude ja oma elu vahel seoseid luua. Kuidas saavad tegelased hakkama, kui vanemad ei mõista? Kas on mingeid toimetulekuoskusi, mida saate ise omaks võtta?
5
Saage aru, et teie vanemad tahavad teid kaitsta. Vanemad tahavad harva panna sind tundma, et oled valesti mõistetud. Teie vanemad püüavad teid tavaliselt välismaailma ohtude eest kaitsta. Teie vanemad võivad öelda näiteks: “Selles majas kehtivad sellised reeglid ja kõik.” Võite arvata, et teie vanemad eitavad teie vaatenurka. Siiski ei pruugi nad lihtsalt tahta teile teatud ohtusid selgitada. Ka teie vanemad olid kunagi noored ja tõenäoliselt mõistavad nad vähemalt teatud määral teie pettumust nende suhtes. Vanematena on aga nende vajadus teid kaitsta esikohal.
6
Õppige emotsionaalse väärkohtlemise hoiatusmärke. Harvadel juhtudel võib teie vanemate võimetus teid mõista olla emotsionaalse väärkohtlemise hoiatusmärk. Kui teie vanemad jätavad teie vaatenurga rutiinselt maha halvustavalt või vaenulikult, võite olla emotsionaalse väärkohtlemise ohver. Terapeut peaks olukorraga tegelema, enne kui see hullemaks läheb. Mõelge sellele, kuidas teie vanemad teiega räägivad. Kas nad kritiseerivad teid väga intensiivselt ja kasutavad teid maha panemiseks? Kas nad halvustavad teie tundeid pidevalt, kui avaldate oma arvamust või tundeid? Teie vanemad võivad teie kirjeldamiseks kasutada selliseid termineid nagu “väärtustu” või nimetada teid “veaks”. Teie vanemad võivad öelda: “Sa oled liiga tundlik”, kui ärritute näiteks selle pärast, kuidas nad teiega räägivad. Samuti võivad teie vanemad teid hooletuse tõttu kuritarvitada. Näiteks ei pruugi nad tagada põhivajaduste, nagu toit, peavari ja turvalisus, rahuldamist. Samuti võivad teie vanemad teid vägivallaga paljastada või vägivallaga ähvardada. Nad võivad vihasena ähvardada teid füüsiliselt kahjustada või lemmiklooma ähvardada. Emotsionaalne väärkohtlemine on suurem probleem kui lihtsalt arusaamatus. Kui teid emotsionaalselt kuritarvitatakse, peaksite olukorra lahendamiseks abi otsima teistelt täiskasvanutelt.
7
Planeerige vestlus, kui probleem ilmneb. Kui teie ja teie vanemad ei näe silmast silma, on teatud konfliktid vältimatud. Võite leida end sageli lahkarvamuste pärast pettunud. Kui tekib konflikt, rääkige sellest välja. Planeerige lahkarvamuste üle rääkimiseks sobiv aeg ja koht. Valige rääkimiseks õige aeg. Pidage meeles, et täiskasvanute elu on kiire, seega veenduge, et teate oma vanemate ajakavasid. Mõelge sellele, millal teie vanemad on tavaliselt vabad. Näiteks võib-olla on üks või mõlemad teie vanemad hõivatud enamikul tööpäevaõhtutel, kuid kõik kipuvad olema laupäeviti kodus. Valige koht, kus kõigil on mugav ja kus ei ole väliseid segajaid. Näiteks võib elutuba olla halb valik, kui see sisaldab televiisorit. Selle asemel istuge köögilaua ümber ja rääkige.
8
Tuvastage oma probleemid ja tunded. Enne vanematega rääkimist mõelge natuke aega oma vaatenurga üle. Enne vestluse alustamist soovite probleemi ja sellega seotud tundeid tuvastada. Nii saate paremini oma tundeid väljendada. See võib aidata neid välja kirjutada. Võtke paberitükk ja kirjutage probleem üles. Näiteks: “Ema ja isa ei lase mul enne 12-aastaseks saamist unepeole minna, nii et ma ei jää oma parima sõbra sünnipäevale.” Nüüd, kui olete oma probleemi tuvastanud, pange oma tunded kirja. Kuidas ja miks sa tunned, et sind mõistetakse valesti? Näiteks: “Mulle tundub, et mu vanemad ei saa aru, kui palju Sophie minu jaoks tähendab. Ma tahan olla hea sõber ja minna tema peole.”
9
Väljendage oma seisukohta küpselt. Kui olete valmis selle probleemi lahti rääkima, olge küps. Tõenäoliselt ei ületa te mingeid lünki, kui lähete olukorda vihaga. Jäädes rahulikuks, selgitage oma vanematele, kuidas ja miks te tunnete, et nad on ebaõiglased ja kuidas teile tundub, et teid mõistetakse valesti. Olge oma vanematega selge, otsekohene ja aus selles, mida te tunnete. Pole mõtet varjata teavet, kuna püüate teid mõista. Näiteks öelge midagi sellist: “Mul on kurb, et ma ei saa Sophie peole minna. Minu jaoks on oluline olla temaga hea sõber ja mulle tundub, et te ei mõista seda.” Rääkides proovige et mõista oma vanemate seisukohta. Miks su vanemad ei taha, et sa sellel peol osaleksid? Kas neil on mõni hea põhjus?
10
Vältige virisemist või kurtmist. Vanematega vesteldes ei tohiks viriseda ega kurta. Kui säilitate sõbraliku ja lugupidava tooni, suhtlete tõenäolisemalt tõhusalt. Kui su vanemad ei muuda meelt, ära karju ega nurise. Öelge midagi sellist: “Ma saan aru, et sa ei taha, et ma peole läheksin, aga ma tahan, et sa mõistaksid, kust ma tulen.”
11
Nõus, et mitte nõustuda. Kui teie vanemad teid ei mõista, ei pruugi nad teiega teatud asjades kunagi nõustuda. Nendel juhtudel on osa aktsepteerimistest nõustumine mittenõustumisega. Kui teie ja teie vanemate vahel on pärast arutelu endiselt arusaamatusi, leppige tõsiasjaga ja liikuge edasi. Mõnes olukorras võib olla ruumi kompromissidele. Näiteks võivad teie vanemad nõustuda, et võite osaleda oma sõbra peol, kui te ei maga. Samas ei ole kompromiss kõikides olukordades võimalik. Kui teie ja teie vanemad ei leia viisi, kuidas teineteisega poolel teel kohtuda, peate leppima eriarvamusega. Pidage meeles, et olete oma inimene. Teil on hulk mõtteid, väärtusi ja arvamusi, mis ei ühti alati teie vanematega. Võite järgida oma vanemate reegleid, eriti kui elate endiselt kodus, kuid pidage meeles, et te ei pea nendega nõustuma. On okei, kui enda ja oma vanemate vahel on eriarvamusi.
12
Tundke uhkust oma tugevuste üle. Sa ei taha loota ainult oma vanemate heakskiidule, eriti kui nad sind ei mõista. Õppige tundma uhkust oma ainulaadsete tugevate külgede ja oskuste üle, isegi kui teie tugevused ei pruugi olla asjad, mida teie vanemad hindaksid. Kirjutage üles oma tugevuste nimekiri. See võib aidata teil kinnitada oma andeid ja sotsiaalseid oskusi. Kaasake isiksuse tugevad küljed, nagu “Ma olen lahke inimene” või “Ma olen naljakas”, samuti anded või oskused. Näiteks: “Ma olen matemaatikas väga hea.” Teie vanemad ei pruugi väärtustada kõiki teie tugevaid külgi, mistõttu on oluline neid väärtustada. Kui teie vanemad teid ei mõista, ei pruugi nad mõista, miks mõned teie huvid ja kired on tugevused. On oluline, et te seda ise usuksite.
13
Looda sõprade toetusele. Kui teie vanemad teid ei mõista, peab teil olema hea tugivõrgustik. Otsige toetavaid sõpru, kes kinnitavad teie tugevusi ja usuvad teiesse. Ärge veetke aega kellegagi, kes on negatiivne ja kipub teisi alandama. Tugev sõpruskond võib aidata teil end hästi tunda, hoolimata teie vanemate negatiivsusest. Sõbrad võivad samuti aidata, kui teil on vanematega raskusi. Rääkimine kellegagi väljaspool olukorda võib aidata teil toime tulla. Teie sõpradel võib olla ka arusaam, kuidas käituda vanematega, kes ei mõista.
14
Asenda enesekriitika julgustusega. Võite muutuda enda suhtes kriitilisemaks, kui teie vanemad ei mõista täielikult teie tugevaid külgi. Peate töötama selle nimel, et enesekriitika hääl välja lülitada ja selle asemel keskenduda enda julgustamisele ja armastamisele. Ärge häbenege oma nõrkusi ega vigu. Kõigil on puudusi. Selle asemel, et neile keskenduda, proovige pöörata tähelepanu sellele, kuidas teie tugevused sellised puudused tasakaalustavad. Mõelge sellele, kuidas olete teatud nõrkustest üle saanud või vähemalt oma puuduste piires töötanud. Oletagem näiteks, et saate keemiatestis “B”. Ärge arvake: “Ma oleksin pidanud paremini hakkama saama. Soovin, et oleksin targem.” Selle asemel mõelge: “Ma tean, et keemia pole minu parim õppeaine. Olen uhke, et õppisin ja tõstsin viimase kontrolltöö hinde.”
15
Otsige abi vägivaldses olukorras. Kui teie vanemate mõistmatus on ületanud väärkohtlemise piiri, on oluline otsida abi väljastpoolt. Peate suutma ennast armastada ja aktsepteerida ning need asjad võivad vägivaldses olukorras olla rasked. Rääkige teise täiskasvanuga, näiteks teise sugulase või sõbra vanemaga. Võite rääkida ka kellegagi oma koolist, näiteks koolinõustajaga. Teil ja teie vanematel võib tekkida vajadus koos terapeudiga kohtuda. On oluline, et teie vanemad tunneksid ära negatiivsed harjumused ja õpiksid teid kui inimest paremini kohtlema.